2022. aasta võro keele nätäl Korneli Viiu salmõ seen
Nigu hobõsõlõ kaaru
võrokõisil vaia naaru.
Iispäävä Krootusõl
täütüse mi lootusõ:
et ei lääsi tujo nulli,
kaemi pistüjalapulli.
Är sis kodo istma jää,
läämi, teemi tujo hääs!
Läki sis ja kaemi perrä,
midä kirjä pand Ruitlasõ-herrä
ja kuis Tagamõtsa Tarmo
kogõmusõlõ ei anna armo!
Kõgõ pitä tulõ meelen –
kõnlõmi võro keelen!
Ku iks olõt tuuga hoolõn,
ei mi kiil sis vällä koolõ.
Panõ sälgä rahvarõivas,
sis kõik kadõstada võiva.
Ku ei olõ toda värki,
kanda võit agendisärki.
Tuul ei olõ väega hätä,
et om võro keele nätäl,
a unistuisin om meil tuu,
et tulõs võro keele kuu.
Ku võro keelega sul suhe,
tulõ keelekohvikuhe!
Täämbä sääl om sääne paar:
Fastrõ Mariko ja Evar Saar.
Tiidmisi säält saami pallo –
kuis uuri nimmi, pitä tallo,
kuis saa suguvõssa uuri,
otsi takan ummi juuri.
Teedä saa sis egä pini,
kost om perit timä nimi.
Täämbä kohvikun Tigasõ Merike ja Tiia Allas
tiidmisi jagasõ kirändüse vallast.
Võrokiilsest lauluvarast
juttu aia peris paras.
Jutu kõrvalõ kohvigi körpämi sõõmu
ja umast keelest tunnõmi rõõmu.
Tulõ kampa!
Oja Vilve ja Eichenbaumi Külli
söögitegemise pääl ei kisu tülli.
Jutt käü tuust, kuis süüki kittä,
näputüüga aigu viitä.
Väega tähtsä pott ja pann,
a viil tähtsämp savvusann.
Pääle sanna tetäs näputüüd –
kindit, sokkõ, kirivüüd.
Kohvikuhe sinno härgütä,
är täämbä kavva märgütä.
Kohvikuhe täämbä läämi,
sinnä kavvas istma jäämi.
Tsihis Võro Instituut –
Kuuba Rainer joba uut.
Tä igävüst meil peletäs
ja instituudist seletäs.
Tuud teemat kah om vaia puttu –
aia viil ka mõtsajuttu.
Neli päivä sai kohvikun käütüs,
no üles säetü Plumanni Kaja-Riina näütüs.
Täämbä mina tuuga praali –
lää ja üle kae tä maali.
Tuud sääl ka viil nätä saa,
kuis latsõ kirotiva Võromaast.
Latsil rõõmu vähekene
tege võrokiilne Tähekene.
Om lavvamäng kah Võromaast,
võrokiilset Aliastki mängi saat.
Tulõ ja sa ei kahitsõ!
Võrokas ei hiidä miilt,
täl üts om süä, a kats om kiilt.
Tuu olõmi no är nännü,
ei keelenätäl olõ luhta lännü.
Kiä välläkutsõ vasta võtsõ,
õkva täütmä toda tõtsõ.
Seokõrd tunda sai tuud mõnnu,
et lahenda oll ristsõnnu.
Latsilõ kiilt opada tasus –
nii keelemõistjit pääle kasus.
Nä korõmbalt kavvõmbalõ lindasõ,
ku võro kiilt õks hindasõ.
Midä iäles sa tiit –
kõnõlõ õks võro kiilt!
Tennämi iistvidäjit
ja keelest lukupidäjit!
Jagamine