Võro kiil om võrokõisi uma kiil ja Eesti põlinõ piirkunnakiil. Taa om üts lõunõeesti keelist. Rahvalugõmisõ perrä mõist võro kiilt pia 100 000 inemist. Noid, kiä taad periselt kõnõlõsõ, om uurmiisi perrä siski poolõ veidemb, alla 50 000. Võro keele põlinõ maa om Vana-Võromaa, a võro keele mõistjit lövvüs pall’o ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin ni välämaal kõgõ inämb Soomõn. Võro kiil om võrokõisi hindätiidmise päämäne alos ni võro kultuuri ja kirändüse kiil. Kõnõldas võro kiilt egän Vana-Võromaa nukan vähäkese esimuudu. Võro keele kõgõ suurõmb hädä om tuu, et timä pruukminõ tüküs täämbädsel pääväl harvas jäämä. Et võro kiil olnu tukõv ja püsünü kavva, om võrokõisil vaia taad egä päiv pruuki. Esieränis tähtsä om kõnõlda võro kiilt latsi ja nuuriga.

Võro Instituudist saa küssü keelenõvvo wi@wi.ee.

 

Jagamine