
Lõunõ-Eesti ja Vana-Võromaa


om Eesti kõgõ vanõmb välämuusõum, kon saat kiviaost jalota täämbäste päivä, muuhulgan saat kävvü kuulsan Mõnistõ küläpoodin.

näütäs Vana-Võromaa kultuuriluku – tan om välläpanõk, miä kõnõlõs seo kandi rahva elost ja aoluust, a kaija om ka esisugumadsõ kunstinäütüse, miä vaeldusõ paari kuu takast.

Kreutzwaldi muusõum tege tutvas Eesti rahva lugulaulu “Kalõvipoig” luuja ni umaaigsõ Võro liinatohtre Fr. R. Kreutzwaldi (1803–1882) ello ja luudut.

Postitii veeren Karilatsi külän om välämuusõum, kon saat kävvü aastagasada vanan vallamajan ja koolitalon. Tan om ka üts Vana-Võromaal harvalt nätä ehitüs – tuulõkivi.

Muusõumitunni ja kultuuriperändüse tundmaopmine latsiaialatsile ni koolilatsile. Tunni ja oppusepäävä 2023/2024 opiaastagal Vana-Võromaa muusõumiden.

Egä kuu ilmuv Vana-Võromaa muuseumide uudiskiri hoit huviliisi kursin vahtsidõ näütüisi, ettevõtmiisi ja muu tähtsä teedüssega.

Kae viil:
Vana-Võromaa tiijuht kõnõlõs nii jutu kui piltega võrokõisi hindätiidmisõst ni esimuudu värgist: võro kiil, savvusannakombõ, lõõtspillimäng, kohalik süük Uma Mekk ni tõsõ uma-asja. Man om Vana-Võromaa kaart.
Tiijuht om ka inglüse ja soomõ keelen ni läti ja vinne keelen.

Õigõ sann om võrokõsõ jaos iks savvusann.

Vana-Võromaa e-poodin omma käsitüü-kauba, millest egäüten om võro vaimu ja meistri väke.

Eesti–võro ja võro-eesti puutre-sõnaraamat om kõrraga abis võro keele tarvitamise man. Puutre-raamadust saat ka kullõlda, kuis võrokeelitsit sõnno üldä. Paprõ pääl raamatu saat hindäle osta veebipoodist Uma puut.

Vana-Võromaa turismiteedüst kae:
