Timahavva saa 95 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi avvusamba ja 80 aastakka majamuusõumi vallalõtegemisest Võrol. „ Eesti rahva innemuistitsidõ juttõ“ ilmumisõst saa 155 aastakka ja tävvelidse „Kalevipoja“ sündümisest 160 aastakka. Tähtpäivi hõngust ettemb om küsümüs, kas Kreutzwald inemiisi ka täämbädsel pääväl kõnõtas. Kreutzwald ku eestläisi kõgõ tunnõtump rahvavalgustaja ja rahvuseeposõ luuja – kummas tedä sõs pitäq: kas kuiv mõistusõinemine vai iks innekõkkõ poeet? Vai om timä kotsilõ joba kõik ärq üteld, ärq kirotõt, inämbäste eskina inne parhillatsidõ humanitaartiidläisi sündümist?
Sõski, egä vahtsõnõ aig õkva nõud vahtsit arvosaamisi, kaemisnukk muutus ja mi loemi suurkujo tegevüsest vällä midägi, miä om tähtsä parhillatsõn aon. Inemiseq tundvaq, et aig lätt edesi ullimuudu kipõstõ. Esiki Võromaa matidsil olõ-i inämb aigu kaonukõsõ mälehtüses ristimõtsan piätüst tetäq ja puu sisse risti rakuq. Muutuisi suurus, hengeliidsist vajahuisist müüdäkaeminõ ja hirm kimmüseldä tulõvigu iin pandva inemiisi elo pääle är süändämä ja uskma andśakit seletüisi. Kreutzwaldi rahulik manominek asjulõ või taa murrõ man olla iinkujos, kuigi ütiskundlidsõq arvosaamisõq ebausust, aśalda halvaspidämisest ja ello takistavast vanameelidsüsest 1840ndil, 1930ndil ja 2020ndil lasõ-õi ütstõist kõrvuisi säädi.
Konvõrendsilõ ommaq oodõdu ettekandõq, miä lääväq ütte Fr. R. Kreutzwaldi tegemiisiga, timä aoga, pühendüsnimega, timäst luudu kujotuspildi mõoga Eesti ütiskunnalõ, muuhulgan Võro liinalõ; ettekandõq, kon om vahtsõtmuudu manominekit Kreutzwaldi töiele ja vaimlidsõlõ perändüsele.

 

Parhillatsõs ommaq lubanu ettekandõ pitäq:

kirändüstiidläne Ave Mattheus, didaktilidsõst kirändüsest ku kirändüse alostusao suurõst ja kiriväst alaliigist;

rahvaluulõtiidläne Andreas Kalkun, „Kuidas Kreutzwald setosid (ja teisi võõraid rahvaid) eestlastele tutvustas“;

tohtrõ ja emeriitdotsent Mai Maser, „Toidust ja joogist doktor Kreutzwaldi õpetuse järgi“;

keelemiis Urmas Kalla, „Sibula Jaani võrukeelne vastukaja „Kalevipojale“: Võhu lood ja laulud“;

filosoofiaoppaja Eduard Parhomenko „Vaeslapse käsikivist Heideggeri käega“.

 

Kirjapandminõ ja muu kõrraldusõ info

Konvõrendsi tüükeeleq ommaq eesti, võro, soomõ ja inglüse kiil. Ettekandit ümbre ei pandaq.
Konvõrendsilõ saa hinnäst kirja pandaq siin. Kirjapandmisõ tähtaig om 15. süküskuu (septembri) 2021. Ku om suuv tetäq ettekannõ (20 min kõnõlamisõs ja 10 min küsümistes), sõs tulõs kirjapandmisõ käügin anda ka ettekandõ edimäne päälkiri (tuud saa ildamba muuta). Kiä omma lubanu ettekandõ tetä, näilt oodõtas teese üten konverendsi tüükeelen 15. süküskuu pääväs.
Osavõtumassu olõ eiq. Süümine ja ku vajja, sõs üümaja Võrol tulõ osavõtjal hindäl kõrraldaq. Konvõrendsi kõrraldajaq pakva õnnõ kohvi- ja tsäipausõ.
Kirja pandnu osavõtjal om võimalik tullaq konvõrendsile 28. rehekuul (oktoobri) tellitü bussiga. Buss tulõ Tal´nast kell 17 õdagu ja võtt rahvast pääle ka Tartost.
Parhilla tavaperädsel viisil plaanit konvõrendsist saa ossa võtta ka veebin.

Järgmäne konvõrendsi ringkiri üten edimädse kavaga saadõtas kirjapandnuilõ rehekuu alostusõn.

 

Kõiki küsümiisiga pallõmi tullaq:
Võro Instituut, Tartu tn 48, 65609 Võru
e-post: wi@wi.ee
tel (+372)782 8750 (Annika Teppo, sekretär)
tel (+372)569 16281 8 (Tiia Allas, projektijuht)
tel (+372)5621 3174 (Evar Saar, onomastika tiidrü)