Aastak tagasi läts vallalõ Helüaida-nimeline vahtsõnõ kotus Internetin, kost saava nii latsõ ku suurõ kullõlda võrokeelist kirändüst ja pärimust. 2020. aastaga lõpus oll Helüaidal pia 7000 pruukjat ja parla om sääl välän 60 tunni jago kullõmist.

Nii nigu parlaki, oll aastak tagasi koroona-haigusõ peräst eriolokord ja kullõja võtsõva Helüaida rõõmuga umas, selle et tuu paksõ aolõ ja mõttilõ viirusõvapa sissu. Hääd kullõmist om aga tegeligult vaia egäl aol, selle et võro keele, kirändüse ja perimüse huviliisi hulk om kasunu, a pallo kaibasõ, et esi lukõ om rassõ ja aigu jääs veitüs. Nüüd om joba aastak aigu noilõ murrilõ lahendus olõman – Helüaida saa telefonist vai arvutist mängmä panda ka näütüses tervüsekõnni aigu, ütistranspordin vai koton toimõndadõn.

Võro Päkapiku latsiaia oppaja Saarnitsa Helen kinnütäs, et Helüait om suurõs abis noilõ, kiä tahtva, et näide latsõ olõs kuuldnu võro kiilt, a esi ei julgu vai mõista-i kiilt kõnõlda. Tä ütles ka, et Helüait on toes latsiaian võro keele oppamisõlõ – säält kullõldas unõjuttõ ja latsõ saava samal aol raamatut kaia ja kullõlda. Kodoleht oll abis ka piirangide aol: „Helüait avit ka sõs, ku latsi ja vanõmbidõga saimi kokko üsäpuutri tiil. Niimuudu sai jakada latsiaiarühma võrokeelsit keelepesätegemiisi.“

Helüait sai edimädse väiku alostusõ tegeligult jo 2019. aastaga lõpun, ku Võro Instituut tähist eesti ja võro kirändüse suurkujo Kõivu Madissõ sünnüaastapäivä tuuga, et pand kodolehele kullõmisõs mõnõ jupi Kõivu loomingust. Paari kuu peräst sai valmis joba Helüaida uma leht edimäidsi postituisiga. Kõgõpäält digitäliseeriti ja pästeti niimuudu aolõksist 25 aastaga iist lintkassette pääl vällä ant väärtuslik kraam: võro muinasjuttõ, võro kirändüsklassika näütit ja eräle Lattiku Jaani ja Jaigi Juhani loominguga kogomigu.

Sõs naati sisse lugõma kirändüst ja perimüst nii suurilõ ku latsilõ. Mõnõ näüte: Kõivu Madissõ „Kähri kerko man Pekril“, Lutsu Oskari „Nukitsamiis“, Ravva Eno „Sipsik“, Valtri Etsi „Mõtsa pühäpäiv“, Kauksi Ülle luulõ, novellikogu ja romaan „Paat“, Kaplinski Jaani luulõ ja latsijutu, Kivirähki Andrussõ latsiraamatu, Pulga Jaani looming jne.

Seo aastak om toonu aita kats vahtsõt rubriiki: „märgotus“ ja „lingikogo“. Märgotuisi tetäs kuun Uma Lehega – nuu omma lühku, kooni 10-minotilidsõ arotusõ, kon mõni hää võrokõnõ kõnõlõs põnõval teemal. Lingikokko korjatas kokko linke muial Internetin olõva võrokeelitse kraamiga. Edimädses omma sinnä vällä pant Eesti Kirändüsmuuseumi Rahvaluulõ arhiivi lindistüisi lingi, midä sortsõ vällä Kalla Urmas.

Helüait saa-i täüs – sinnä mahus võrokeelist kullõmist viil ja viil! Kõrrast küsütäs lupõ autoriilt ja loetas näide loomingut sisse. Järjekõrran uutva teedäolõva edimädse alalõ hoitunu võrokeelitse luulõtusõ Gustav Adolph Oldekopilt, Voldemar Raidaru, Ain Kaalepi, Richard Rohu, Leila Holtsi, Evar Saare, Olavi Ruitlase, Contra jt looming.

Helüaida täütmisele omma ola alla pandnu Rahvakultuuri Keskus (Vana-Võromaa perimüskultuuri tugõminõ), Eesti Kultuurkapital ni kõik autori, tõlkja ja sisselugõja. Aituma!

Teedüst saa mano:
Triinu Laan
tel 53322153
triinu.laan@wi.ee

Jagamine