Aasta tagasi sai Internetis avalikuks Helüaida-nimeline leht, kust saavad nii lapsed kui täiskasvanud kuulata võrukeelset kirjandust ja pärimust. 2020. aasta lõpuks oli Helüaidal peaaegu 7000 kasutajat ja tänaseks on seal väljas 60 tundi võrukeelset kuulamist.

Nagu praegugi, oli aasta tagasi koroonaviiruse tõttu eriolukord ja kuulajad võtsid Helüaida rõõmuga omaks, sest see pakkus ajale ja mõtetele viirusevaba sisu. Head kuulamist on aga tegelikult vaja kogu aeg, sest võru keele, kirjanduse ja pärimuse huviliste hulk on kasvanud, kuid paljud kurdavad, et ise lugeda on raske ja aega napib. Nüüd on juba aasta aega neile muredele lahendus olemas – Helüaida saab telefonist või arvutist mängima panna ka näiteks tervisekõnni ajal, ühistranspordis või kodus toimetades.

Võru Päkapiku lasteaia õpetaja Helen Saarnits kinnitab, et Helüait on suureks abiks neile, kes tahavad, et nende lapsed kuuleksid võru keelt, kuid ise ei julge või ei oska seda rääkida. Ta ütleb ka, et Helüait toetab võru keele õpetamist lasteaias – aidast kuulatakse unejutte ja lapsed saavad raamatut samaaegselt nii vaadata kui kuulata. Koduleht oli abiks ka piirangute ajal: „Helüait aitas ka siis, kui laste ja vanematega vaid arvuti teel kokku saime. Niimoodi sai jätkata lasteaiarühma võrukeelseid keelepesategemisi.“

Helüait sai esimese väikese hakatuse tegelikult juba 2019. aasta lõpus, kui Võru Instituut tähistas eesti ja võru kirjanduse suurkuju Madis Kõivu sünniaastapäeva sellega, et pani oma kodulehele kuulamiseks veidi Kõivu loomingut. Paari kuu pärast sai aga valmis juba Helüaida oma leht esimeste postitustega. Kõigepealt digitaliseeriti ja päästeti niimoodi ajalõksust 25 aasta eest lintkassettidel välja antud väärtuslik kraam: võru muinasjutte, võru kirjandusklassika näiteid ja eraldi veel Jaan Lattiku ja Juhan Jaigi loomingu kogumikud.

Siis hakati sisse lugema kirjandust ja pärimust nii täiskasvanutele kui lastele. Mõned näited: Madis Kõivu „Kähri kerko man Pekril“, Oskar Lutsu „Nukitsamees“, Eno Raua „Sipsik“, Edgar Valteri „Mõtsa pühäpäiv“, Kauksi Ülle luule, novellikogud ja romaan „Paat“, Jaan Kaplinski luule ja lastejutud, Andrus Kivirähki lasteraamatud, Pulga Jaani looming jne.

Tänavu on aita lisandunud kaks uut rubriiki: „märgotus“ ja „lingikogo“. Märgotusi tehakse koos Uma Lehega – need on lühikesed, kuni 10-minutilised arvamuslood, kus mõni hea võrokene räägib huvitaval teemal. Lingikogusse korjatakse linke mujal Internetis oleva võrukeelse materjaliga. Hakatuseks on seal Urmas Kalla poolt välja valitud Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule arhiivi lindistuste lingid.

Helüait ei saa täis – sinna mahub võrukeelset kuulamist veel ja veel! Järjest küsitakse autoritelt lube ja loetakse nende loomingut sisse. Järjekorras ootavad teadaolevalt esimesed võrukeelsed säilinud luuletused Gustav Adolph Oldekopilt, Voldemar Raidaru, Ain Kaalepi, Richard Rohu, Leila Holtsi, Evar Saare, Olavi Ruitlase, Contra jt looming.

Helüaida täitmisele on õla alla pannud Rahvakultuuri Keskus (Vana-Võromaa pärimuskultuuri toetamine), Eesti Kultuurkapital ja kõik autorid, tõlkijad ja sisselugejad. Aituma!

Lisainfo:
Triinu Laan
tel 53322153
triinu.laan@wi.ee