8. lehekuu pääväl peeti Sännä kultuurimõisan Artur Adsonile pühendedü võrokeelidse luulõ lugõmisõ päävä, a seokõrd oll’ mõni asi tõistmuudu ku minevä 20 kõrda. Kokko tull’ 19 nuurt ja julgõt inemist ütsäst Vana-Võromaa koolist, et ette kanda uma tõlgõndus mõnõst võrokiilsest luulõtusõst. Nätä om, et latsilõ sobiligu luulõ varasalv om peris suur, selle et üttegi luulõtust es kordu. Kolm esinejät olli löüdnü hindäle paraja teksti Contra loomingust, esindedü olli ka tõsõ autori nigu näütüses Milvi Panga, Aurora Vierland, Triin Rõõmusoks ja Hänilane. Repertuaari mõttõn oll’ nigu kirss tordi pääl Võro Kreutzwaldi kooli opilaisõ kirotõdu limerigu Võromaa kotussist, midä esiti sama kooli II klassi opilasõ.

Osavõtja olli timahava päämidselt noist koolest, kon võro kiilt om aastit opatu: Orava, Põlva Jakobi, Hargla, Haanja, Mõnistõ. Noidõn koolen hoitva traditsiooni väega staažika oppaja. Ummõhtõ olli esindet ka Vastseliina, Nõo ja Kreutzwaldi kuul.

Üts vahtsõndus oll tuu, et timahavvadsõl võistlusõl es ole žüriid ja ammõtlist võitjit vällä es hõigatagi. Külh a saiva kõik kohalolõja kleepi tunnustusmärgi hindäle inämb miildünü esinejä nime mano. Nii kujosi vällä kipõ ja silmäga nätä tagasiside, miä mõnõ noorõ esinejä näo pääle laja naaratusõ tõi. “Päris hää, et sjoo aasta määnestki karmi pingerita es tettä. Latsõ tahtva luulõtuisi lukõ külh’, a kongurents ei passi egäleütele,” märgot’ Põlva Jakobi kooli oppaja Lepasson Marju. Uma osa või tan mängi tuugi, et täämbädse päävä etlejide sotsiaalsõq mõistmisõq jäiväq COVIDi-aol väheke kängu ja avalik ülesastminõ nõud pingutust ka sis, ku mäng käü elämise, mitte võidu pääle.

Tõõnõ värski asi luulõlugõmisõ pido pääl oll’ Artur Adsoni luulõtusõ “Lats ütsindä” mõistmises tettü tüütarõ ja vahetunn esierälidse ja ummamuudu Leiutajidõ Küläkooli ümbre. Egä lats ja oppaja saiva vällä valli, kummast ossa võtta. Nii saivaki üte välän veidükese mängi ja tõsõ Adsoni loominguhe sisse kaia.

Luulepido, midä tugõ Eesti Kultuurkapital ja kõrrald’ Võro Instituut, om plaanin tetä ka tulõval aastal, ja ettevõtmisõ arõndusõ suund om võrokeelidse luulõ mõistmisõ, esitämise ja väärtüsestegemise poolõ. Ku võistluspinge asõmõlõ tulõ opmisõ- ja mõistmisrõõm, sis vast tulõ esinemiskogõmust otsma inämbki nuuri.

 

Kadri Ugur Võro Instituudi haridusprojektide koordinaator

Jagamine