Võru Instituut pidas  21.märtsil oma kolmekümnendat sünnipäeva. Kandlesse tuli kokku sadakond kõige lähemat kaasamõtlejat ja -töötajat, oma väärikuse ja tähenduse lisas koosolemisele ka president Alar Karis. Kõned, ettekanded ja tervitused täitsid terve pärastlõuna soojuse, meenutuste ja heade soovidega. Nagu igalt peolt, jäid ka seekordsest melust silma-kõrva mõned eredamad killud. Kas need nüüd peopäeval just niimoodi kõlasid või selginesid mõtetest laused alles koduteel – kes seda nii täpselt ikka teab.

Evar Saar on Eestis üks väheseid, kes võib end nimeuurijaks nimetada. „Nimeuurmisõ tüüd om mõtõt tetäq sõs, ku tuu miildüs üle kõgõ. Võrokõisi nimeq ommaq osa Eesti nimmist, õdagumeresoomõ nimmist, Liivimaa nimmist, Ida-Euroopa nimmist,“ märgib ta ise.

Evari teinepool Mariko Faster on sama haruldane tegelane ehk nimeuurija. Aga tal on ka teine tööalane kirg – võrukeelse õppekirjanduse loomine. Ise ta ütleb nii: „Kõiki väikeisi kiili hädä om opimatõrjaalõ puudus. Võro keelen om hulga opimatõrjaalõ ja noid tetäs tassakõisõ kõik aig mano. Võro kiil om tuu poolõst saanu suurõs keeles.“

Külli Eichenbaum nimetab instituudi ühe olulise töövaldkonnana keelenõu andmist. See tähendab niihästi toidunimede, ametikohtade nimetuste kui turundussõnumite tõlkimist. Kohati on selleks vaja ka uusi sõnu välja nuputada, kohati vanakõlalistele sõnadele uusi rakendusviise otsida. Kui juhtub ette turundussõnum Edendä umma ärri – opi koode-asi selges Võro koodikoolin või Koodikuul Võrol uut sinno, siis maksab järele mõelda, kuidas erineb tänane kood muistsest koodist ja kas jutt käib koolist või kuulist. Kes oma keelt mõistab, saab aru ja piidleb muiates neid, kes ei mõsta. Las siis mõni õpib programmeerima ja mõni teine koodi kudama.

Urmas Kalla ei osanud juubelipäeval isegi öelda, kui mitu köidet Võrumaa imemuinasjutte on veel tulemas ja millal saab asuda loomamuinasjuttude, kohamuistendite ja teiste jutuliikide kallale. Ühe ilusa soovi ütleb ta küll: „Võro keele vanavara ankuq virgutust vahtsõ ilma aigo!“

Keeleteadlane Sulev Iva ei lase ennast ka pidupäeval suigutada. “Võro Instituudin om võro keele hääs tett perädü palľo tüüd: võro kiilt om kõvva uurit, virgutõt ja edesi arõndõt. Siski olõ-õi kõkkõ tuud viil küländ. Võro kiil om iks viil ohostõt kiil. Piät viil palľo inämb tegemä. Tuu jaos om võro keelel vaia riigi säädüslikku tunnistust ja palľo inämbät tukõ innekõgõ haridusõn ja meediän.”

 

Kilde kuulas Uguri Kadri

Jagamine