Ilvese Aapo om sündünü 20. rehekuul 1970 Räpinäh. Om silmäpaistva väega mitme nuka alt: vabakutsõlinõ kiränik, kunstnik ja muusigamiis; om kujondanu ja toimõndanu lasõrtsõõrõ ja raamatit, mäng pilli ja laul, kirotas muusigat ja laulusõnno. Oll aastil 1996-2009 Tartu Nuuri Autoridõ Kuundusõ liige ja om Eesti Kiränikõ Liidu liige.

Kirotas nii eesti ku ka ida-võro ja seto keelen. Kõgõ inämb teedäs tedä võrokiilse laulu “Tii” sõnno perrä. Laul võitsõ 2004. aastagal Eurovisiooni Eesti eelvoori (ansambli Neiokõsõ). Om umakiilsit laulõ ette kandnu ka ansambliga Lõkõriq ja luulõtajidõ kambaga Viie Pääle. Timä laulu omma olnu võrokiilse laulupido Uma Pido kavan.

Om saanu kittüst ka võrokiilside laulõ võistlusõl Uma Laul: 2008. aastagal pääpreemiä (laulu “Pristan” ja “Lodi tuu ja lodi vii”); 2010 pääpreemiä (“Valgust henge”); 2013 tekstipreemia (laulu “Kodasse pesä” ja “Kosmos”). 2009. aastaga võrokiilside koorilaulõ ja -säädide võistlusõl sai tä avvuhinna kõgõ parõmbidõ laulusõnno iist. Om pandnu ka laulutekste soome, vinne, inglüse ja saksa keelest eesti, võro ja seto kiilde.

Saanu 2000. aastagal preemiä Henrik Adamsoni murdeluulõkonkursil. Umakeelist luulõt om timält ilmunu viil kogomikõn “Ime kütken tähe poole kist” (Eesti murdeluule antoloogia, koostaja Siim Kärner, 2002), “Äitsnemise aigu” (Eesti Keele Instituut, 2004) ja “Viie pääle” (luulõtuisi ja laulutekste kogo + CD; kaasautori Contra, Olavi Ruitlane, Jan Rahman ja Pulga Jaan. Väiku Välläandja 2005).

Kirotanu näütemängõ, koh pruugitas umma kiilt üten kiräkeelega: “Ööpik Võhandu kaldalt” (2002), “Wõõbsu palas!” (2003) ja “Sillapää Ossi kronika” (2004), “Sanna takah tiigi man” (2005) ja üten Kalev Kudu ja Veiko Märkaga “Meie elame Võrus” (2004). Naist kolmõ edimädse iist, midä kutsutas ka Räpinä triloogias, sai avvuhinna “Põlvamaa turismi sõber 2004”.

Nii-üteldä katskiilne om ka novell “Tallinnast ära / Talnast är” (raamatust “Ema on kajaka juures”; 2001), miä om tõlgit ka soomõ ja karjala kiilde ja om ilmunu raamatun “Tallinnasta pois” (Absurdia, 2003).

Kirotanu umakiilsit artiklit, luulõt ja arvostusi ka aolehtile vällästpuult võro-seto keeleruumi.

Aapo Ilvese luulõtuisi:

ILVES MÕTEL

Jobo mõtel ilves
ilves
mõtliva jobo
holdo mõtel ilves
kell mõtel politsainik
idioot mõtel ilves
mõni mõtel mõis
jummal mõtel ilves
hevi mõtel jummal
rohiline mõtel ilves
verrev mõtel rohiline

putsin mõtel ilves
oooh ütel latskene

imä mõtel ilves
tsolgipang om jälki täus mõtel imä
õlo mõtel ilves
rahha mõtel puudnik
jobo mõtel ilves
õlo mõtliva jobo
jobo mõtel õlo
ilves mõtel raha
putsin mõtel latskene
om jah mõtel ilves

TAMMÕ

Löüdse tammõ taadi murolt
mõistnu-õi miäkit tetä
olõ-õi opnu
inne säidse kõrg-aridust
kirä ja tiploomi

sai tõroga vasta pääd
lätsi är kodo ikma

ull olõ

*
(a tribute to mississipi delta blues)

Võhandul olõ-õi deltat
olõ-õi ruukatussiga hüttõ
koh eläs niigre
mihändsõ om naade latselatselatselatse
kiä püvvet aahvrikast
tuu jaos et paksu plantaaturi
saas lasta nail hindi iist tüü är tetä

võhandul olõ-õi deltat
koh ruukatussiga hüttõn
sündümisest pääle
legendaarse ja hambutu
(nigu üts eesti umorist ja aokiränik
mu hää sõbõr)
mängvä luitsavarrega kipsoni kitarri
ja kõnõlõva laulu muudu
kuis nail kõgõ taskaa om
tuud kutstas pluus
ja egäsäändsõq kläptoni
ja kärimoori
tahtva kah a saa-õi

võhandul olõ-õi deltat
inne maq olõ
luitsavarre iist viinapits
vai mobiiltelehvon
vai miäkit
ja kipsoni iist musiima
a mis tuust

et võhandul olõ-õi deltat

KRÄPP

Käänä valla uma silm
ja sys õkvaprõlla nääd sa
kuis ma inne mölise
ja vehi uma käega
mul om näpo küleh tatt
ja sjoo tulõ-õi ärä
ja mu mütsünokk om
neli kõrda pikemp ku mu PIIKS

kräpp-kräpp…

ku saa perse ala mersu
millel takah mullivann ja
taah siih jällit niigre-vanno-
muttõ võtä pannaq
mütsünokk om viilgi pikemp
kaala ümbre pinikett
õks om näpo küleh nõnakoll
ja vehi uma kätt

kräpp-kräpp…

naglast kraba mulgikuvvõ
ja ta sõku ala jalgõ
tuust et umba ull om ollaq
eestlane ja valgõ
ma laula-i tsuhka-nuhka
laula-i vada-vada-vatt
vehi käega tuust et tulõ-i ärä
näpo külest tatt

SEENE

Lätsi mõtsa sest ma tiidse
mõtsan kasus puravik
tsillukõisi naid ma es putu
võti inne jurakit

koton keedi naist sõs suppi
või näi võikit hallukit
pelässi ku ilmalõppo
umahindä alukit

nüüd ma tiiä sest kai perrä
olõ tark ja miilen pää
puravik olõ-i tuu verrev
mil om valgõ täpi pääl

TII

Esi hinnäst
hummogu heräti
kikkalauluga
lätsi jäti vallalõ väräti
tulku tõõsõ ka

saa-õi maada
tii lätt jo edesi
ümbre mi õi lää
huug om sääne
et sääl kon silmäpiir
ummi varbit näe

oroviir mõtsatii ülõ jõõ ülõ mää
tiiä-õi kohe tuu elo viil käänd

eelä mi jo olli ja
täämbä mi tulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil jo hää

täämbä mi tulli
mi olõ-õi ulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kõgõ mi süämen
ja egäl puul om miil hää

SETO VINNEMAAL

Nii, ku tsuvva jalga saava,
set’ vinnemaale läävä.
teevä hummogu jo varra
piiri pääle järekõrra.

mille na ei kotoh püsü?
olõ esi miis ja küsü
naade kääst, et mille nii.
seto om jo hitra miis –

seto tiid kuis nahka kuuri,
lää-õi pottega ta vuuri.
kate pääga kulli maale
sõit ja sääl võtt kuurma pääle.

rahanummõr sääl tekk duubli –
kroonist saat päält kate ruubli.
viina, pentsu, pentsu, viina,
bellomorkanal ja priima.

ku saas seto sätti piiri,
võtas tagasi kuriili.
setomaa, ku müüda nüüri,
õigõlõ juusk hiina müüri.

eesti keeli tuu om tankla,
miä om vinnemaal kalonka.
eesti viin ei kõlba juvva,
selle tule säältpuult tuvva.

sääl oll pushkin ja tolstoi,
staalin, umba kimaroi.
olku konjak vai trainoi –
po stakanu nalivai!

olnu-es, kiä märkse piiri,
seto müüdä võsaviiri.
tuu oll kreml ja olli ulli
kiioraga lüüdu molli

nii, ku tsuvva jalga saava,
seto vinnemaale läävä.
tiidku toda egä hodo –
sääl om setolt võetu kodo.

ku saas seto sätti piiri,
võtas tagasi kuriili.
setomaa, ku müüda nüüri,
õigõlõ juusk hiina müüri.