juva-sullovVõro kiräviisi üts luujid, toimõtaja ni luulõtaja Jüvä Sullõv (passi perrä Sulev Iva), sündü rehekuu 3. pääväl 1969. Eläs Navi külän. Juurõq ommaq täl Haani mäki lõunajaon, Puspuri külän. Imäkeeles om võro keele Haani-Vahtsõliina murrak. Jüvä Sullõv opsõ Võro I Põhikoolin, Võro Tööstustehnikumin ja opis paraq Tartu Ülikoolin eesti filoloogiat. Tüütänüq Võro Instituudin, tennüq võrokiilset lastõsaadõt Võro Raadion, olnuq võro keele oppaja, toimõtanuq võrokiilsid raamatit. Luulõtusi (ka
Härmä Härbä nime all) ilmunuq Viruskundran, Võro Seto tähtraamatin,Viruskundran, Võro Seto tähtraamatin, Võrokõstõ lugõmikun, ABC kiräoppusõn jne.

Jüvä Sullõvi luulõt

LUULÕTUISI JA JUTTLUULÕTUISI

NAVIKÜLÄ NAABRICURRÕ HAANI-NARKOMAANIA

Haanih, õkva Munamäe takah, Trolla, Plaksi ja Purka külä vaihhõl um Vaskna järv – soppõ ja puulsaarõkõisi täüs perviga, pikk ja puhas mägestigujärv.

Järve mant Munamäe poolõ minnäq jääs üc väega äkiline korgõ perv. Ja tuu perv, rassõ ronniq, nõrgahunul rassõ nõstaq, um keväjide täüs helle – helehhehe häicvit kikkakaadzu. Naidõ pääväkõllacidõ ninne cillokõisi häicecjauku hõrn hõng um miist magõhõmbas meelemürgüs pikäst talvõst ja rassõst ronimisest kurnatuisilõ, narkootikumis, unistavidõ ullikõisi nõgõlteräville nõnnolõ nuhuta.

Kaeq säänest hoimastajat hõngu hengä mi tah kuiva kulo pääl kõtuli, halla haina pääl harguli, rohiladsõ pääl rinnuli.

Mi jää taahha mäenõlvalõ maahha kavvas aos kosuma, pallogi pikält piislemä. Hoimah ilocõldõh nõsta õi mi viil niipiagi nõnna naist narkootiliidsist kikkahäiermist.

RUUSATII

Matal päiv tull pilvi takast vällä ja paistsõ halli haavistigu pääle, õkva silmä sisse olõtatavallõ oravallõ, kinkal rohiline samblõnutsak suuh.

Uja, mustvalgõ, ijäkülm, läts umma tiid ja aiõ mullikõisi. Halla kõrrõhainaleheq kallutivaq hinnäst otsa piteh vette.

Vana raag ikk umma pikkä ikku nigu õliunistusih ussõheng.

Kolm veoautut sõidiq üle silla. Tammõlehekene hüürdü näile perrä, liina poolõ.

ÕDAGUTUUL

Kygõst üle käve tuul, õdagu puult, suurõlt merelt peri pilvelaadung säläh: vei vihma Vinnemaalõ, räüssä Räpinähe, lummõ Luuga liina pääle, esiq kurguni täüs vannu vaakvit varõssit. Püsü-s tii pääl, koobõrd, kurinahk, rüärohiliidsi ni vere-kõlla-pruunis küntüid küläväljo piteh. Mäe alaq, koh uja holisi, ja mõtsuhe, koh orrav, olõs timäl asja. Tä jo asalik miiss, nigu tä esiq kygõ kitt, et:

õhutransporttüüline,
taivaesä kodaline,
üle-ilma hiiglanõ,
londonlanõ, riiglanõ.

IMÄKEELELAUL

Ma iks mõtlõ umah meeleh
Umah meeleh umah keeleh
Võromaal iks kõnõla õnnõ võro keeleh
Setomaalla selgütele seto keeleh
Eestimaal piät kõnõlama kiräkeeleh
Vinnemaal tulõ veerütellä vinne keeleh
Vällämaalla vällä tulla võõrah keeleh

Võromaal um asi untsuh
Asi untsuh elo hukah
Aolugu unõhtõdu
Põlatas meil umma miilt
Häbendädäs imäkiilt
Kirotadas kiräkeeleh
Mõtõldas muuh keeleh
Latsiga kõnõldas lapi keeleh
Uma velega vinne keeleh
Sõsaraga soomõ keeleh
Lauluilo kõik ingliskeeleh
Vanaimäga õnnõ kohki võsu veereh
Vana sanna nulga takah võro keeleh
Marakõsõ jal maakeeleh
Ku no ummõ kiilt viil meeleh

Tulõ meeli mudsu sisse
Uma keeli jäl kutsu sisse
Tekkeq tüüd ja näkke illo
Laskõq laulu helüillo
Tekkeq lossi laanõ viirde
Uhkõ mõisa mõtsa viirde
Tekke aida aknõ alaq
Mõtsavarik aia alaq
Ilo seeh sääl illos elläq
Tüüd tetäq rõõmsa ollaq

Tulõva liki linnuki
Tuldas meile illo kaema
Tuldas leelot linti püüdmä
Maaliillo imehtlemä
Kõnnõ illo kõlahtama
Lätt mi miil nii üle ilma
Küünüs mi kiil kavvõndallõ
Leelolaul lätt lakja ilma
Maaliilo maailmahe

(VIRUSKUNDRA mai 1992)

TORM

Tormas torm
marsseq maro
raostikoh
Rao-oss raksahtu
haavikoh jäie
haavapuu hannalda
vahtrikoh mürcähtü
vahtretaat maaha
vawarnavarikoh
varisi vawarnit
ette ja taaha

(VIRUSKONDRA veeb. 1991)

PINI

Pini illos, nuur, sai vanas, kuuli,
sai saina pini pilt,

pini illos, nuur, kaess saina päält,
vana koolnuq pini pildi päält,

tiiäkinä-i egäüts, et vana koolnuq pini
kaess sjoo noorõ pini pildi päält.

*

Urvaq nii raoh ku paiuh
latsõq latsiaiuh
pussahtõdu pedäjäpuu
määnü aiavajjuh
eläjäq eläse majjuh
nälädseq silmäq
ku rosinaq saiuh
otsjaq essünü rajjuh
tiiraaq välih lajjuh
helüq kajasõ kajjuh

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!