Raimond Kolk om võro luulõtaja, kiä inämbüse uma luulõst kirot` saru murrakun. Timä proosa om eestikiilne, a osa romaanõ ommaq võroainõlidseq.

Raimond Kolk sündü Sarun Tammi talun vallasekretäri pojana 8. II 1924. Edimält oppõ Saru algkoolin, 1937-42 Valga reaalkoolin ja Valga ühisgümnaasiumin, 1942-43 Tartu Õpetajate Seminarin. Korgharidusõ sai Stockholmi ülikooli humanitaartiidüskonnan, filosoofiakandidaadis sai 1963.

Joba karjan käüven miildü poisilõ hirmutudõ lukõq ja nii tä “unõtki” hinnäst sakõst lugõma.

1943 oll` Kolk Võromaal Kuldrin algkooliopõtaja, a sis pidi säält pagõma algul Tartudõ, sis Talliina saksa mobilisatsiooni iist. Üten R. Kaugveri ja A. Kaalepiga ast` Kolk Soomõ syaväkke, kon nääq andi vällä käsikirälist` almanahhi “Quasimodo”. Varsti pagõsi tä Soomõst edesi Ruutsi, kon näid võeti vasta lämmä kakao ja võiuleibiga. Algul sai tüüd mõtsatüülisena, 1945. aastagal nakas` Ulricehamni sukavabrikun tüüle, edesi viil Göteborgi ketrusvabrikun, kon sai tutvas uma tulõvadsõ naasõ Ellen Rääbisega; Stockholmi haiglan, raadiovabrikun ja tolmuimejätehasõn, 1948-58 tüüt` rauatreialinaq. 1962 sai teenistüst Rootsi põllumajandusministeeriumin. 1972-89 tüüt` Uppsalan Rootsi Toiduainõtõvalitsusõ majandusdirektorina.

Kolk abiellu 1947. aastagal ja timä perre sündü kats` poiga Ellen ja Jaan.

Raimond Kolk kuuli 3. novvembril 1992 Stockholmin ja om matõt Lidingö surnuaida.

Looming:

Om toimõtanuq poliitikaaokirjä Side 1956-92.

Raimond Kolk nakas` luulõtama kooliaastil, tä värsse om avaldõt 1938. aastagal Tartun “Õpilaslehen” ja 1942 “Postimehen”.

1945. aastal ühinesi tä kirändüsrühmitüsega “Tuulisui”, mis oll´ asutõt Tartun 1940.

Raamaduq:

“Ütsik täht” 1946 Stocholm – võrokiilne luulõkogo
“Kõiv aknõ all” 1952 Lund – inämbüste võrokiilne luulõkogo

Illatsõmbin kogodõn om võro kiil taanduman, a siski lövvüs kogomikõn:

“Müüdud sõrmus” 1957 Lund
“Kiri” 1977 Lund

Inämbüste võrokiilseq ommaq valit luulõraamaduq:

“Võõral maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1983” 1984 Lund
“Ütsik täht” 1989 Tallinn

Romaaniq ei olõq võrokiilseq, a sääl om mitmin paigavaimu kujutõt:

“Küla põleb kahest otsast” 1955 Lund
“Sulajää” 1958 Lund

Stockholmi triloogia kujutas pagulaisi saatust:

“Et mitte kunagi võita” 1969 Lund
“Mõned päevad septembris” 1972 Lund
“Truudus elu vastu” 1976 Lund

Kolmikraamat:

“Vallavanema pärandustomp” 1983 Lund
“Elu edeneb” 1984 Lund
“Ajad muutuvad” 1989 Lund

Novelliq:

“Väikemees, miks nutad?” 1960 Lund
“Uskumatu Toomas” 1981 Lund
“Lestakala otsimas ja teisi jutte” 1987 Lund
“Tuulisui ja teised” (Stockholm 1980)
“Vähikuningas” 1957 Lund

Kirotanuq ka näidendi ja hulga arvustuisi pagulaslehin. Raimond Kolk om saanuq Eesti Kultuuri Koondise (Stockholm) auhinna 1980 ja Bernard Kangro nimelise preemia 1992.

Oskar Kruus om timäst kirotanu magistriväitekirä 1993

Raimond Kolga (loomingu) kotsilõ om lukõq:

Vääri, R. Ütsik täht ku essnü utõ : Raimond Kolga murdeluule. IV Välis-Eesti kongressi kogumik. Tln, 1999 lk 120-121

Grabbi, H. Paar haugatust vai ka näugatust Raimond Kolgi iin. Tulgu uus taevas : mõtteid viiekümnest kirjanikust. Tln 1999, lk 88-94
Luulenäited tekstis. Varem ilmunud Mana nr 55, 1986. Rmt: Kolk, Raimond. Võõral maal kirjutatud laulud. Lund 1984)

Leosk, A. Raimond Kolga esimene (tundmatu) luulekogu. Vôrumaa Teataja kultuurilisa Viruskundra veebr 1999, lk 3 (Rmt “Vaesumised. Lahtisi lehti 1941-1944”)

Kruus, O. Raimond Kolga seltsi veedetud tunde. Vôrumaa Teataja kultuurilisa Viruskundra veebr 1999, lk 3

Prees, A. Kirjamehed paguluses: Juhan Jaik ja Raimond Kolk said võõrsil lähedaseks. Võrumaa Teataja 2. II 1999, lk 6

Valper, L. Ütsiku tähe valgus: Raimond Kolga mälestuspäev Võrumaa keskraamatukogus. Võrumaa Teataja 23. II 1999, lk 3

Kruus, O. Kardinad viisid abieluni : Raimond Kolk ja Ellen Rääbis. Elukiri 2000 nr 12, lk 42-43 (Ilmunud ka kogumikus: Kruus, Oskar. Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma. Tln 2003, lk 117-122)

Muru, K. Eelistavalt neljast jõululaulust. Luuleseletamine. Tartu 2001, lk 422-436 (Varem ilmunud: Keel ja Kirjandus 1989 nr 12. Gustav Suitsu, Marie Underi, Henrik Visnapuu ja Raimond Kolgi jõululuuletustest)

“Keel ja Kirjandus” 1993-2 (Oskar Kruus)

O. Kruus “Kirjanik Raimond Kolk” Tallinn 1995

Jõgi, M. Tuulisui ja eesti pagulaskirjanduse algus. Intervjuu Raimond Kolgaga. Kõnelesid: jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979-2006. Tln 2007, lk 225-231

“Kirjanikult lugejale” (Lund 1952)
“Parnasso” 1955-5 (M. Koski)
“Maailman kirjat ja kirjailijat” (Helsingi 1957)
“Tulimuld” 1958-3 (A.Mägi)
“Minu noorusmaa” (Lund 1964)
“Eesti kirjandus paguluses” (Lund 1973)
“Teataja” 9.VII 1977 (A. Lepik)
“Kodumaa” 19. IV 1978 (M. Oja)

Bernard Kangro “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid” (Lund 1978)
Bernard Kangro “Arbujad” (Lund 1981)

“Tulimuld 1958-1 (A. Mägi)
“Mana” 1986-55 (H.Grabbi)
“Mana” 1987-55 (H.Brabbi)
“Keel ja Kirjandus” 1989-5 (E. Mallene)
“Edasi” 26.VIII 1989 (intervjuu)
“Looming” 1989-8 (Oskar Kruus, Ülo Tonts)
“Keel ja Kirjandus” 1989-11 (Oskar Kruus)
“Keel ja Kirjandus” 1989-12 (Karl Muru)
“Keel ja Kirjandus” 1993-2 (Oskar Kruus)

O. Kruus “Kirjanik Raimond Kolk” Tallinn1995

Raimond Kolga luulõt

VANALELL

Imä ütläs, äräq saq
minnüq enämb kõrtsi,
kiskma kipõt tubakat,
juuma õllõlörtsi.

Tõsi, ega topka mass
peris pall´u raha.
Aga kuis ma muidu saass
ollaq nigu taha.

Meile kutskõ istuma
kyik tuu kõrdsirahvas!
Sis saa juttõ jutusta,
minu miil´ lätt lahvas.

LÕUNÕMAA

Hämmär häöss ja pümme vaoss,
külm saina viirde saistus.
Latsi lämmistämmä jääss
ahupaistus.

Hanirasva hõõrutas
ahupaistõl latsõ rinda.
Rinna sisen hani esiq
kryyks! ja kryyks! kõõrutas.
Latsõ tüüss
talvõ aol om rüüss.

Lats´ ei tiiäq lõunõmaast,
rasva rinda hõõrutas.
Hani tiid külq lõunõmaast,
hani rinnun kõõrutas.

KÕIV AKNA ALL

Miiq latsõq lätsiq und nägemä.
Tuul´ jäigi viil tüühe:
kõost kõllatsõst luuda tegemä
pümehede üühe.

üü var´un minemä robistas,
kis esiq ei linda.
Maa pääle kokku kobistas
viimätse meelekindla.

Miiq unõst läbi kirvendäs
hallakatk ja kadu.
üle miiq maja virvendäs
kõllanõ sadu.

PÖÖRIPÄÄVANE TAHTMINE

Tulõq jo tulõq talvõkõnõ
langõ lag´a lumõkõnõ
sadagõ sorõda sadõmõq

Langõ laja laanõ pääle
veidüq pikä põllu pääle
sataq suu ja saarõ sisse

Et saass katus kinniq katõt
maaq ja mõtsaq maaha matõt
tiikeseq täüs tuisatus

Sis saass jänes jälgi jättä
orasõq veidüq undki nätäq
puuq ja puhmaq põõnutadaq

Sis saass saani sõitma säädäq
võigu vehmre vahel käändäq
kralliq kaala kõlisõma

Latsõq liugu-laugu laskma
umma liuväljä kastma
karussellil keerutama

Külh olõs lõpu lusti lajalt
kavvõltki olõs kinä kaiaq
ei saass esiki pidämä

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!