Häniläne om sündünü 13. jaanuaril 1953 Võromaal Antsla vallan Ala-Siimani talun. Aastil 1960–1971 käve tä Antsla keskkoolin, päält toda (1971–1976) opsõ Tartu Riiklikun Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst ni Tallinna Pedagoogikaülikoolin (1992–1995) soomõ kiilt ja kultuuri. Tä um eluaig olnu eesti keele ja kirändüse oppaja: edimält Varstun, Alatskivil ja Sauel, 1988. aastagast alatõn eläs ja tüütäs Harjumaal Rae vallan Lagedil.
Luulõtuisi kirut Häniläne veidükese 1989. aastagal, sõs pidäsi pikkä aigu vahet ja vahtsõ värsi sai valmis 2005. aastagal. Häniläse luulõtuisi um ilmunu Viruskundran, Eesti Kerikun, Võro-Seto tähtraamatun ja Loomingun.
1989. aastagal sai tä murdõloominguvõistlusõl “Rahva kiil ja miil” edimädse kotusõ, 2008 võitsõ Hendrik Adamsoni murdõluulõvõistlusõ ja 2009 anti tälle Loomingu aastapreemiä. Aokirä Looming aastapreemiä pälvse Häniläne ka 2019. aastagal ilmunu võrokiilside luulõtuisi iist, minkast ütega oll tä ka 2020. aastaga Juhan Liivi avvuhinna nominent. Alatõn 2018. aastagast om tä kiränikõ liidu liige.
2010. aastagal ilmunu “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” om Häniläse edimäne värsikogu. Tõnõ kogo “Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist” näkk trüküvalgust 2014. aastagal ja kolmas “Viiulimäng vanan vaksalin” 2016. aastagal. Katõ perämädse kogo külen om CD-plaat auturi hindä loetu värssega. Kogon “Viiulimäng vanan vaksalin” lövvüs ka kolm lühküt juttu. Kogomikun “Kibõna ütest rändämisest” (2018) om niisamatõ juttõ ja luulõtuisi, miä om Häniläne esi ka plaadi pääle lugõnu.
2023. aastagal ilmu timält luulõkogo “Tõsõ mu maailman”.
Häniläse loomingu kotsilõ:
Velsker, M. Võrukeelne pöördumine. Vikerkaar 2011/6. (Rmt: “Ma pühäpääväpõllõ mõsi”. Võro 2010)
Häniläse luulõt
Häniläne om sündünü 13. jaanuaril 1953 Võromaal Antsla vallan Ala-Siimani talun. Aastil 1960–1971 käve tä Antsla keskkoolin, päält toda (1971–1976) opsõ Tartu Riiklikun Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst ni Tallinna Pedagoogikaülikoolin (1992–1995) soomõ kiilt ja kultuuri. Tä um eluaig olnu eesti keele ja kirändüse oppaja: edimält Varstun, Alatskivil ja Sauel, 1988. aastagast alatõn eläs ja tüütäs Harjumaal Rae vallan Lagedil.
Luulõtuisi kirut Häniläne veidükese 1989. aastagal, sõs pidäsi pikkä aigu vahet ja vahtsõ värsi sai valmis 2005. aastagal. Häniläse luulõtuisi um ilmunu Viruskundran, Eesti Kerikun, Võro-Seto tähtraamatun ja Loomingun.
1989. aastagal sai tä murdõloominguvõistlusõl “Rahva kiil ja miil” edimädse kotusõ, 2008 võitsõ Hendrik Adamsoni murdõluulõvõistlusõ ja 2009 anti tälle Loomingu aastapreemiä. Aokirä Looming aastapreemiä pälvse Häniläne ka 2019. aastagal ilmunu võrokiilside luulõtuisi iist, minkast ütega oll tä ka 2020. aastaga Juhan Liivi avvuhinna nominent. Alatõn 2018. aastagast om tä kiränikõ liidu liige.
2010. aastagal ilmunu “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” om Häniläse edimäne värsikogu. Tõnõ kogo “Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist” näkk trüküvalgust 2014. aastagal ja kolmas “Viiulimäng vanan vaksalin” 2016. aastagal. Katõ perämädse kogo külen om CD-plaat auturi hindä loetu värssega. Kogon “Viiulimäng vanan vaksalin” lövvüs ka kolm lühküt juttu. Kogomikun “Kibõna ütest rändämisest” (2018) om niisamatõ juttõ ja luulõtuisi, miä om Häniläne esi ka plaadi pääle lugõnu.
2023. aastagal ilmu timält luulõkogo “Tõsõ mu maailman”.
Häniläse loomingu kotsilõ:
Velsker, M. Võrukeelne pöördumine. Vikerkaar 2011/6. (Rmt: “Ma pühäpääväpõllõ mõsi”. Võro 2010)
Häniläse luulõt
Häniläne om sündünü 13. jaanuaril 1953 Võromaal Antsla vallan Ala-Siimani talun. Aastil 1960–1971 käve tä Antsla keskkoolin, päält toda (1971–1976) opsõ Tartu Riiklikun Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst ni Tallinna Pedagoogikaülikoolin (1992–1995) soomõ kiilt ja kultuuri. Tä um eluaig olnu eesti keele ja kirändüse oppaja: edimält Varstun, Alatskivil ja Sauel, 1988. aastagast alatõn eläs ja tüütäs Harjumaal Rae vallan Lagedil.
