lembit-kurvitsLK om sündünü 15. lehekuu pääväl 1954 koloosnige peren Põlva küle all Mammastõn. Timä kiriväst elost om rassõ müüdä kaiaq es´ki luulõst kynõldõn. 13-aastagatsõna panniq vanõmbaq tää Pärnulõ latsikotto, hildampagi om LK tundnu lähkötside suhtidõ katsipidisüst. Põh´a-võromaalasõna kiréldäs LK kodomaa maastikkõ, suuri ni väikeisi inemiisi, hengeas´ost om tää meistri ütsiolõkist kirótamisõl.

LK om opnu 1961-65 Mammaste algkoolin, 1965-67 Põlva keskkoolin, 1967-70 Pärnu V algkoolin ja 1975-78 Põlva kaugoppõkeskkoolin. Üte aasta opsõ tää viil Pedan kultuurharidust.

1970-72 tüüt´ LK Põlva piimäkombinaadin ja
linävabrigun (laat´ja ni eelektriguna), päält sõaväke Taevaskoa raamadukogon. 1978-80 oll´ LK Põltsamaa kutsõkooli juhataja Väike-Kamarin, 1979 Nõo keskooli laborant´, 1981 etnograafijamuuseumi teedür. Kyiki LK tüükotussid jõvva-i tankotsil nimmada, ütlemi ynnõ, et tää om viil´mitmõl puul tennüq valvuri, korrektori ja ammõtnigutüüd.

Säidsmekümnendist pääleq om LK kirotanu luulõtuisi ja lühembit juttõ, ildampa ka kirändüskriitikat. 199? visass tää hulka käsikirju ahjo, tulõ leppi tuuga, mis kogodõn ja aokirändüsen alalõ vai mis pääle tuud aastakka kirótõt. Võrokeelitsid värsse olõ-i sääl pallo, kogodõn Armastuseta, Meie ühine vend armastus ja Matle laul, egän üten üts. Katõn viimäte nimetet raamadun ka luulõtuisi, kon imäkeel pyimit kiräkeelegä. Jutukogon Vanad Soome saapad, kon kir´eldet Võromaa maastikkõ, tulõ tegeläisi suust ka võrokeelitsid synnu vai lausitki.

LK luulõ- ni myttõterrikogoq:

Väike-Kamari õhtud ER 1981
Tühermaa ER 1986 lk. 20
Armastuseta ER 1990 27; (35;69)
Meie ühine vend armastus Koda 1991 68; 70
Matle laul Elmatar 1994

Juturaamaduq:

Taevaskojalapsed Tiritamm 1993
Vanad Soome saapad Elmatar 1997

LK kotsilõ om kirotõt:

SV 18. IX 1981 (S. Olesk)
Edasi (LK) 25. II 1990 (vestus)
Sirp 12. IV 1991 (A. Kull)
K&K I 1993 (L. Viitol)
Kl 12. VIII 1994 (P. Beier)
RH 13. VIII 1994 (V. Vahing)
EPl 27. X 1997 (T. Teder)
Pm 7. XII 1997 (M. Kivastik)

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!