Elise Rosalie Aun (aastast 1903 Raup) sündü 15. juunil 1863 Võromaal Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan Pikäreinu talun rentnigu kõgõ noorõmba tütrenä. Timä esä Peeter Aun oll peri Laiusõlt, kon oll saanu kihlkunnakooli haridusõ. Imä Ellu Tamm oll vaenõ popsitütär, a mõistsõ lukõ.

Peränpoolõ läts üten vanõmbidega elämä Setomaalõ Ulitina mõisahe. 1879. aastagal pässi Räpinä-Lokuta tütärlatsikuuli, minka lõpõt 1882. Opsõ Vändran kurttummõ kasvatajas. 1888. aastagast oll vaeldumiisi Tartomaal Võtikveren, Riian ja Pärnun. 1890 alost tüüd Linda toimõtusõn. Edespiten elli Riian, Kroonliinan ja Valgan, oll haigõravitsõja, guvõrnant, raamadupoodin müüjä. 1898. aastagal nakas vahtsõlõ Linda toimõtusõn tüüle. Viil om Elise Aun tüütänü Pärnun rõivakauplusõ kassapidäjänä ja 1902 Talliina Kristligu Rahvakirändüse Agõntuuri abipoodi juhatajana. 1903 abiellu Friedrich Raupiga, Talliina alaiäliste kurategijide parandusmaja juhatajaga. Läts perän abiellumist Simbirskihe, a 1911 tull tagasi Talliina, kohe jäi elu lõpuni.

Elise Aun kuuli 2. juunil 1932.

Eesti heränemisaigsõ luulõtajana tunnõt Elise Aun om avaldanu kirjeldüisi seto elust ja kogunu Hurdalõ seto rahvaluulõt.

Looming:

Luulõ

Kibuvitsa õied (Tartu 1888)
Laane linnuke (Tartu 1889)
Metsalilled (Tallinn 1890)
Kibuvitsaõied II (Tartu 1895)
Kibuvitsaõied III (Tallinn 1901)

Proosa

Tosin jutukesi (Tartu 1898)
Viisakad kombed (1897)
Neli jutukest lastele (1897)
Kuldterad (1899)
Kasuline köögi- ja söögiraamat (1900)

Elise Auna ja timä loomingu kotsilõ:

Keel ja Kirjandus 1963/6 (Asta Undla-Põldmäe)
Olevik 1888/29
Päevaleht 15.06.1923 (60 aasta juubõli artikli)
Kodu 13.07.1923
Kaitse Kodu! 1929/49-50
Vaba Maa 5.06.1932
Päevaleht 5.06.1932
Rahvaleht 9.06.1932
Eesti Naine 1933/6
Koit 11.06.1963
Looming 1963/7