rihhard-iherRI om sündünü 1. mahlakuu pääväl 1910. aastagal Osolan Kivi talon. Elo joosul pidi tää pikält Võromaalt kavvõdal olõma – tuuiist om timä luulõq piä tävveniste võrokiilne.

Haridüse sai RI Prassi algkoolin (1916-20), Võro Poiglatsi Gümnaasiumin, mille lõpõt´ 1928. A-il 1935-37 opsõ Tallinna Pedagoogikumin kuul´meistre ammõtit.

Inne Tallinna-kuuli tiinse RI 1932-35 koolirahha vangivalvurinaq Haapsalun ni Harkun.

1937-39 oll´ koolioppaja Vana-Antsla Peetri algkoolin, säält edesi 1944. aastaga radokuuni
Sõmmõrpalo algkoolin, kon tull´ juhataq ka laulukuuri, näütemänguringi ja mandoliiniorkestrit. Säksä okupatsiooni lõpuaigu oll´ RI lühküt aigu Võrumaa Teataja päätoimõndaja. Vinne ao tullõn tull´ minnäq Har´omaalõ Aruküllä. Sääl tekk´ RI edimält traktorijaama man puusepätüüd, 1949. a-st oll´ Oktoobri Võidu kolhoosin põllumiis´.

1967. a-l jäi RI pääleq infarkti kodo, 1969 tull´ viimäss sysara manoq Osolahe, kon elli 9 aastakka. Inne surma elli viil paar´ aastakka Rannu vallan Tartumaal, kon 31. põimukuu pääväl 1980 kuuli. Matõt om RI Osola surnuaida.

Jo gümnaasiumipäivil tekk´ RI suvõl Osola latsigaq näütemänge, midä ka esiq kirot´. Tõsitsõmb kirätegevüs nakas´ eestikeelitsidõ romaanõga “Kaheksa kellalööki” (ilmu 6. IX -17. XII 1943 “Eesti Sõnan”) ja “Tagasi ellu” (2. XII 1943 – 29. II 1944 “Võrumaa Teatajan”), ilmu ka kiräkiilset luulõt. Uma võrokiilseq luulõtuseq, minka RI kirändüsluun om, kirot´ tää pääas´aligult 1967-68 rassõ haigusõ aigu. Tuuaig käve ka trüküsynan väiku poleemika murdõkeele kotsilõ. Üts´ puultkynõlõjid – Ain Kaalep – toimõnd´ 1980 ka RI luulõkogo. Ilmumadajäänüq kirätöiest, midä om hulga rohkõmb, and´ RI tütär´ kirändüskriitik Leili Iher, vällä tõsõ kogo. Käsikirän om nii võro- ku eestikiilset luulõt ja muudki viil.

Luulõkogoq:

Kassimärss. Luulõtuisi võro murdõn ER 1980
Havva-kivi. Luulõtuisi 1967-68 1998

RI kotsilõ kirotõt om:

S&V 25. VII 1980 (S. Nagelmaa)
Lng VII 1980 (A. Lõhmus)
KK VIII 1980 (O. Kruus)
Noorus II 1988 (L. Iher)
VT 2. IV 1991 (E. Saar)
Vir IV 1995 (M. Sikk)
Vir IX 1998 (V. Valper)

Rihhard Iheri luulõt

IMÄLE

Es lövväq syski les´o päält
saq, imä, keskmäst poiga,
es riibuq hiirepiimä päält
sa tedä siidihoiga!

Sul tedä kandõn tihtigi
jõud justku võeti jalost,
ku vaivaq tulliq hulgani
säält väikost, vaesõst talost

Saq tedä syski truvvistõ
kyik säetü pääväq kandsõt,
ja üsäst olõkotilõ
nii hellält hällü pandsõt. –

Tuust saandõ aastit tull´ ja läts´
oh, aastit terveq rida!
Sai mehes tuugi hällülats´
ja mehes hinnäst pidä …

Nüüd tiiä maqki, mis um vaiv
ja tuudki, mis um valu,
kah tuud, kuis rappus elolaiv,
ku tsuskas tedä halu

Nüüd umbõs tiiä todagi,
mis sullõ võlgu olõ,
ja toda, imä, todagiq,
et masjat miust ei olõq.

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!