Jaan Kaplinski (s. 22. näärikuu p. 1941 Tartun) om võrokõnõ imä puult – Nora Kaplinsi esä Jaan Raudsepp oll´ raamadukaupmiis´ ja kuul´meistri, timält om Jaan Kaplinski (JK) perinüq looduse- ni poliidigahuvi. Kirändüshuvi tull´ koolin ja sugulaisi man Pindin, kon oll´ sõast ja okupatsjoonest putmalda jäänüq kõrralik raamadukogo.  JK imä sugulaisi eläs egäl puul´ Lõuna-Eestin, kiränigul om suvõkodo parhilladse Tartu- ja Põlvamaa piiri pääl Mutikul. Taa kotus and põhja ka Kaplinski võrokiilsele mõtõlusraamatulõ “Mõtsa ja tagasi” (2014).

Jaan Kaplinski esä, TÜ poola keele lektor Jerzy-Bonifacius-Edouard Kaplin´sky küüditediq, ku poig oll´ viiekuune, ärq Vinne vangilaagriq, kon tää paari aastaga peräst hukka sai. Süüd oll´ verenrahvusen.

Jaan Kaplinski latsõiä ja sugulaisi kotsile või lukõq timä raamadust “Kust tuli öö”. Jutun “Mina” om kiränik uma esivanõmbis arvanuq võrokõsõq, mulgiq, setoq, vindläseq, säksläseq, poolakaq, juudiq, leedukaq ni tatarlaseq (lk. 51). Perekonnaluku lahksas ka Kaplinski kiri- ja/vai mälehtüisiromaan “Isale” (2003).

1947-58 opse Jaan Kaplinski Tartu I Keskkoolin, 1958-64 Tartu Riikligun Ülikoolin, mink lõpõt´ prantsusõ filolooginaq. Erikava perrä opse viil strukturaal´ ni rakendüskeeleteedüst.

Ammõtid om Kaplinski pidänuq hulka. Päält ülikuuli (1964-72) tüüt´ tää säälsaman rehkendüskesküse ja ütiskunnalabori man, 1968-70 oll´ viil eesti kirändüse opituuli aspirant´. 1974-80 oll´ JK ammõtin Talńa Botaanikaaian. 1980 tull´ Tartule jälq ja oll´ (Viljandi) Ugala-teatri kirändüsala juhataja, 1983-88 vahtsõst ülikuuli man, seokõrd väliskirändüse opitoolin. 1992-95 tüüt´ Jaan Kaplinski EV Riigikogon.

Nügädse aoni om JK-l ilmunuq kokko u 20 luulõkogo (näist kats´ latsile) ja u 10 proosaraamatut. Tegeligult om Kaplinski loomingut rassõ jakkaq nii luulõ-proosa ku ilukirändüs-publitsistiga telgi pitten. Võrokeelitsit värsse pakvaq kogoq Tolmust ja värvidest, Ma vaatasin Päikese aknasse, Uute kivide kasvamine, Tule tagasi helmemänd ja Käoraamat. Kats´ viimäst ommaq (Helmemänd mitte tävveniste) valikkogoq. Õhtu toob tagasi kõik esitäs autoritekste manoq ka eesti rahvaluulõkatkit, sh ka Võro- ja Setomaalt. Kogon Valge joon Võrumaa kohale om üts Käso Hanso kiilne tekst´. Sõski pia egän kogon om tundaq Lõuna-Eesti luudust ja inemist.

Heino Sikk om JK 50-aastaga juubõliss tõlknuq võro kiilde 6 värssi kogost Valge joon… (Viruskundra 2; 1991). Jaan Kaplinski tekste inglise kiilde tõlkmisel olõiq eesti ja võro originaalkeelil vahet tettü.

Jaan Kaplinski puhtani lõunõeestikiilne luulõkogo “Taivahe heidet tsirk” ilmu aastal ja tan om ka vannu hiina luulõtuisi lõunaeesti kiilde ümbre pant.

2006. aastagal ilmu muinasjuturaamat “Põhjatuul ja lõunatuul”, kos mitma jutu nt “Tsiga taivatammõ all” ja “Kask ja kõiv” omma nii kirä- ku võro keelen.

“Kaplinski on otsustanud tõmbuda ühelt poolt eesti keelest tagasi võru keelde kui ürgsemasse, seadustest ja ettekirjutustest vabasse keeleruumi. Ja teisalt eelistab ta suhelda soome, inglise ja vene keeles,” vahendas Peeter Helme klassiku mõttid aolehen Eesti Ekspress (“Jaan Kaplinski: klassiku hüvastijätt emakeelega”, EE 23.01.2011).

Hulka avvuhindu seän, mis Jaan Kaplinski saanuq, oll´ üts edimiisi Lõuna-Eesti kolhoose murdõluulõpreemjä 1969, luulõtusõ “Väläh om suur tuul´” iist (ilmunuq kogon Ma vaatasin Päikese aknasse). Viil om JK avaldanuq novelle perioodikan, kirotanuq filmiskripte, lavale om tuud timä näütemänge: Liblikas ja peegel, lav. Ugala 82; Põgenik, Noorsooteater 76; Neljakuningapäev, Draamateater 77, Noorsooteater 87, Pori Linnateater 91.

           Luule:

Jäljed allikal                                                 ER              1965

Kalad punuvad pesi                                    ERKI          1966

Tolmust ja värvidest                                    Perioodika   1967

Valge joon Võrumaa kohale                         ER              1972

Kuhu need värvid jäävad (JK ja Tiia Toomet)ER             1975

Ma vaatasin Päikese aknasse                       ER              1976

Uute kivide kasvamine                                  ER              1977

Raske on kergeks saada                               ER              1982

Tule tagasi helmemänd                                ER              1984

Õhtu toob tagasi kõik                                   ER              1985

Käoraamat                                                    ER              1986

Jalgrataste talveuni                                    ER              1987

Hinge tagasitulek                                         ER              1990

Tükk elatud elu                                           EK$            1991

Mitu suve ja kevadet                                   Vagabund    1995

Öölinnud, öömõtted \ Yölintuja, yöajatelia \ Nightbirds, nightthoughts

Vagabund    1998

Õhtu on õunapuu                                    TEA Kirjastus      2007

Taivahe heidet tsirk                                 Verb                     2012

 

Jutuq:

Kes mida sööb, kes keda sööb                    ER              1977

Udujutt                                                       ER              1977

Jänes                                                          Kunst          1980

Kust tuli öö                                                ER              1990

Teekond Ayia Triadasse                             Greif           1993

Isale                                                           Varrak                  2003

Põhjatuul ja lõunatuul                         Tänapäev              2006

Lahkujad                                           Tänapäev              2009

Jutte                                                  OÜ Hea Lugu       2014

Mõtsa ja tagasi                                  Võru Instituut       2014

 

Esseeq:

Poliitika ja antipoliitika                                 Olion           1992

See ja teine                                                 TÜ              1996

Võimaluste võimalikkus                               Vagabund    1997

Usk on uskmatus                                        Vagabund    1998

 

JK ja timä luudu kotsile om kirotet palló, tan om tuudu õnnõ väiku osa.

Edasi     2.  XI      69      (K.Muru)

KK              XI      73       (esiqhindäst)

Lng             IX      77      (S. Nagelmaa)

Edasi              16. VII    83      (J. Ürt)

KK              IV      85      (M. Mäger)

Tulimuld       IV     85      (M. Valgemäe)

Edasi               14.          IX      85     (intervjuu)

Maaleht      20.     XII     90      (intervjuu)

Vk              I, II   91      (H. Krull)

KK                         I       91     (intervjuu)

Sirp                  5. IV      91      (S: Kuusisto)

KK              V      91      (T. Trubon)

PmExtra    26.       II            94          (intervjuu)

Lukõq või ka Eesti kirjanduse ajaloo 5. osa tõist raamatut.

Ojar, T. [raamat “Põhjatuul ja lõunatuul” ] Areen (Eesti Ekspressi kultuurilisa) 25.01. 2007

Helme, P. Jaan Kaplinski: klassiku hüvastijätt emakeelega, Eesti Ekspress 23.01.2011

Ojar, T. Mõtsakeelen mõtsast [raamat «Mõtsa ja tagasi»], Uma Leht 9. IX 2014

Ojar, T. [raamat “ Põhjatuul ja lõunatuul] Täheke 2007, nr. 4, lk 14.

Soovik, E-R. Kodukoht ja teeleidmine. Kaplinski kirjutatust. Keel ja Kirjandus 2015, nr 2

Kronberg, J. Roitja mõtsan [raamat «Mõtsa ja tagasi»]. Sirp 23.01.2015

 

 

 

 

 

 

 

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!