juhan-jaikJuhan Jaik sündü 13. jaanuaril (vana kallendri perrä 1. jaanuaril) 1899 Võromaal Sännän mõisatüülise perrehe ni kasvi üles Tsooru valla Roosiku mõisan ja Luhamõtsan. Perren oll` viis` last, pääle Juhani viil neli tütärlast.

Jaik oppõ Tsooru ministeeriumikoolin ja lõpõt` tuu ärq 1913. aastagal. Perän lõpõtamist läts` elämä Võrolõ. 1915. aastaga võeti tä kinniq salajadsõ nuuriringi iistvidämise iist Tsoorun ja saadõti vällä Volga viirde. Sääl Volga-viirsin liinun, (Rõbinskin ja muial) tiinse tä raha kontoritüüga.

1917 tull` tä tagasi Võrolõ, a 1918 võtiq bolševikuq tä kinniq. Kui tä vabas sai, läts` tä Talinalõ, kon nakas` op`ma õdagukeskkoolin ja syakoolin. Pia läts` tä Vabadussõtta.

1920-1924 tüüt` Talinan Eesti Kirjastus-Ühisusõn, sis Päävälehe toimõtusõn,1926-27 toimõt Kaitseliidu aokirjä “Kaitse Kodu!”, 1928-35 aastani esind` Postimehe toimõtust Talinan.

1935-1936 oll` Jaik Eesti Raamatuaasta pääsekretär, 1936-1940 Haridusministri nõunik.

Võtt` ossa Autorikaitse Ühingu asutamisest ja tuu tegevusõ kõrraldamisest 1934-1938.

EKLi liigõq 1926. aastagast

1941 Võrumaa Teataja toimõtaja

9. aprillil 1927 abiellu Juhan Jaik Wilhelmine Kanarikuga Tartust, kiä oll` Jakob Kanariku ja Marie-Helene Adamsi tütär. Laulatus oll` Jaani kerigun Talinan. 1930 sündü edimäne lats` Peep, kiä 3-aastagadsõlt sarlakile kuuli. Edesi sündüväq Ilo, Koit ja Säde.

1944 läts` J. Jaik Eestist Saksamaalõ, säält Prantsusmaa kaudu Ruutsi, kon elli Norrköpingi lähükesen St. Malmin. Juhan Jaik kuuli Katrineholmi haiglan 10. detsembril 1948. Algusõn oll` annum tuhaga Katrineholmi krematooriumin hoiul, sis ostiq latsõq havvaplatsi Stockholmi Mõtsakalmistu pääle. 1990 matõti tä põrm ümbre Talina Rahumäe surnuaida.

Looming:

Luulõkogoq:

“Rõuge kiriku kell” Tallinn 1924

Proosa (nuursuujutustusõq, novelliq, romaaniq)

“Võrumaa jutud” I Tallinn 1924
“Võrumaa jutud” II Tallinn 1933
“Kaamelid pasunapuhujatega” Tartu 1928
“Uhhuu jutustused” Tartu 1929
“Rannaliivast taevani” Tartu 1931
“Kaarnakivi” Tallinn 1931
“Pombi ja Üdsimärdi nõiad” Tartu 1932
“Vanapagan ja seitse venda” Tartu 1932
“Vanaisa kasukas” Tallinn 1933
“Pombi ja esivanemate kuld” Tartu 1934
“Pombi ja Siukuningas” Tartu 1934
“Juudasoo” Tartu 1934
“Kuutõrvajad” Tartu 1934
“Tondijutud” Tartu 1936
“Pajupill” 1937
“Tolmukull” 1939
“Kuldne Elu” Vadstena 1946 (novellikogo)
“Kondijahil Tiroolis. Sõnajalaõis” Stockholm 1947
“Kaarnakivi” 1980 Tallinn (valikkogo)
Pombi-kolmikraamadu vahtsõnõ välläandmine Tallinn Kupar 1993

Latsiraamaduq:

“Hunt” Tallinn 1942
“Nõiutud Tuks” Tallinn 1944

Näütemänguq, millest inämbüs ommaq latsinäidendiq:

“Isa liivapurgis” Tallinn 1932
“Tooma poisid” Tallinn 1932
“Vanapagan ja seitse venda” Tartu 1932
“Vanaisa kasukas” Tallinn 1938
“Hõbedane karjakell” Tallinn 1933
“Kättemaks” Tartu 1934
“Hädastvere poiste ninamees” Tartu 1934
“Esivanemate kuld” Tallinn 1934
“Ahvimaa” Tallinn 1934
“Särumeeste rügement” Tartu 1935
“Sinep ja sool” 1936
“Kuri loom” Tallinn 1939
“Meie ei abiellu” Tallinn 1939

Aokirändüsen om ilmunu hulga J. Jaigi loomingut, nt välläandiin “Õitsituled”, “Noorusmaa” ja muial.

Tõlknu om Jaik vene keelest Gorkit, Katajevit, Uspenskit jt.

Jaigi 100. aastaga sünnipäävä puhul anti vällä säändseq raamaduq:

“Nõiutud Tuks” (kirästüs Steamark 1999)

“Käokübarad” (kirästüse Eesti Raamat “Eesti novellivara” sarjan 1999)

Raamadukõsõ J. Jaigi lühkü elu- ja loominguluu ülekaetusõga and` vällä Rõugõ vald (koostaja Juhan Saar) 1999

“Tiroliaana” (Tallinna Tehnikakooli kirästüs 1999)
“Kaie ajaviide” (Juhan Jaigi pärijad 1998)
“Kesväesä” (Võro Selts VKKF 1998)
“Valgõ kivi” (Võro Instituut 1999)

Timä kotsilõ saa lukõq:

Looming 1924-3 (Mart Raud)

Looming 1924-10 (August Alle)

Looming 1928-8 (Oskar Urgart)

Looming 1932-4 (Jaan Kärner)

EK 1935-3 (Friedebert Tuglas)

Post 12. I 1939

Eesti Teataja 1948 16. dets (nekroloog)

almanahh “Koguja” I (Geislingen 1949) Artur Adson

Sirp ja Vasar 21. XI 1980 (Toomas Haug)

Looming 1989-12 (Ruth Mirov)

Viruskundra 1990-8 (Oskar Kruus)

Viruskundra 1990-9 (Heino Sikk)

Looming 1999-1 ja 2 (Madis Kõiv “Juhan Jaik. Vihmatark ja luudermikk”)

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!