Juhan Jaik sündü 13. jaanuaril (vana kallendri perrä 1.01) 1899 Võromaal Sännän mõisatüülise perren ni kasvi üles Tsooru valla Roosiku mõisan ja Luhamõtsan. Perren oll pääle Juhani viil neli tütärlast.

Jaik opsõ Tsooru ministeeriumikoolin ja lõpõt tuu 1913. aastagal. Pääle lõpõtamist läts elämä Võrolõ. 1915. aastaga võeti tä kinni salajadsõ nuuriringi iistvidämise iist Tsoorun ja saadõti vällä Volga viirde. Sääl Volga-viirsin liinun (Rõbinskin ja muial) tiinse tä rahha kontoritüüga.

1917 tull tä tagasi Võrolõ, a 1918 võti bolševiku tä kinni. Kui tä vabas sai, läts tä Talinalõ, kon nakas opma õdagukeskkoolin ja sõakoolin. Pia läts tä Vabadussõtta.

1920-1924 tüüt Talina Eesti Kirästüs-Ütisüsen, sis Päevalehe toimõtusõn, 1926-27 toimõnd Kaitseliidu aokirjä Kaitse Kodu!, 1928-35 aastani oll Postimehe toimõtusõ esindäjä Talinan. 1935-1936 oll Jaik Eesti Raamatuaasta pääsekretär, 1936-1940 haridusministri nõvvuandja. Võtt ossa autorikaitsõ ütisüse asotamisõst ja tuu tegevüse kõrraldamisõst 1934-1938.

Eesti Kiränikõ Liidu liigõ 1926. aastagast.

9. aprillil 1927 võtt Juhan Jaik naasõs Wilhelmine Kanariku, kiä oll Jakob Kanariku ja Marie-Helene Adamsi tütär. Laulatus oll Jaani kerikun Talinan. 1930 sündü edimäne lats Peep, kiä kuuli kolmõaastagadsõlt sarluhe. Edesi sündüvä Ilo, Koit ja Säde.

1944 läts Jaik Eestist Saksamaalõ, säält Prantsusmaa kaudu Ruutsi, kon elli Norrköpingi lähükesen St. Malmin. Juhan Jaik kuuli Katrineholmi haiglan 10. detsembril 1948. Algusõn oll annum tuhaga Katrineholmi krematooriumin hoiul, sis osti latsõ havvaplatsi Stockholmi Mõtsakalmistu pääle. 1990 matõti tä põrm ümbre Talina Rahumäe surnuaida.

Looming:

Luulõkogo

Rõuge kiriku kell (Tallinn 1924)

Proosa (nuursuujutustusõ, novelli, romaani)

Võrumaa jutud I (Tallinn 1924)
Võrumaa jutud II (Tallinn 1933)
Kaamelid pasunapuhujatega (Tartu 1928)
Uhhuu jutustused (Tartu 1929)
Rannaliivast taevani (Tartu 1931)
Kaarnakivi (Tallinn 1931)
Pombi ja Üdsimärdi nõiad (Tartu 1932)
Vanapagan ja seitse venda (Tartu 1932)
Vanaisa kasukas (Tallinn 1933)
Pombi ja esivanemate kuld (Tartu 1934)
Pombi ja Siukuningas (Tartu 1934)
Juudasoo (Tartu 1934)
Kuutõrvajad (Tartu 1934)
Tondijutud (Tartu 1936)
Pajupill (1937)
Tolmukull (1939)
Kuldne Elu (Vadstena 1946, novellikogo)
Kondijahil Tiroolis. Sõnajalaõis (Stockholm 1947)
Kaarnakivi (Tallinn 1980, valikkogo)
Pombi-kolmikraamadu vahtsõnõ välläandmine (Tallinn 1993)
“Tundmata palu” (kokko pannu ja peräsõna kirotanu Lauri Sommer, Kaarnakivi Selts 2019)

Latsiraamadu

Hunt (Tallinn 1942)
Nõiutud Tuks (Tallinn 1944)

Näütemängu, millest inämbüs omma latsinäüdendi

Isa liivapurgis (Tallinn 1932)
Tooma poisid (Tallinn 1932)
Vanapagan ja seitse venda (Tartu 1932)
Vanaisa kasukas (Tallinn 1938)
Hõbedane karjakell (Tallinn 1933)
Kättemaks (Tartu 1934)
Hädastvere poiste ninamees (Tartu 1934)
Esivanemate kuld (Tallinn 1934)
Ahvimaa (Tallinn 1934)
Särumeeste rügement (Tartu 1935)
Sinep ja sool (1936)
Kuri loom (Tallinn 1939)
Meie ei abiellu (Tallinn 1939)

***

Aokirändüsen om ilmunu hulga Juhan Jaigi loomingut, näütüses välläandiin Õitsituled, Noorusmaa ja muial. Vinne keelest om tõlknu Jaik Gorkit, Katajevit, Uspenskit jt.

***

Jaigi 100 aastaga sünnüpäävä puhul anti vällä säändse raamadu:
Nõiutud Tuks (Steamark, 1999)
Käokübarad (sari “Eesti novellivara”, Eesti Raamat, 1999)

Juhan Jaigi lühkü elu- ja luumõluu ülekaehus (koostaja Juhan Saar, Rõuge Vallavalitsus, 1999)
Tiroliaana (Tallinna Tehnikakooli kirästüs, 1999)
Kaie ajaviide (Juhan Jaigi pärijad, 1998)
Kesväesä (Võro Selts VKKF, 1998)
Valgõ kivi (Võro Instituut, 1999)

Juhan Jaigi kotsilõ:

Looming 1924/3 (Mart Raud)
Looming 1924/10 (August Alle)
Looming 1928/8 (Oskar Urgart)
Looming 1932/4 (Jaan Kärner)
Eesti Kirjandus 1935/3 (Friedebert Tuglas)
Post 12.01.1939
Eesti Teataja 16.12.1948 (nekroloog)
almanahh “Koguja” I (Geislingen 1949, Artur Adson)
Sirp ja Vasar 21.11.1980 (Toomas Haug)
Looming 1989/12 (Ruth Mirov)
Viruskundra 1990/8 (Oskar Kruus)
Viruskundra 1990/9 (Heino Sikk)
Looming 1999/1 ja 2 (Madis Kõiv, “Juhan Jaik. Vihmatark ja luudermikk”)
Keel ja Kirjandus 1999/9 (Hasso Krull, “Tung ja iha: Juhan Jaigi muinasjutulised fantaasiad”)