Heino Sikk sündü 11. märdikuu pääväl 1933 Vana-Saalusõ külän taloperen. Võromaa mehess jäi tää uma elo otsani. Olkõ et tää esiq kah pall´o kirätüüd om tennüq, om vast tähtsämb timä tegevüs Võromaa kultuurielo organisiirmisel ja joba tettül silmi pääl hoitmisel. Kirändüse kandi päält om HS võrokõisilõ sama, mis Fr. Tuglas vai B. Kangro eestläisile.

HS opse 1941-49 Vana-Saalusõ algkoolin, 19 Võro tööstustehnikumin. 1983 lõpõt´ tää Võro kaugoppõkeskkooli.

Tüütänu om HS Vahtseliina haiglan, 1960-85 Võro Spordikomiteen (esimiiss´), 1985- Võro trükükoan. Tää om juhtnu Võromaa Raamaduühingut ja Võro Raamaduklupi. 1989 lei HS A/S Viruskundra, mink päätegevüsess oll´ samanimelidse vanaraamadupoodi pidämine. Samma nimme kand ka võrokõisi kuuleht, midä HS toimõnd´ 1989 kuni surmani 1994. Tuuaig oll´ ”Viruskundra” ka suurõlt osalt võrokiilne leht.

Tähtsä om HS tegevüs kodoluu-uurjana. Kultuuriluuliisi artikliid Võromaalt peri kirämiihi, kunstnigõ, teedläisi jt. kotsile avald´ tää Võro rajoonilehen, hildampa “Viruskundran” ja egätsugu almanahhen. Võro lugõmikun om artikli Vahtsõ-Saalusõ mõisa aoluust (lk. 88-90). Üten Enno Piiriga om kirotõt raamat Orelimeistrid Kriisad Kokemäelt, viil´om HS vällä andnu trüküaoluulidsõ vihu Võron trükit raamatide kotsilõ.

Võromaa kiränige ja kirändüse uur’mise kõrvalt nakas´ HS esiqki värsse ja juttõ kirótama.1992. aastagal vyitsõ tää K. E. Söödi juubõliss kõrraldõt luulõvõistlusõl avvuhinna.

HS luulõtuisi om ilmunu Võromaa aolehin, osast ka Reinhold Salu võlssnimme all,
umaette raamaduna om ilmunu ynnõ poeem Võrokõstõlõ.

Jaan Kaplinski juubõlis om HS tylknuq veitü timä värsse.

HS sai hukka “Estonia” laivaynnõtusõn 28. IX 1994, syitõn Võro liinavolikogo esindüsen Ruutsi. Erändligult om timä saanuq postuumsõ Bernard Kangro preemija (1995), ni Võro liina teenetemärgi. Samal aastagal pühendeti Villändi vanaraamatupäiv HS mälehtüsele, Volemar Raidaru pühend´ tälle uma mälehtüisiraamadu “Mo süämen ja meelen”.

HS raamaduq:

Võru trükiste kronoloogiline nimestik 1880-1940
Orelimeistrid Kriisad Kokemäelt (üten Enno Piiriga)
Võrokõstõlõ. Poeem Viruskundra 1994

HS kotsilõ:

VT 2. II 1993 (L. Kivi)
Vi XII 1993 (ynnõsuuv´)
Vi VI 1994 (L. Valper)
Vi VIII 1994 (O. Kruus)
VT 1. X 1994 (M. Kriis)
Lng X 1994 (O. Kruus)
Vi IX 1994 (V. Uibopuu)
Ml 7. IX 1995 (R. Raudvere)
LK 28. IX 1995 (V. Päärt)
EPl 12. X 1995 (A. Kivistik)
Vi IX 1996 (R. Susi)
Vi XI 1998 (L. Valper)

Heino Sika luulõtuisi

MAARJALÕ

Kui ma ämmätütärt näie,
tälle pikält pääle kaie.
Tahtsõ aija tääga juttu,
kõgõst väest õks tedä puttu.

Kuiss mu imä siss hagõsi,
mina õks kotost pagõsi.
Üü ärq Maarja man magasi,
hummogus türkse tagasi.

Es mii pelgä külmä õhku,
ku oll küünih hainu, põhku.
Nii tuu armuvägi paisu,
mii õks tõnõ-tõsõ kaisuh.

Oi oll illos kevväi, suvi,
mii ku paarilidseq tuviq.
Taht mänguasju õga lats,
a mii jo suurõq, meid oll kats.

Nii sai elokõst alostõt,
pallo sildu ärq palotõt.
Vast om sõbõr meeleh sullgi,
kuiss tuu oll ja kuiss tää tullgi?

TAMULA OM TARÕ TAKAH…

Elä ma Rõnga liinah – sääl,
kos Tamula om tarõ takah
ja Vagula Voo veere pääl –
kaes Munamägi taiva lakast.

Om Kirumpääst õks kõnõldu,
siin sakstõl vanast sais üts kants.
Tuu peräst pallo sõnõldu –
sõit ümbretsõõri sõatants.

Siss Katariina käsu andsõ:
viil sündügu üts vastnõ liin!
Von Browne tuu asa paika pandsõ,
tä täämbädseni sais nüüd siin.

Tull Lauluesä Virost Võrro
ja häste tundsõ arstitüüd.
Sei võrdlõmisi leibä mõrro,
lõi Kalõvipoiga viil puul üüd.

Sai Eesti rahval eepos umas
ja Kreutzwald istus sambal siih.
Viil saandit timä sais ja kumas,
meil täämbä, hummõn… silmi iih.

28.V 1987

SÜGÜSENE

Jälki süküs aknõ takan,
välän üü om pümme, must.
Välän üü om – ma ei maka…
Torm tuu kraap mu tarõ ust.

Võta raamatu, et lüvväq
valla tutva kõrra päält.
Aga kuiss ma ka ei püvväs,
sõnnagi ei loe ma säält.

Mõttõ tulõva ja lääväq,
suurõst suvõst mõtlõ maq.
Kõik ku filmin ritta sää näq…
Kas ka kaema tulõt Saq?

Kas Sa tulõt, nigu toonaq?
Tsireliselt õrn om tooga.
Kedä Luuja kõrd om loonuq
mullõ – kes ma olõ-ei jooga.

Tahas, et tuu olõs uni,
midä lahutai seo torm,
jääsi meile õks miiq suvi…
Et mu miil ei olõs morn.

12.XI 1988

SÄNNÄ TRUBADUURILÕ

Sa Tartun ilmavalgust näit,
tõi pallo murõt majja…
Mis tetä nüüd, kost abi saija?
Läts Võro-Sännä poolõ sõit.

Sääl tädikene Roosi elli,
tä perrä kaije, tohtõrd, koolit…
Sääl tõisigi su iist viil hoolits –
nuuq sugulasõq, sõbraq, selliq.

Jo tsiakar´angi sul laabu,
ärq pästse suurviist sitasitkaq
ja sisski viil es nakka ikma,
ku immis sei ärq olõst kaabu.

Aoq lätsiväq ja noorõlt joba
koolinkävvengi es olõq toro.
Nuq kooliq: Tartu, Sännä, Võro…
sai mänguriistas sõbõr truba.

Kos tuukõrd mõõtsõ pikki maid
sa nelä veski pääle jalksi
ja peräst tuud viil minnäq julksi…
maamõõdupaprõq Pihkvast saiq.

Vesiveski jahvadaiq viildä
ega tuulõveski tuulõlda.
Kas saki tahtnuq luulõtaq,
ku mõistnuõs võrokõstõ kiilt?

Saq olõt võrokõstõ uhkus,
nii armas, kallis luulõtai.
Sull´ elopääväq es tiiq pai…
ja võõran mullan anti puhkus.

28.I 1989

AASTAVAHETUSÕS

Aasta tulõva ja lääväq,
aigupiten müüdä kääväq.
Häräq, rotiq, tiigriq, kassiq,
ei nääq ütski kavvõmb passiq.
Õgal uma aasta antu,
peräst tuud saa maaha kantus
egä jüräjä ja puskja,
kargaja, vai muido kiskja.
Õn´õq inemisel lastas,
pitäq veidü pikemb kõnõq.
Kellel vähägi om aimu,
tulõ umadõga toimõ.

VÕROKÕSÕLÕ

Kes miq olnuq,
kost miq tulnuq,
kuiss miq siiäq sadanu?
Kes seo hõimu
kokko põimnu,
Võromaalõ vidänü?

Mäki taadõ, orgõ põhja,
süvä mõtsa süämehe
eloasõq sai otsitus,
püstkoda paika pantus…

Es miq tulõõq tuld tuuma,
kellegile kõrda kluumaq,
huvi pewräst hirmutama,
võõrid velju vemmeldämä.

Olõ-es meid pallo,
olõ-es vähä,
meid oll peris parajahe.

Raadsõ mõtsa,
peimi põldu,
kellegile olõ-es võlgu…

Nii miq elli,
peimi peret,
päiv läts luuja,
rõõmsalt heret…

Meil ol’l hopõn
huunõst võtta,
lehmki laudan
lastõ rõõmus.

Meil oll lambit,
meil oll langa,
meil oll linna,
meil oll lõimõ…
Tuu miq kalliq kaasakõsõq
kaunis kangas kudasi.

Kaarapüürüst kahruq käändse,
põdraq puhmapäälsit pöieq…
Ravvast teimiq raoriistaq,
sõamehil sõariistaq…
Et saa´s kari kar´an kävvü,
latsõq lävel lusti lüvväq…

Soeq siss sülge sülässi,
vainlanõ vahel vinnüt vipu…
Kõik sai kimmält karistõdus,
targalt tagasi tõrõldus.

Nii läts päivi,
nii läts aastit,
saandist saivaq tuhandõ…

Tuust saiq säksq sõnumit
ja vinne vürstiq vihatsõs.

Tull näid õdagust,
tull idast,
kar´aviisi õgast kandist
Rikkust rüüvmä,
oräs viimä,
rahva rõõmu rüvetämä…

Raudrüütli siss ragosi
pallo mehi magama,
vinne vürsti vitsodi,
Vinnemaalõ vidäsi…

Meid om Hitler hirmutanuq,
Stalin Siberihe saatnu…
Aga miq es heidäq hinge,
sugu saa´s surmatus.

Haakrist jovva-es haardõn hoita,
viisnurk viies vinnütä…

19.III 1989.a.

KIÄQNUUQ EDIMÄDSSEQ OLLIQ?

Tulliq siiäq Tuulõmaalõ
mõtsapinne malgutama
kahruka´aga kaklõma.
Kiäq nuuq edimädseq olliq?

Taha´s umas ordumehi
õga veles veneläsi
piäs pallo pohlakist.
Kiäq nuuq edimädseq olliq?

Teiväq tulõ tuulõ pääle
elokuva õvve pääle
tõisi huunit hoovi pääle.
Kiäq nuuq edimädseq olliq?

Ravvarüütlit raputi
Kaupo-mehi karisti
vinne vürste veristi.
Kiäq nuuq edimädseq olliq?

Umbli lipu umal rahval
sini-musta-valgõ – vahva
rahval igävedses aos.
Kiäq nuuq edimädseq olliq?

Vahvalt lippu lehvitiväq
Tuumpää tornin tervitiväq
Tuulõmaalõ truudust vandsõ.
Kiäq nuuq edimädseq olliq?
Nännü lõppu – nännü algust
kostki jälki paistu valgust
julgust eesti rahval and.
Kas kõik edimädseq ommaq?

1.II 92 (Viruskundra veebr. 1992)

PÖÖRIPÄÄVANE TAHTMINE

Tulõq jo tulõq talvõkõnõ
langõ lag´a lumõkõnõ
sadagõ sorõda sadõmõq

Langõ laja laanõ pääle
veidüq pikä põllu pääle
sataq suu ja saarõ sisse

Et saass katus kinniq katõt
maaq ja mõtsaq maaha matõt
tiikeseq täüs tuisatus

Sis saass jänes jälgi jättä
orasõq veidüq undki nätäq
puuq ja puhmaq põõnutadaq

Sis saass saani sõitma säädäq
võigu vehmre vahel käändäq
kralliq kaala kõlisõma

Latsõq liugu-laugu laskma
umma liuväljä kastma
karussellil keerutama

Külh olõs lõpu lusti lajalt
kavvõltki olõs kinä kaiaq
ei saass esiki pidämä

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!