bernard-kangroBernard Kangro om kirotanuq võro keeli ynnõ üte luulõtusõ, a timä eesti keeli kirotõt näidend “Hunt”, (võro kiilde tõlgitunaq “Susi”) om kimmähe võrokiilne tiatriklassika. Niisama om Bernard Kangro oluline võro kirändüsluulanõ. Timä om kirotanuq esseid ni arvustuisi inämbüste võro kiränikõ kotsilõ. (Esiqeränis raamadun “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid” I, agaq ka muijal. Kangro eestikiilsen loomingun om esiqeränis luulõn võromaalikku hõllandust ni synan ku vaimun. Kangro loomingu edimäne jago olõs niguq võro synnuga rikastõt eesti kiil´ vai tõisipiten.

Bernard Kangro sündü 18. IX 1910 Võromaal Urvastõ kihelkonna Vana-Antsla valla Oe külä Rüütli talu peremehe pojana.

Kooliq

1919-22 Kiltre algkuul
1922-24 Antsla algkuul
1924-29 Valga poiglatsi gümnaasiumi humanitaarharo (gümnaasiumiopilasõna toimõt joba aokirju ja kirot sääl. Edimädseq värsiq avaldõdiq 1929. a)
1929-37 Tartu ülikooli filosoofiateaduskond
1938 magistrekraat

Tüü ja ammadiq

1929 EÜS Veljesto liigõq
1938 alust Tartu ülikooli stipendiaadina doktoritüüd “Eesti romaani ajalugu”
1941. a keväjä oll Tartu ülikooli kirändüse kateedri assistent, 1941-43 õppõülesandõ täütjä
1943-44 Vanemuise dramaturg
1944. a septembrin pagõsi Valklast Suumõ ja säält edesi Ruutsi.
1945 arhiivitüül Karlstadi Värmlandi muuseumin
1946 Lundi ülikooli kunstimuuseumi fotograaf
1950. a alatõn toimõt aokirjä Tulimuld
1951 Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirästüse üts algatajist ja tuu tegevdirektor
1937 Eesti Kiränikõ Liidu liigõq
1977 Rootsi Kirjanikõ Liidu liigõq
Abiellu Maria Kangroga.

Luulõkogoq

“Sonetid” 1935 Tartu
“Vanad majad” 1939 Tartu
“Reheahi” 1939 Tartu
“Põlenud puu” 1945 Karlstad
“Pühapäev” 1946 Karlstad
“Seitsmes öö” 1947 Lund
“Tulease” 1949 Lund
“Veebruar” 1951 Lund
“Eikellegi maa” 1952 Lund
“Suvihari” 1955 Lund
“September” 1964 Lund
“Varjumaa” 1966 Lund
“Puud kõnnivad kaugemale” 1969 Lund
“Minu nägu” 1970 Lund valit luulõtusõq
“Allikad silla juures” 1972 Lund
“Merevalgus. Tuuletund 1977 Lund
“Tuiskliiv. Talvereis.” 1985 Lund
“Hingetuisk. Jääminek.” 1988 Lund
“Ajatu mälestus” valimik luulõst 1960 Lund
“Võõramaa õhtu” 1966 valimik luulõt
“Süda ei põle ära” 1989 Lund valimik luulõt
“Kogutud luuletusi” I ja II (1990-91) Lund

Proosa

“Igatsetud maa” 1949 Vadstena
“Kuma taevarannal” 1950 Göteborg
“Peipsi” 1954 Lund
“Taeva võtmed” 1956 Lund
“Sinine värav” 1957 Lund
“Jäälätted” 1958 Lund, 2. trükk Tallinn 1990
“Emajõgi” 1961 Lund, 2. tr Tallinn 1992
“Tartu” 1962 Lund, (H. Visnapuu fondi auhind 1962)
“Kivisild” 1963 Lund
“Must raamat” 1965 Lund
“Keeristuli” 1969 Lund (H.Visnapuu fondi auhind 1970)
“Joonatan kadunud veli” 1971 Lund
“Öö astmes x” 1973 Lund
“Puud saarel on alles” 1973 Lund
“Kuus päeva” 1980 Lund
“Seitsmes päev” 1984 Lund, 2. trükk Loomingu Raamatukogun 1991
“Kipitai “ 1992, Võru Teataja 1990, 2. tr 1993
“Sinised mesilased” 1987 Lund lühüproosakogo

Draama

“Merre vajunud saar” 1968 Lund (5 sümbolistlikku näidendit)

Muuq kiräq ja toimõtajatüüq

Kirotanu Tulimullan väliseesti kirändüsest ja kiränikõst.

“Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid I (1978) II (1987) Lund

“Arbujad “1981 Lund

“Arbujate kaasaeg” 1983 Lund

Ristikiviga koon avaldanu “Kirjad romaanist” 1985 Lund

Koostanuq viil hulga pagulaskirändüse ülevaatid ja toimõtanu raamatit.
Kangro loomingut om tõlgit inglise, saksa, soomõ ja läti kiilde

Bernard Kangro kotsilõ

K. Ristikivi “Bernard Kangro” 1967 Lund
Looming 1935-10 (J. Semper)
Tulimuld 1950-3 (H. Parrest)
Kirjanikult lugejale Lund 1953
Tulimuld 1956-3 (A. Oras)
Mana 1958-1 (I. Laaban)
Mana 1959-1 (I. Grünthal)
Tulimuld 1960-4 (H. Eller)
Mana 1960-4 (A. Vihalemm)
Tulimuld 1962-3 (A. Oras)
“Minu noorusmaa” Lund 1964
Tulimuld 1965-4 (A. Oras)
Sirp ja Vasar 17. III 1967 (H. Peep)
Tulimuld 1969-1 (H. Eller)
Mana 1969-35 (H. Grabbi)
Looming 1980-9 (P. Rummo)
Keel ja Kirjandus 1986-1 (O. Kruus)
Looming 1988-4 U.Uibo 8 (K. Muru)
Looming 1989-1 T.Liiv 3 (L. Uustalu)
Looming 1990-5 (E. Nirk)
Keel ja Kirjandus 1990-9 (O. Kruus, S. Olesk)
Keel ja Kirjandus 1991-6 (L. Epner)
Keel ja Kirjandus 1991-9.(A. Merilai)
Keel ja Kirjandus 1991-10 (O. Kruus)

Tükk Bernard Kangro näütemängust “Susi”

Kolmas jago. Tõnõ pilt´

Lüllemäe mõisan Mäerehe man. Risti üle lava sain, kesken katõ poolõga värte. Värten mulkõ ja lahkit, rist´puu iin, taba külen. Tõsõlt puult, rehe nuka takast, paistus kunt´ligast ümbrüst. Kevväj. Päiv paistus. Rehest kostus aig-aolt kynnõhellü, oigamist, rüükmist ja kolinat.

HEBO (kässi läbi värtelahkõ vällä sirotõn): Esänd
Jummal´, pästäq minnu taast vaivast! Lasõq mul kooldaq! (Tõmbas käe aigupiten tagasi.) Kiäki ei tulõq, kiäki ei kuulõq.

VANA NAANÕ (sirotas vanaq kordsulidseq käeq vällä, sõrmõq krõnksin): Tulõq kurat´, ja pästäq meid! Tulõq, viiq meid! Kõrbõgu kyik igävedsen tulõn! Mädänegu suun! Tulõq, tulõq lähämbäle! Hilestä suq pehmekeist karva, tulõq, tulõq! Seh, lüüq hambaq sisse! Pehmeq makus liha.

PAAP (tulõ rehe nuka takast, kirvõs käen, jääss kõrras saisma,
sis tulõ tassa lähämbähe): Kellega saq sääl kynõlat?

VANA NAANÕ: Kiä sääl om? (Käeq kaosõ, ilmus vana kordsun
nägo, valgõ hiuss vass´unu, nägo kraabit.) Kiä sääl käü?

PAAP: Kas saq ütsindä olõt viil perrä jäänüq?

VANA NAANÕ: Kas saq tullit minnu vällä laskma? Pääkurat´ esiq
olõt vai?

PAAP (tagasi tõmmatõn): Maq olõ Aheru Paap.

VANA NAANÕ: Ah-ah-haa! Ma näe, et sul ommaq sarvõq pään ja pikk hand takan. Ah-ah-haa!

PAAP: Kas saq Ütsindä olõt elon?

VANA NAANÕ: Tulõq, tulõq lähämbäle, las ma kumpa suq karva! (Nägo kaoss, käeq tsusatas läbi mulgu.)

PAAP: Kuulõq, kas sääl om üts, kedä ma otsi, Hebo, Aheru talost?

VANA NAANÕ: Aheru? Ei tunnõq. Olõq muqka rahul. Mis mul vika om?

PAAP: Äräq jamps´ku!

VANA NAANÕ: Aiq varblasõq tegevä pesä pää sisse. Keväjäne aig, mis näil vika. Aiq! (Käeq kaosõ. Sisest kuuldus oigamist.)

PAAP: Hebo! (Kiäki ei tiiq hellü.) Hebo, maq olõ tan. Paap. Kas saq
kuulõt minno?

HEBO (kaess mulgust vällä, hiuss vass´unu): Mineq äräq, mineq äräq!
PAAP: Hebo! Saq. Saq olõt sääl.

HEBO (Nägo kaoss.)

PAAP: Äräq minguq ärq! Äräq minguq! Ma taha suqka kynõlda. Kas saq kuulõt minno?

HEBO (ilmus vahtsõst): Esä!

PAAP: Kas saq olõt terveq?

HEBO: Ei tiiäq. Ma-i tiiäq.

PAAP: Saq olõt jo terveq, ma näe. Saq olõt! Kas tõisi om viil hulga
alalõ?

HEBO: Tõisi? Tiiä-i. Ei olõq vaest pall´o inämb.

PAAP: Kas tõisi olõki-i ku saq ja tuu tõnõ?

HEBO: Miiq jah. Täl om mudsu segi. Avida, avida! Pästäq minnu siist vällä! Ma inämb ei jõvvaq. Lasõq minnu vällä!

PAAP: Ma tulli sinnu viimä. Oodaq! Õkva! (Lätt kavvõmbalõ, vaht´ nuka taadõ).

HEBO: Äräq läts´. Äräq läts´. Pia om ots. Pia om kyigil kuulmine käen.

PAAP (tagasi värte manoq): Ma vii suq tast äräq. Saq ei olõq jo haigõ.

HEBO: Vilbusõq, vilbusõq! Ärq kiusaku! Ärq piinaku! (Kaoss.)

VANA NAANÕ (tsuskas näo vällä): Ah-ah-haa! Pehmeq liha, makõ liha! Kuts´a, seh!

PAAP (tõmbas heitünült tagasi): Kaoq, saq, kaoq iist! Hebo! Hebo!

VANA NAANÕ: Mis saq tahat? Mis saq otsit?

PAAP: Hebo! Hebo! (Ähvärdäs kirvõga.) Kaoq iist, saq!

VANA NAANÕ: Tulõq, tulõq! (Nägo kaoss.)

PAAP: Kohe saq jäit, Hebo! (Kiäki ei vasta.) Äräq läts´. Tää ei tahaq tullaq. Hebo, Hebo, Hebokõnõ. Ei midägi. Tää om pääst segi. (Kaess kirvõst, myyt silmäga värehtit.) Olkõ, olkõ, saaguq mis saa, taaha ma tedä ei jätäq.

ANNUS (tulõ hiilden nuka takast, jääss kavvõmbahe saisma): Esä, esä!

PAAP: Mis saq siist otsit, sina!

ANNUS: Om tää alalõ? Eläs tää viil?

PAAP: Oll´ nosama. Ärq kattõ, ei tulõq inämb värte manuq. (Lits näo vasta värtepillu, pruuv´ sisse kaiaq). Pümme, sisse ei näeq midägi. Hebo! Kuulõt saq minno? Hebo?

VANA NAANÕ: Ih-ih-ih! (tsuskas näo vällä.) Tulõq taaha, tulõq lähämbäle!

PAAP: Kaoq, kaoq! Hebo!

VANA NAANÕ: Kurat´, kurat´! (Kaoss.)

PAAP (Annusõ poolõ): Sinnu olõ-i taaha vajja. Ku midägi juhtus, sys olõ maq ütsindä.

ANNUS: Mis saq tahat tetäq?

PAAP (näütäs kirvõst): Sjooga.

ANNUS: Taa om mõisa puult ähvärdüsega keelet.

PAAP: Mis lugõ tan mõisa! Mineq saq kodo. Maq, miiq ei tulõq. Võit kyik hindele võtta ja Riinaga elämä naada. Minku nii vai tõisildõ, minno taaha ei jätetä. Maq kao muialõ. Ja minno ei olõq sa tan nännüq, sait arvu!

ANNUS: Jah, jah, maq, külq maq (Hiil´ kavvõmbahõ, jääss rehe nuka manoq saisma.)
PAAP (nakkas värtele mulku sisse ragoma. Tükk aigu ei kuulõq muud ku kirvõhuupõ. Sys viskas kirvõ minemä ja murd värte hingi päält maaha. Kõrras saistas tää mulgu iin.): Hebo, Hebokõnõ! Tulõq noq, tulõq virgastõ!

HEBO (ilmus ussõ pääle, katt kässiga silmäq kinniq, tuigõrdas vällä): Esä!

PAAP (astus kõrvalõ): Tullit. Tulõq!

ANNUS (astus lähembähe, tassa): Hebo!

HEBO (lask käeq silmi iist alla, kaess hindä ümbre): Kos ma olõ? Kas ma noq olõgi kooluq?

PAAP: Olõt elon. Olõt tan, muq man ja miiq nakka õkva minemä. Kyik om noq häste. Kyik om müüdä.

HEBO: Saq, esä! Sjoo ei olõq ummõhtõ, sjoo ei olõq! Ah, esä!

PAAP (võtt Hebol käest kinniq): Mina. Jah, mina. Tulõq nüüd! Jõvvat saq kävvü? Meil om pikk tii minnäq.

HEBO: Kohe miiq lää? Kodo?

PAAP: Äräq küsügu! Kohegilõ. Eiq, kodo miiq ei lääq.

HEBO (kavvõmbahe kaiõn): Kas sinnäq? Sinnäq?

PAAP: Sinnäq, ku tahat. Egäle poolõ.

ANNUS (tõmbas kavvõmbahe, käkk hindä nuka taadõ.)

HEBO: Egäle poolõ! Oh!

PAAP (minemä naatõn): Ilm om lag´ja. (Mõlõmba äräq.)

VANA NAANÕ (ilmus värtemulgust): Ah-ah, lätsiq. Noq ommaq mullõ ka siivaq kasunu. Oih! (Nakkas karatõn minemä.) Oih-aih! Oih-aih! üts jalg, tõnõ jalg …

ANNUS (ilmus nuka takast, nõst maahamurtu värte Üles ja lipsahtas esiq riihte. Värte sääd kinniq.)

PAAP (tulõ rutatõn tagasi, kaess Ümbre, näge Ülesnõstõtut värehet.) Ah, et (haard maast kirvõ) pidi sjoo unõhtama. Taasamaga rao vahtsõ talo Üles. Niisama ku vanaesä. Taasamaga! (Püürd ümbre ja lätt tagasi.)

Eesti keelest võro kiilde ümbre pandnu Kauksi Ülle.

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!