contraTäämbädse päävä rahvalaulikus kutsut Contra (Margus Konnula) sündü 22.III 1974 ja om üles kasunu ni eläs Urvastõn. 1999. aastast vabakutsõline kiränik. 1997. aastast Tartu NAKi liigõq. 1998. aastast Eesti Kiränikõ liidu liigõq.

Opse Urvaste Algkoolin 1981-84, Kuldre 9-kl Koolin 1984-89, Antsla Keskkoolin 1989-92.

Aiga tiinse Contra Eesti Piirivalven Piusa kordonin 1993-94. Lühküst aigu oll Kuldren ingliskeele oppaja ja kavvõmb aigu Urvaste postimiis. Põra om vabakutseline kiränik ja Urvaste vallalehe päätoimendaja.

Abielon, kasvatas koton katte last (Herbert 2001 ja Verner 2003)

Pälvnü:

Bernard Kangro kirandusauhind 2001 raamadu “Suusamütsü tuti” iist.
Maalehe Oskar 2003. Huumorilisan “Naeris” olnu tekste iist.

Looming:

Luulõraamaduq:

1. Ohoh! 1995
2. Kiämasolli 1996
3. Üüratu üürlane 1996
4. Contramutter -10.lend. 1997
5. Päiv ja lamp 1998
6. Ei ole ma su raadio 1998
7. Tarczan 1998
8. Naane om miis 1999
9. Suusamütsü tutt 2000
10. Contra om õhk MC/CD 2000
11. pealkirjata nn “Tibutalitaja” (2001)
12. Tuul kägistas ust 2002
13. Tähekaardiq 2002
14. Presidendi suur saladus 2004
15. Contrarünnäk 2004
16. Liivätii imepiinükene seeme 2005

“Viie Pääle ” (võrokiilne luuletuisi ja laulutekste kogo + CD; kaasautoriq: OIavi Ruitlane, Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan. Väiku Välläandja 2005).

2 teksti Loomingu Raamatukogu Allen Ginsbergi tõlkeraamatun “Ameerika” (2003)

Võrokiilsid luulõtuisi om avaldanu Võro-Seto tähtraamatin (1997, 1998, 1999). Om tennüq võrokiilseq umaq synaq (paroodiaq) võro laulõlõ “Haani miis`” ja “Kynõtraat`” (Contral “Okastraat`”) ni võrokiilsid kaverid ka ingliskiilsile poplaulõlõ.

Contra luuletuisi on pantu soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari ja rootsi kiilde.

Contra luulõtuisi

*
olõ varrast latsõpõlvõst
pääst nii vallalinõ ma
jutt mis sisse pugõ kõrvast
tõsõst lindäs minemä

lätsi kuuli vast sääl opi
raamatide sisest riaq
üteviisi pähä topi
pää mul om jo suur ja hää

opse koolin aastit katstõist
tuu es pästäq ummõti
vallalidsõ pääga latskõist
piä kõik är ma unõti

ringi hulgu sama ull’ ku
katsatõiskme aasta iist
ullõ riik muperäst tulku
must sääl saassi riigimiis

TALUMEHE TIBI
(Ruitlasõ perrä)

ärq sa küsügu mu sais um
prjäämo üülden – pipis
maalõ pagõsi mu naisu
talumehe tibiss

nüüt mu ikun silmin pilt ku
laka pääl nä koinva
pliks ku makas mokaq viltu
miis vii Valka oina

TETTÜ MIIS

puute piten ma ei käüq
tühi karman kiild
nädälilõpp om üts kräu
tuu mu raha niild

olõ-i sõski kehvik ma
elä võrdsusõn
uma vaimu lehvitä
sõs kui kõrtsudõn

sittagi ei massaq viin
mu raha tugõvamb
om kui nail kes kassa iin
kopkit lugõva

HAANJA MIIS

haanja miis läts’ Tiganiku puuti
saina veeren näi batuuti
tahtse tuu pääl karata

karga no karga haanja miis
ütel’ kaupmiis Maarja-Liis
karga kasvai läbi lae

kiimä püürdse vereringe
haanja mehe meelest vinge
om batuudil karata

viimäs pääga lakkõ karas’
kaupmiis naardsõ paras paras
paras Haanja mehele

ULLIVUUD

küsüt kas om miäkit vussin
sa ei tiiäki viil uudist
mille täämbä loksu pussin
eilä tullõn ullivuudist

mi es olõ peris kainõq
teimi ullimuudu ralli
pandsõmigi vasta saina
ja mi massin ärqki palli

alalõ jää-s eski kruvvõ
parla läe ja kaegi perrä
vast saa koskilt haardaq uvvõ
lövväsi va ford sierrä

TAIVARETEL

mul om tavass egä riidi
osta laseringist tsii-dii
umma rahavaruq napiq
sõs ma sõsardõga klapi

õdagu ta tsuska tullõ
timä palamist sõs kullõ
siuke on-the-fire-metal
om mu jaoss kui taivaretel

*
olõ-i tan tetä midä
elo iks lätt ummasuudu
eskina mul kõvva vidä
et om minnu ilma luudu

*
mille meheq from greit briten
aina juuskva platsi piten
mille takan aetas kerrä
õkvalt kae aolehtist perrä

püvvä hinnäst kurssi viiä
mängjät üttegi ei tiiä
tiiä vaid et postõ vaihõl
taanlastõl sais piitrõ smaihhel

OM KÜL ILDÄ
(Kaari Sillamaa perrä)

umma kavva mu ümbre su käeq
päiväss aoss hinnäst mudsoma säe
kül olõssi ammuki aig
a är viil ei läe

täämbä naarda ma või nigu ull’
kül om illos tuu päiv miä nüüd tull’
miilde tuu taad miä kunagi oll’

om kül ildä a minnäq ei saaq viil su mant
om kül ilda kell kipõmbalt käümä om pant
tahassi et lähess pikembäs kodotii

om kül ildä a tuu om jo mii jaoss ütskõik
külm ei nakka su embus ju päivänä pliik’
kavva viil ma sukka olõssi sjool tiil

elä ilmsi ku unõnäon
tuu kas jääss vai kistus eon
nii küsümist tunda või su tulitsõn peon

ei suuvi mi jõvva hääd üüd
õnnõ hummogutund plinkmä lüü
hind’ vahtsõlõ löüdsemiq tan miiq

om kül ildä…

URVASTÕ LAUL
(Contra perrä)

Eesti inemise olli väega õnnõtu
laulu Urvastõst neil kullõlda es õnnõstu
kuigi mulkliku mi ruusatii
meile hää nä ummõti

tullõn viistõist kilti Antsla poolõ Kannõpist
Urvastõn sul vasta astus tüdrik sammõtist
oh ti poisi kuis süa minnä and
tüdrik ma ei läe su mant

koskil inämb-vähämb sääl kos eläs Rajatamm
kõrgus Tammõ-Lauri nimeline tamm
sääl kos kuivatas mi villä Priit
näütäs tammõ tiiviit

ku säält jalutat et tutvass saia tammõga
poolõ tii pääl vabalt trehvätä võit Kammõga
oh ti plika kuis süa minnä and
Kamme ma ei läe su mant

ku sa pettünü olt kõikin turvadõn
kae siss ringi tan mi armsan Urvastõn
kinäl suvõpäiväl poodi man
istus naid eskadron

naid säält üten võtta vast ei ole võimatu
kuigi ommava moment na väega hõivatu
oh ti naasõ kuis süä minnä and
turvamiis ei läe su mant

OKASTRAAT
(Rahmani perrä)

vällän sulatas ja taivast satas sitta
sisski tulõ mul ka täämbäst ilma kittä

tiid jo egä lats lumõga mis likõ
võimi tetä egäsugu imetrikkõ

tõi mo naabrimiis uma poolõ litsi
kostus mullõ läbi saina sängü kitsin

ja nuu kidsinä tegevä mu kurvass
mino asõ om jo põrmandu pääl turvas

meheq siblisse platsil põrgokuuman
säidse värdet löönü täämbä Ronald Koeman

Puum sai kõlladsõ kahjuss joba tõsõ
sest et Gullit inämb üles maast ess nõsõ

ESS TII MIDÄGI
(Neiokõstõ perrä)

Lilli minno hummogu heräti
pikä väitsegä
takastkätt ma Lillile viruti
ämp ei häitse tä
ei saa maada ast manu politsai
küsüs mino käest
kost tuu Lilli ummõti säändses sai
kiä nii Lillit äest

ütle nail politsail
ma ess tii midägi
esiki alibit näüdätä või

mu säng ütest kottast
om kind of the hotest
ti võtkõ nu säält ekspertiis
tuu selgitäs kimmält
et magasi viil ma
kell katõsa katskümmend viis

a politsai-pulliq
nä ommava ulliq
ja türmi mu tii jälki lätt
ma midägi ess tii
a täämbädsen Eestin
mu ammõtlik nimi om pätt

PÜMME JUMMAL

jummal minnu kai ja kitse
sa õks tüüd tiit ja näet vaiva
nüssät uma kattõ kitsõ
paistus sa vist päset taiva

pümme olõt esäkene
ütle kos sa näet tan kattõ
üts om olõman a tõnõ
minevaasta mõtsa kattõ

sa ei tiiäki et katõst
üte lakja lüüt – saat üte
jumalukõ olõt matest
tummõ nigu ahoküte

TULÕKÕNÕ TIIL LAULUPIDUSSÕ

tulõkõnõ tsillukõnõ
pisi päiväkillukõnõ
lippa mõnsalt maantiid müüdä
rassi piten ruusatiidä
är sa tekku ulle tükkä
är hind porsa perse lükkä
är sa mõisu vallutagu
är sa mõtsu palutagu
kahupääd är plespääss sili
suud är kõrvaku ku tsilli
är sa hirmu võtmõn tüütä
är sa vainuleeki süütä
kütä inne süäme lämmäs
küdsä kõik mi söögi nämmäs
luhvtita mi likõt suvvõ
käänä taival kinni kruvvõ
hainul võit ka kuivust anda
et naid saassi kämmu panda
talvõs poeq leeklambi sisse
tõrva är mu Visu Fischer
talvõs poeq ka pliidi alla
kartult küdsämä ja kalla
pia kaet perrä tulõtornist
kuis kõik koorin laulva Tormist
aig om jala alla võtta
hinnäst Sangastõlõ vitäq
tulõkõnõ tsillukõnõ
pisi päiväkillukõnõ

ULL PINI

om õks tark ja saman ull mu pini
vahet’ ärq mu pangakaardi PINi
tuuga umalõ tekk’ kõgõ rohkõmb paha
ku ma sainast ei saa inämb senti raha

ei saa osta pinisüüki (Chappi)
nälg võtt pini kaskalt ärq kõik täpiq
peremehel üttegi ei senti
ei saa osta eski supikonti

a tuud küll ei mõista ma kuimuudu
tä saa lakku egä päiv tsiamuudu
kukkas kaussi putle perrä putli
pini om vast targõmb ku ma mõtli

VILÄVESKI

mul om väiku viläveski
tuud ei tiiä külän keski
hindä tarbõs terri tsäga
niimuudu mul miildüs väga

kõrd mul oll’ üts’ veidü suurõmb
ess’ ma olli ull’ sest noorõmb
kuuntüü nakas’ ahvatlõma
uma veskil jahvatama
kutsõ kõiki helde käega
tuu plaan’ tõisil miildü väega
tulliva ku sõaväega
ja nii aigupiten pesti
jupeski mu illus veski

nüüd mul om üts vähämb veski
tuud ei tiiä külän keski

AKK 55

oll’ aasta nelikümmend viis
Antsla tetti keskkuul siis
tan vällä koolitedi vist
keskperäst tublit inemist

kui ussõ vaihõlt sisse kait
siis mõtlit omgina keskaig
et väiku tütrik wunderkind
sääl härgiga tä põldu künd

ja katsakümne ütsandäl
sai mustki AKK vasall
kas paistu päiv vai sattõ vihm
es olõ muud ku härg ja rihm

ku otsa lõppi orjatüü
es võta minnu vasta trü
ma-s opi Antslan midägi
ei mõista lukõ ridagi

nüüd nõnna kavvõn asi um
keskkoolist saa kümnaasium
eliit om egä tõnõ klass
tirekturist saa kuningas

ku lõpetedu Antsla kuul
pää pistü kävvä egal puul
võit nigu prints vai ku printsess
kõik perrä sullõ hõikva Jess!

DELFI PORTAAL

egä õhta surfa delfin
mõnus likõ tuu portaal
vabalt liiku saa sääl delfiin
mahus ujoma ka vaal

üüse sõs ku vaal om tudun
ja delfiingi unnõ suik
sooladelfi piimjän udun
tassa liugu lask üts luik

HIIR

põrmandu all elä ma
tuu om tegelt peris hää
siiä perämädu rassõ
manu päsedä om kassõl

lämmi mul ka sõs ku talv
õnnõ tuu om väega halv
et sääl mu pää kotsil rullus
alatasa mingi ullus

sääl om istungide saal
rahvas sinnä-tännä saal’
mille na ei võissi istu
mille kargama piät pistü

ma tan vakka nigu hiir
sõs ku välgähtäs rapiir
mille na sääl saava kuąas
tiiä õi vast kass näid purõs

*
Korgõ munamäe torn
om küll terräv ku ork
nühräs lätt tä nii kipõlt mis kollõ
korgõ munamäe torn
korgõ munamäe torn
sinnu teritä minnen ja tullõn

*
ütskõrd kui ma pätti tei
manu astsõ politsei
käekeseq mul raudu lei
ja mu kinnimajja vei
sääl ma vett ja leibä sei
ja sõs mõtli anõwaõ
et mind passis politsei
lää siit ja tii tuud mõ waõ
ja hind läbi saina sei
õdagu mul vällä tei
kongikaaslanõ Andrei

HÄRRÄ KALAL

õdagu küll hämmär
sõski ärä näimi
et ministrihärrä
püüd sääl jõõ pääl räimi

huulsalõ tuud jälgiq
saimi egä riidi
ku ministri jälki
õngõ vette hiidi

ütskõrd kaimi sala
mis tä lõkkõl praatsõ
löüdsemi säält kalavormi
pitsalaadsõ

pitsa kannatas ju
apsaluutsõlt kõkkõ
egäsugu asju
mis käü läbi mõttõ

ültse mis just om käeperi
ja mis küländ makus
kõkkõ midä lupas meri
midä jõgi pakus

pitsa pääle jõud sõs lõpuss
sinivetikitki
mõni uim ja mõni lõpus
süük ju kokka kitki

egä säitsme päävä takast
läämiq kaemi perrä
midä pitsa pääle nakas
pandma korgõ herrä

vahel tä om püüdnü kunnõ
rohkõp küll vast kallu
egä vahet noil tä-i tunnõ
pääasi et pallu

JÄLQ TULÕVA NA KATSAKÜMNENDÄ
(Vaiko Epliku perrä)

sa ollit kõgõs valmis
a vällä tull’ et ega-s olõ küll
ja pull om õnnõ tuun et esi olõt ull’
ütte-tõist sa tennü
taa ilma asju õks nännü kah
a sääne värk võtt jo hõngu kinni sul
tiiät jah?

na ummavagi naasva katsakümnendäq
nää tulõva na katsakümnendäq
jo peräl umma katsakümne
katsakümne katsakümne
katsakümne katsakümnendäq

sa ütlit pohhui
piat lihtsält tandsma tuju hääss
a tutva sündihürinäq ei kaoq pääst
heitüt üles ku viil üüd jäänü puul
ja ikuvõru om su suul
kuis sinnu ravitas
kas taara sul avitas ellä viil
võiq pläät

na ummavagi naasva…

jah sa ollit kõgõs valmis
a tuud es usu küll et egä nolk
nüüd julgus vällä nätäq niguq saq kõrd
viietõisku aasta iist
ja tuu ikma pand vaest miist

na ummavagi naasva…

PAKÕQ ÄRQ
(Jana Hallase perrä)

kõik õnnõ su elun tuhnva ku tsiaq
tiidvä mis rõivit kandma sa piat
sa ullõ ei kullõ tuu omgi vast hää
kui lõkkõdõ tsuskat umaq käeq
tõisi hiidütäs verrev lamp
a ma jätkä õks – vat nii

sa pakõq ärq naide mant
nii korgõlõ pakõq ku viil and
ma ooda sääl joba iin
tuu jaoss ränkä tüüd tei ku kombaiin

nüüd õnnõlik sa ja ollaq om hää
sest ellu om viidü kõik mõttõq su pään
kes ütel’ tuud et piat olõma hõlpsa
löüdä uma kotus maailman
panõmi nii et paistus Põltsa(maa)
ja ei lõpõta ilman

EVRIPADI
(Maian Kärmase perrä)

egä riidi õdaku
naasõq – um hää jo tuu
et mi kats kuun laulami
om süä meil nuur mi tiiämi
kuis lätt tarõst vällä ikk
ja saa sääl tandsi kinä chick
kõgõst hengest kõgõst väest
mi kinni võimi hoita käest

eskina aig ei võtta saa
tuud särrä mi päält ei kistuta
õks usumi et mi
tettü just laulmisõs

kulgõq tulgõq õkva et lauldaq kuun
ja tundaq jõudu laulun tuun
kulgõq tulgõq kaema tuud kibõnat
tuud mis mein liigus libõdalt
kulgõq tulgõq õkva ti seen om luum
vällä piäti laskma tuu
kulgõq tulgõq kipõlt tan om jo sants’
sul naardaq sõs ku kihä tands’

ku karussellilaivalõ
kargat – tuu vii taivalõ
jätä aknaq vallala
ja tarrõ lasõ shallallaaa

eskina aig…

kulgõq tulgõq…

kass ütel näu hiirõkõisil um hirm
taa tiidmine olnuq aost mil luudi maailm
et kuusikun um kass kurnäutsõlt kuri tä silm

MOSSE

kuuldsõ pidurite kräkin
autu kinni pedäsi
miljuneer mu kädilläkin
vei paar versta edesi

sõs ma maantii veeren passõ
hääleti vaid limukit
ma es taha gassõ vassõ
autunsõitja timukit

a tull’ massin midä tiidäs
moskvalasõ nimega
karksi õkvalt pääle kiitos
panõmi no minemä

nii et õdagus ma olõss
sääl kos talnan pidu um
ütel’ autujuht – no problems
puultõist tunni maksimumm

tiiga ärki katte side
mosse võtsõ linnata
nüüd ma mõista parõmbide
vinne massint hinnata

MÄÄNEST VÄRVI OM ARMASTUS

sa kõtutat päivä käen sääl kos kõllanõ võililliplats
su ihu om puravikpruun ku päiv timä väega ärq krats
om maasik kesk suvvõ aiamaa pääl nii verrev ja kuum
ku kõrra käü sinitsen meren om tä lilla ku pluum’
ma olõ nii tark et tiiä rohiline om kurk
tuu pääle ma mõtlõ ku halliga vihmapilv taiva ärq tsurk
ku hää miis ärq koolõs sõs mustõ rõiviid kand timä sõbrants
a loodus tuust vällä ei tii näe apelsiin iks om orants

naid värve ma kae
naid värve ma näe
naist laulugi kokku säe

a määnest värvi om armastus
ei tiiä tuud
määnest värvi om armastus
ku tiiäs olõs good
su pääle laabissi värvi mial tuusama tuun’
sõs minu armastusõga sa olos’ kuun
sa olos’ kuun

NETILUGU

Küsüt mu käest kulla äi
Kohe kõik mu vara jäi
Olõi tuud mahaq joonuq
Ei pankrotipesä loonuq
Ma tei umalõ U-Neti
Ja parooli ärq unõhti

Küsüs mu käest naasõ imä
Kas täl kirä kiroti ma
Kiroti romaanilaadsõ
Ja piaaigu ärki saatsõ
Arvudin näi saadan-nuppu
Ja es julgu tuud ma puttu
Saadan ullikõ om teedäq
Nattipiten põrgu vedä

Hummugu ku päiv jo nõssõ
Kaasakõnõ mu käest küsse
Ollit kos üüpäivä terve
Tiiät maan jo oll’ mul server
Sis ma lätsi nigu mütin
Tüüd sai tetäq naabri netin

MULDER JA SKULLI
(Pulga Joeli abiga tett laul)

inemiseq iks ummava ulliq
inemiseq iks ummava ulliq
iks-paprit uurva mulder ja skulli
iks paprit uurva mulder ja skulli

inemiseq iks ummava ulliq
inemiseq iks ummava ulliq
ärq nä tapva kõik tsiaq ja pulliq

inemiseq iks ummava ulliq
inemiseq iks ummava ulliq
inemiseq iks ummava ulliq
üte pääväge palga juuva nä nulli

inemiseq iks ummava ulliq
inemiseq iks ummava ulliq
inemiseq iks ummava ulliq
rikkaq tsuklõsõq vannin kos ummava mulliq

inemiseq iks ummava ulliq

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!