aapo-ilvesIlvese Aapo om sündünü 1970. aastaga 20. rehekuu pääväl Räpinäh.

Olnu vabakutsõlinõ kiränik kunstnik ja muusigamiis. Kujondanu ja toimõndanu lasõrtsõõrõ ja raamatit, mängnü pilli ja laulnu, kirotanu muusigat ja laulusõnno. Võrokeelsite sõnnuga võitnu 2004. aasta Eesti Eurolaulu võistlusõ (“Tii”, ansambi “Neiokõsõ”), umakeelsit laulõ vidänü ka ansambliga Lõkõriq ja luulõtajidõ kambaga Viie Pääle.

Kirotas kiräkeelen ja ida-võro keelen.

Ilmunu kats luulõkoko ja kats proosakoko.

Kirotanu naütõmängõ, koh uma kiilt kiräkeelega üten pruugitas: “Ööpik Võhandu kaldalt” (2002), “Wõõbsu palas!” (2003) ja “Sillapää Ossi kronika” (2004), “Sanna takah tiigi man” (2005) ja üten Kudu Kalevi ja Märka Veikoga “Meie elame Võrus” (2004). Naist kolme edimetse iist, midä kutstas Räpinä triloogias, saanu avvuhinna “Põlvamaa turismi sõber 2004”.

Niiüteldä katskeeline oll’ ka novell “Tallinnast ära / Talnast är” (raamatust “Ema on kajaka juures”; 2001), mihändõnõ om tõlgitu ka soomõ- ja karjala kiilde ja ilmunu raamadun “Tallinnasta pois” (Absurdia, Finland, 2003).

Saanu preemia H. Adamsoni nim. murdeluulõkonkursil 2000.

Umakeelist luulõt ilmunu viil kogomigõn “Ime kütken tähe poole kist” (Eesti murdeluule antoloogia, koostanu Siim Kärner, Print Best Viljandi 2002), “Äitsnemisa aigu” (Eesti Keele Instituut, 2004) ja “VIIE PÄÄLE” (luulõtuisi ja laulutekste kogo + CD; kaasautorites Contra, Olavi Ruitlane, Jan Rahman ja Pulga Jaan. Väiku Välläandja 2005).

Kirotanu umakeelsit artiklit, luulõt vai arvostusi ka aolehtile vällästpuult võro-seto keeleruumi.

Om Eesti Kiränike Liidu liigõq.

Aapo Ilvese luulõtuisi

ILVES MÕTEL

Joboq mõtel ilves
ilves
mõtliva joboq
holdo mõtel ilves
kell mõtel politsainik
idioot mõtel ilves
mõni mõtel mõis
jummal mõtel ilves
hevi mõtel jummal
rohiline mõtel ilves
verrev mõtel rohiline

putsin mõtel ilves
oooh ütel latskene

imä mõtel ilves
tsolgipang om jälki täus mõtel imä
õlo mõtel ilves
rahha mõtel puudnik
joboq mõtel ilves
õlo mõtliva joboq
joboq mõtel õlo
ilves mõtel raha
putsin mõtel latskene
om jah mõtel ilves

TAMMÕ

Löüdse tammõ taadi murolt
mõistnu-õi miäkit tetä
olõ-õi opnu
inne säidse kõrg-aridust
kiräq ja tiploomiq

sai tõroga vasta pääd
lätsi är kodo ikma

ull olõ

*
(a tribute to mississipi delta blues)

Võhandul olõ-õi deltat
olõ-õi ruukatussiga hüttõ
koh eläs’ niigreq
mihändsõ om naade latselatselatselatseq
kiä püvvet aahvrikast
tuu jaos’ et paksuq plantaaturiq
saas’ lasta nail hindi iist tüü är tetä

võhandul olõ-õi deltat
koh ruukatussiga hüttõn
sündümisest pääle
legendaarseq ja hambutuq
(nigu üts eesti umorist ja aokiränik
mu hää sõbõr)
mängvä luitsavarrega kipsoni kitarri
ja kynõlõva laulu muudu
kuis nail kygõ taskaa om
tuud kutstas pl’uus
ja egäsäändsõq kläptoniq
ja kärimooriq
tahtva kah a saa-õiq

võhandul olõ-õi deltat
inne maq olõ
luitsavarre iist viinapits
vai mobiiltelehvon
vai miäkit
ja kipsoni iist musiima
a mis tuust

et võhandul olõ-õi deltat

KRÄPP

Käänäq valla uma silm
ja sys õkvaprõlla nääd sa
kuis ma inne mölise
ja vehi uma käega
mul om näpo küleh tatt
ja sjoo tulõ-õi ärä
ja mu mütsünokk om
neli kõrda pikemp ku mu PIIKS

kräpp-kräpp…

ku saa perse ala mersu
millel takah mullivann ja
taah siih jällit niigre-vanno-
muttõ võtä pannaq
mütsünokk om viilgi pikemp
kaala ümbre pinikett
yks om näpo küleh nynakoll
ja vehi uma kätt

kräpp-kräpp…

naglast kraba mulgikuvvõ
ja ta sõku ala jalgõ
tuust et umba ull om ollaq
eestlane ja valgõ
ma laula-i tsuhka-nuhka
laula-i vada-vada-vatt
vehi käega tuust et tulõ-i ärä
näpo kül’est tatt

SEENEQ

Lätsi mõtsa sest ma tiidse
mõtsan kasus puravik
tsillukõisi naid ma es putuq
võti inne jurakit

koton keedi naist sys suppi
või näi võikit hallukit
pelässi ku ilmalõppo
umahindä alukit

nüüd ma tiiä sest kai perrä
olõ tark ja miilen pää
puravik olõ-i tuu verrev
mil om valgõq täpiq pääl

TII

Esi hinnäst
hummogu heräti
kikkalauluga
lätsi jäti vallalõ väräti
tulku tõõsõ ka

saa-õi maada
tii lätt jo edesi
ümbre mi õi lää
huug om sääne
et sääl kon silmäpiir
ummi varbit näe

oroviir mõtsatii ülõ jyy ülõ mää
tiiä-õi kohe tuu elo viil käänd

eelä mi jo olli ja
täämbä mi tulli ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kygõ mi süämen
ja egäl puul om miil jo hää

täämbä mi tulli
mi olõ-õi ulliq ja
hummõl mi jälki jo lää
pääväkõ paistus jo
kygõ mi süämen
ja egäl puul om miil hää

SETO VINNEMAAL

Nii, ku tsuvva’ jalga saava’,
seto’ vinnemaale läävä.
teevä hummogu jo varra
piiri pääle järekõrra.

mille na’ ei kotoh püsü?
olõ esi miis ja küsü
naade kääst, et mille nii.
seto om jo hitra miis –

seto tiid kuis nahka kuuri,
lää-õi pottega ta vuuri.
kate pääga kulli maale
sõit ja sääl võtt kuurma pääle.

rahanummõr sääl tekk duubli –
kroonist saat päält kate ruubli.
viina, pentsu, pentsu, viina,
bellomorkanal ja priima.

ku saas seto sätti piiri,
võtas tagasi kuriili’.
setomaa, ku müüda nüüri,
õigõlõ juusk hiina müüri.

eesti keeli tuu om tankla,
miä om vinnemaal kalonka.
eesti viin ei kõlba juvva,
selle tule säältpuult tuvva.

sääl oll pushkin ja tolstoi,
staalin, umba kimaroi.
olku konjak vai trainoi –
po stakanu nalivai!

olnu-es, kiä märkse piiri,
seto müüdä võsaviiri.
tuu oll kreml ja olli’ ulli’
kiioraga lüüdu molli’

nii, ku tsuvva’ jalga saava’,
seto’ vinnemaale läävä.
tiidku toda egä hodo –
sääl om setolt võetu kodo.

ku saas seto sätti piiri,
võtas tagasi kuriili’.
setomaa, ku müüda nüüri,
õigõlõ juusk hiina müüri.

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!