Kauksi Ülle om sündünü 23. septembril 1962 Võron. Üles kasvi tä Pärlijõõ veeren Saarlasõ külän vanaimä Kauksi Elisabethi hoolõ all. Suguvõsast ja kotusõst um kukkivõrd juttu lühküjutukogon “Säng”.
Kauksi Ülle om lõpõtanu Rõugõ 8-klassilidsõ kooli ja Võro I keskkooli ummõlusõklassi. 1981. aastagal astõ Tartu Ülikooli aokirändüsosakunda, mille lõpõt 1986. 1997 astõ Tartu Ülikooli võrdlõva rahvaluulõ opitooli man magistrantuuri.
Elokäük ja luumisõtii:
1986-1987 oll Kauksi Ülle aokirä Kultuur ja Elu korrespondent, 1987-1990 Eesti Kiränikõ Liidu Tartu osakonna metoodik, 1990. aastagast um tä kiränikõ liidu liigõ. 1990-2000 oll Eesti Kostabi Seltsi asutajaliigõ ja juhatusõ liigõ.
1991-1993 oll Võru Raadio päätoimõndaja ja perän teküsdirektri. Tekk sääl võrokiilsit latsisaatit ja toimõnd seto saadõt. Muutsõ Võro raadio suurõn osan võrokiilses.
1993. aastagast alatõn oll Kauksi Ülle tsihtasotusõ Fenno-Ugria Tartu osakunna sekretär, aastil 1998-2004 juhataja.
1994. aastal kõrrald tä soomõ-ugri nuuri luujidõ I konvõrentsi ja 1999. aastagal soome-ugri nuuri luujidõ III etnofuturismi konvõrentsi, 1997. aastagal soomõ-ugri rahvidõ VII folkloorifestivalli Eestin (üten Jaak Prozesega), 1999. aastagal hõimurahvidõ latsi folkloorifestivalli “Suveharja ilo” (üten Ahto Raudojaga).
1998-2001 oll Soome-Ugri Kirjanike Assotsiatsiuuni juhatusõ liigõ. 1998-1999 oll võro kirändüse aasta (1999) luumisõjuht. Om Võro Keele ja Kultuuri Fondi asotajaliigõ. Om kõrraldanu ja juhatanu Kaika suvõülikuuli (1993 Urvastõ kihlkunnan Sulbin ja 1996 Rõugõ kihlkunnan Viitinän, 2022 matkapäiv Rõugõn).
2001. aastagast ansambli Lõkõriq asjaajaja (ilmunu plaadi “Süä kisk” ja “Undsõn ilman”).
2005. aastagast Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõ ja MTÜ Seto Ateljee Galerii juhatusõ liigõ. 2023. aastagast võrokõisi kongrõssi vanõmbidõ kogo liigõ.
Toimõndas aokirjä Peko Helü (ilmus alatõn 2005). 2015. aastagast om aolehe Setomaa päätoimõndaja.
Kauksi Ülle edimäne luulõkogo “Kes umma mäke” tull vällä 1987. aastagal. Alostusõao luulõ om rahvalaululinõ, ballaadilinõ, säält löüd armastusõ, surma ja saatusõ motiivõ. Ildamba lätt luulõkiil isiklikumbas, ka iroonilidsõmbas ja pääväkajalidsõmbas.
Tä om pääle luulõ- ja proosaraamatidõ välläandmisõ olnu ka teküs näütemänge kirotaja. Timä edimäne näütemäng om “Pühak” (üten Sven Kivisildnikuga) ja kõnõlõs Viitina mõisaprovvast Barbara Juliane von Krüdenerist (1764–1824). Inämb kuulsust tõi tälle draamatekst “Taarka” (2004) seto lauluimäst Hilana Taarkast. 2006. aastagal ilmu ka näütemänge kogomik “Kuus tükkü”. 2008. aastagal tekk Ain Mäeots filmi “Taarka” mille idee on võet kah Kauksi Ülle näütemängost.
2021. aastagal luudi MTÜ Obinitsa Uus Teater, mille üts iistvõtjit om Kauksi Ülle. Paigapäälidse väikutiatri lavastuisi põhjas om päämidselt timä kirotatu.
Kauksi Ülle om saanu uma luumõtüü iist ka umajago kittüst. 1992. aastagal anti tälle Bernard Kangro preemiä. 2004. aastagal sai tä Gustav Suitsu luulõpreemiä (luulõkogo “Käänüpäiv”) ja 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna (luulõtus “Imäpuu”).
Kauksi Ülle looming ja retseptsioon (vastavõtt)
Kauksi Ülle kodolehekülg´ >>
Kauksi Ülle loomingut:
Lucretia Southern >>
Kalmuneiu (Seto ooper) >>
Avaldamata luulõtusi >>
Luulõtuisi >>
Kauksi Ülle om sündünü 23. septembril 1962 Võron. Üles kasvi tä Pärlijõõ veeren Saarlasõ külän vanaimä Kauksi Elisabethi hoolõ all. Suguvõsast ja kotusõst um kukkivõrd juttu lühküjutukogon “Säng”.
Kauksi Ülle om lõpõtanu Rõugõ 8-klassilidsõ kooli ja Võro I keskkooli ummõlusõklassi. 1981. aastagal astõ Tartu Ülikooli aokirändüsosakunda, mille lõpõt 1986. 1997 astõ Tartu Ülikooli võrdlõva rahvaluulõ opitooli man magistrantuuri.
Elokäük ja luumisõtii:
1986-1987 oll Kauksi Ülle aokirä Kultuur ja Elu korrespondent, 1987-1990 Eesti Kiränikõ Liidu Tartu osakonna metoodik, 1990. aastagast um tä kiränikõ liidu liigõ. 1990-2000 oll Eesti Kostabi Seltsi asutajaliigõ ja juhatusõ liigõ.
1991-1993 oll Võru Raadio päätoimõndaja ja perän teküsdirektri. Tekk sääl võrokiilsit latsisaatit ja toimõnd seto saadõt. Muutsõ Võro raadio suurõn osan võrokiilses.
1993. aastagast alatõn oll Kauksi Ülle tsihtasotusõ Fenno-Ugria Tartu osakunna sekretär, aastil 1998-2004 juhataja.
1994. aastal kõrrald tä soomõ-ugri nuuri luujidõ I konvõrentsi ja 1999. aastagal soome-ugri nuuri luujidõ III etnofuturismi konvõrentsi, 1997. aastagal soomõ-ugri rahvidõ VII folkloorifestivalli Eestin (üten Jaak Prozesega), 1999. aastagal hõimurahvidõ latsi folkloorifestivalli “Suveharja ilo” (üten Ahto Raudojaga).
1998-2001 oll Soome-Ugri Kirjanike Assotsiatsiuuni juhatusõ liigõ. 1998-1999 oll võro kirändüse aasta (1999) luumisõjuht. Om Võro Keele ja Kultuuri Fondi asotajaliigõ. Om kõrraldanu ja juhatanu Kaika suvõülikuuli (1993 Urvastõ kihlkunnan Sulbin ja 1996 Rõugõ kihlkunnan Viitinän, 2022 matkapäiv Rõugõn).
2001. aastagast ansambli Lõkõriq asjaajaja (ilmunu plaadi “Süä kisk” ja “Undsõn ilman”).
2005. aastagast Seto kongressi vanõmbidõ kogo liigõ ja MTÜ Seto Ateljee Galerii juhatusõ liigõ. 2023. aastagast võrokõisi kongrõssi vanõmbidõ kogo liigõ.
Toimõndas aokirjä Peko Helü (ilmus alatõn 2005). 2015. aastagast om aolehe Setomaa päätoimõndaja.
Kauksi Ülle edimäne luulõkogo “Kes umma mäke” tull vällä 1987. aastagal. Alostusõao luulõ om rahvalaululinõ, ballaadilinõ, säält löüd armastusõ, surma ja saatusõ motiivõ. Ildamba lätt luulõkiil isiklikumbas, ka iroonilidsõmbas ja pääväkajalidsõmbas.
Tä om pääle luulõ- ja proosaraamatidõ välläandmisõ olnu ka teküs näütemänge kirotaja. Timä edimäne näütemäng om “Pühak” (üten Sven Kivisildnikuga) ja kõnõlõs Viitina mõisaprovvast Barbara Juliane von Krüdenerist (1764–1824). Inämb kuulsust tõi tälle draamatekst “Taarka” (2004) seto lauluimäst Hilana Taarkast. 2006. aastagal ilmu ka näütemänge kogomik “Kuus tükkü”. 2008. aastagal tekk Ain Mäeots filmi “Taarka” mille idee on võet kah Kauksi Ülle näütemängost.
2021. aastagal luudi MTÜ Obinitsa Uus Teater, mille üts iistvõtjit om Kauksi Ülle. Paigapäälidse väikutiatri lavastuisi põhjas om päämidselt timä kirotatu.
Kauksi Ülle om saanu uma luumõtüü iist ka umajago kittüst. 1992. aastagal anti tälle Bernard Kangro preemiä. 2004. aastagal sai tä Gustav Suitsu luulõpreemiä (luulõkogo “Käänüpäiv”) ja 2019. aastagal Juhan Liivi luulõavvuhinna (luulõtus “Imäpuu”).
Kauksi Ülle looming ja retseptsioon (vastavõtt)
Kauksi Ülle kodolehekülg´ >>
Kauksi Ülle loomingut:
Lucretia Southern >>
Kalmuneiu (Seto ooper) >>
Avaldamata luulõtusi >>
Luulõtuisi >>
