Muq luulõtusõq aastist 87-97, mis jäiq võro keele muutmise, arvutimarkõ muutmise, eesti riigi muutmise ja raha muutmise peräst suhvlile ja millele Navitrolla jo tõistkõrd härmi ja võrkõ tsehkendäs – 89dä aasta puhksamisi ja tussiga, timahava arvutigaq.

Tenu viil Allasõ Tiialõ, kiä kirot bakalaurusõtüü ilmumada raamatust jaküsse, et mis sääntsest raamatust saa. Ilmutada.

Lahut võrgu vidä härmävittäi jälki üles ja ku võrgun mõni kotos vinklist vällä lät, tä parandas tollõ jõrgmise kinnitüse kotsilt. Noidõ kõmne aastagaq um härmävõrkõ niivõrra vähämbäs jäänüq, ku arvudivõrkõ manoq tulluq. Mis mu hindä suhtõn um muutunuq – ei midägi, es pühiq maq härmi ei kistuta ma netti… härmävittäi um tulõvigusttulõja sõbrakõnõ.

Kauksi Ülle

———————————-

Hällü hällü härmäkene
via niite niidikesi
otsi kotast kos sa saat
külge kuta kärbselõksi

Kas kuat kuningite lossi
hallõ hallõ härmäkeist
säält tä ärä pühästäs
kas kuat mõtsanukakõstõ
katõ pedäjä vahelõ
kastõhaina kõrsi piteh

vai kuat vaesõ kodo nukka
tulõt mu tarõ lae alaq

sys mi pardih
via ni kua
sina viat härmälangakõisi
ma haruda sõnahällükeisi

kunas mul aigugi nukkõ pühästä
häötä härmähällükeisi
innemb usu hääs härmävidäjä
rahas korõh ratsuhtõllõja

—————–

UMA AID

lilliaid um hainatanuq
kassitapp läpähtelles jorjenit
nädselmo priimulat vaivas
narciss nõgõstõgaq kõrvuisi

tulbiq takjaq kängälill
tokkruus pruudilill liilia

seeniq kooniq kavvõdahe
kopa ni lapjuhannaga
pessi mõcaliisi karju
seeniq käest läts
uma aid

noq minnäq tulõ
niq pall’a vai kindah käsi
aid ärq kickuq
kiä kui

——–

VERREV NINN

——–

CIGANIDE MAJA

Ciganidõ maja väädeq sainaq
kuurdunuq värm
myrahunuq aknõq
lahõt uss

ciganidõ maja iih
colisas Koreli urg
aknist paistunõs üle suu
tükk pussijaama kemmergut

ciganidõ maja
hahaq kaardinaq
lillipotõldaq aknõq
vaivalt sääl tepingut

ciganide maja takah
luuka vaonu mõsukabõl
täüs kulõhtanid padjapöör
indsitäs päävä üle

ciganide majast
nuur ciganimuur
uhcas Korelih
krelli cicergut

——–

VERREV NINN

sei silmigaq
lette pääl laata
roosikauplõjit
põrguehüsehe tahi saata

sys osti verevä ninni
to oll kakardõ muudu
keskeh süä niguq päiv
leheq veerih kuq verevä keeleq

sys hoie maq tuud ninni
õkva peris ulli muudu
midägi lõpmadaq verevät
mulla niq päävä luudut

a muatus tiä hinele sai
hahka lumpi hiidetü imme
niq tuu tego sai tettüs nimme

——–

Tuu mia sündü oll luulõtaja paemine immi aiust
imeaidu tiidmisist kiildmisist priis
es kõssatagi eiq küsütämiisi eiq kaehtamiisi
es olõq midägi kuulahta päältvahti ärnätäq
nõnaga tõmmada vai perräkumbahtõllõ
ärputtu puudus ollaq vai poehtõlla
härmävõrk mi vaihel hylos

—–

YNNÕÄMBLIK

——–

Mo Võromaa
mu vana maja
köögiakõn kärpsemustanõ
päiv nõsõs
hainaruka silestämän
tuul

aq minuq silmä all
noq õkva
assa pakan
aknõ takah
suur ristiämblik
umaq võrguq vidänü
ni lagjalt pehme
hällü kudanu

ücik pääväpissar
läügähtäs kuq kuld
oiq ynnõämblik
siinne ynn um muld

päiv vala minu maja üleq
hummukudsõ jaku tuld

———

KORJANDÜS

Egä kõrd ku maq loe
raamatit vaiq rahha
valla laskõ syrmi vaihõlt
üle loetut taha

miilde kiipsas külm ja nilbõ
kuis maq kolmõkuusõkoplih
eluh korssi
kygõ edimäne kõrd

es maq paaq es panniga
mikuta ni mannita
ikuta ni jonnita

maq kunnapoigi korssi
savikanniga

esq maq sapa sarvi otsiq
Üle loi niq sys näq läciq

miilde jäi

liikva niidühain

tollõst kuq maq varandusõlõ
yndsalt perrä kai

———

Jaak muq salavelekõnõ
inämp külq hansavelekene
arvas sala
mineq uma kodo Pärlijyy viirde niq
säält nakka rahvast oppama
kuis tulõ elläq

ma jo alusti iiläq pääleq
rahvast olõõs käeperi
võti tütrekeseq Salmõ ni Päävä
korssi Antuunohkit
plekkvanni ni lacõq teiväq
egäütele pai niq ütlivaq

kulla upin kallis upin
kaeq et saq püsüt ületalvõ

inne kuq käest panniq

tulõva nätäl lää näileq ja ubinile perrä

——-

HÄRM HÄLLÜH

perämäne mia näi
tuuperäst miilde jäi
härmävyrk veet oll
lacõhällü

kas inämp saa ollaq
hallu
Pallu

ILLO

Päiv püüt
oll härmähällü

——–

KAKTUSÕVIIN

——–

KAKTUSÕVIIN

Es levväq imä munna
karjatiiltä
a umõtõ ihna õs ärq hiitä
Pandj kasti kasuma
vii viirde vinümä
läteq sai salmõt oppama

-kosilanõ sääq juuma
pakuq olut helövät
hansat ni viina
ni viimäte tekiljät

kiäq kyikaig nucutasõq olut
nuq helläkeseq mürdsümeheq

hansalakja
ilma kygõst ni
ilm näist

viina ciuk
lihca ni tüükas miis

helövät unõheläjä

a tuu kedä saq oodat
tuu võtt
savipudõlast kangõt
ni tõsõst pudõlast
ciukvat

kaldas topõltpõhjaga laasi
laksas tirasnik all
ni piibli pääl
maru macuga vasta lauda
lõnksas kõrraga ynne ku jahus

sirgõ sälläga
jääs
vai lätt

sys joud peräle yigõ
timä
rüüpäs ruhmikust
vett

——-

IIRLAISI PERRÄ TETT LAUL

Oh olõs mul pühäste kirätüq hamõq
maq laotas suq jalgu
tä maahaq

sys om sinu asi
kas korjat tä üles
vai tambit täl pääl
või ollaq mu
curmasi tuuginaq
ilo et
saq kumardat
võtat tu maast

niq taivacõ kiräq
sys käändüseq ümbre
suq kaala suq käeq
suq süäme
suq väe
niq muq ümbre
suq käeq
pää pääl miq esä käeq ni

Oh olõs mul pühäste kirätü hamõq
maq laotas su jalgu
tä maahha

————-

VILÄND VILÄND

saays saq esiq arvugi kuq suq vaim haardsõ muq vaimu
ni näq naksi tõnõtõist tuustma niq rapuhtõllõma
kyik oll hirmus ammõtlik ni tähtcüst täüs
aq suq suu paistu nii lõpmadaq lihtne
tiidäki tähti om kyik üles tähendet
maq piat suq noid lugõma oppama
aq aig hoit sinnu hinele
niq suq silmi korgõl
kygõs üc riivahus
tuust um viländ
viländ viländ
seeniq kuq

—-

EGÄKÕRD EI OLÕQ

kohe jääseq nuq luulõtusõq kiä ärq palotadas
tuud tiq tiiät
tuhkhauda

Kohe jääseq nuq luulõtusõq midä eiq kirjotadaq
tuud tiq inämb ei tiiäq
maq kaq eiq tiiäq
aq vahel lätvä näq ocma kedägiq tõist
kiä näid kuc tund ja hinele vytt

kohe jääseq nuq inemiseq kinkaq sul väega hää um
hää um niq hirmus
tuhkhaudagiq
egäkõrd ei olõ valva

aq mynikyrd läükäs päiv pilvetakast vällä
vaxtreleheq säädvä sullõ hindä vaibas jalgu alaq
tuul käänd sul um hää
pää püürd

jaq saq näet viil kavvõst mynõ armsa kübärät
vai laulu mia lindas sust ärq

——-

MAAÕLL

vikatkaar um Imäjõkkõ poenuq
taah üle ashaldi
kuq pehmekese salli
os köütnü kaala
niguq haarat
eiq muud ku muta
tunnus käe all

——-

PIIRURG

Eiq hoiaq muq kätt suq peo
eiq kaeq suq silmi
vahi pilvi
härmälangu lepämaimõ
niq kuq mul tunnus
et naid kõhnu kässi
sullõ ümbre lüü
rindu vasta
jääs üts
koorõst korbatanuq
vana puu

suq süänd ma taha
uma peoga kullõldaq
a Piirurg ynnõ
hillätasa colisas

niq kuq maq tahtnuq
vasta võttaq soq
hõrna kimmäst kätt
päiv ikkõh sadanu
vasta vett
niq taivas piksest
lahõsj ku munakuur
ni umõtõ
muq armastus oll suur

———-

KINDAGAQ

kaeq noq võta’i kinnast käest
läbi pici võidõ hoitaq muq kätt
ücilde um iiba puhas
niq tõisildõ hullustõ must

seo käegaq maq sekä tahast
mõsõ lacõ sitast perst
kidsu nõgõsit karusmarjust
korja maaskit nädselmust

või peoh hoita vikadivart
leemekoppa vai pudrupüürä

luvvahannaga õigust mõõda
niq pindrit kickuh vao küürä

pinel lakku maq kätt lasõ’i
lauta lähä lõpmada harva
ei laabica vaska karva
niq cilli mul olõ’iq

tuu peräst um tuugi võit
kuq kindah käe kümme küüst
suq valgõhe pähä lüü kyik
niq unõh jää poolõs üüs

———

PATU PALLUS

Võtaq veretäv kuu
vasta muq kahicus
võtaq ärq muq halu
niq hirm
võtaq kuu
muq kurbline miil

niq saq päiv
cärre päiv

saadaq ilmateie päält
tagasi muq manoq
tu hodjo

kel ni hulga oll tarkust
et es olõgiq
ni hulga pallo armastust
et es olõgiq

niq saq pikse taivanõ kohus
kärgiq muq pääle
kuq maq viil
heidüskele vai häbendele
et muq üsk lännüq valla
tiä hõrna ni kimmä
tõrahusõ iih

sys maq silmä viilkõrra
valgõt lahenut taivast
maq kae kos maq arvanu
selget niq korgõt taivast

hiidäq armo

——–

VALGÕLÄTEQ

sust maahaq jäänüq
läci ikma küüki

suurõq hiireq jüriq rüäterri
maq veinipyhjõ jai
hiireherrile

niq sääl miiq iki
maq haari njardsu
äesti piki
tahi hiiresitaq
kokko pühki
niq kraanikausi läükmä nühkiq
härmäq nulgah
ärq saq putu

kac ciatiko
oliq tulluq
kost niäq tulliq
kui niäq saiq
maq iki jälkiq

iki takah
meid kattõ
koduldaq
niq tarõldaq
niq maaldaq
ilmahulgust
kiäq katõkeske
rotipulmah
jauha valgõt

—–

HEIKI

tuud tiiäq kuq maalnu
olt pildi
mil nimes
inämb ei jõvvaq

tulõ haardaq pincli
ja vinütä pallaj
tõsõlõ
viländ sai
Perämäne mia maalit tah ilmah
esiq
edesi
kiäki korõmbast
inemiiseperrätetilmast
sekä värme ja
kelläs suq kätt

—-

HELÄHTÜS

—–

SAQ ESIQ

Läük suq silmist
salvas kuq oda
a kleenuq käsi
um valgõ ni hyrn

saq laula’iq
innemb ragu
laulja-kirvõs
rahvas-hagu

kipõ rohi kiä
haluq vii
viil inämp
and

saq lüllarmas
odayrn
miis
linnutiilt

——-

KIRUTUSÕLAUD

Muq kirutusõlaua man
üctysõalaq
hilkas imikid ni
küllütäs poeete

ni kirutusõmassin üttemuudu
klõbisõs kuq
tedä pessvä
lacõrusigu
vai valgõkõsõq
geeniusõkäeq

kuq lacõq makõhõllõma
poeediq pagõhellema
om aet salongist
sys päse mina vangist

niq rassõlt vasta papõrd
midä TIMÄ sopõrd
und nägemätä
kolksas minuq pää

—-

HELÄHTÜS

Viiul umgi
mu verrev pää

keeleq pääl
märdiruusiunõh
aastagah kõrd
vai paar vai
Ikvaq Viktor
loa võtt
nõsta poognat

ku mõist
sys helätä
tuu pääle hiidät
pilli
uni egätalvinõ

läcki kacki kiil

piat pääle sylmma
tagavaranööriq
või ollaq kiäki
um nii Lizt
et keelildä
niidiq pääl vai
härmälangaq

maq ette tiiä
mitu aigu maka
sys kasus hius

hypõkeeleq
libaviiul saa

——-

VIKTOR VIKTOORIA

karistõt olõ noq
valgõ iist
esihindä suq käest
ärq tympsi

sys kaoti ärq
noq ikõ takah
nigu kajak
katusõharah
vai tuvi
laivamastih

tuul ankrunööri pääl
hällütäs palajid
nüür um suq
süämest muq süäme
Viktor Viktooria

——–

HAMMÕKIRI

Naid ritu maq es ütle esiq
maq võti Alverist
tuust kuis tä ülist
ütte hullu

naid ritu
raamatu jaos kiruta’s
naq maq tikeq
valgõ langaga

kulõhtanuq hammõ

es tunnõq inämp vannu kirju tarkust
maq pidi tarvitama sõnnu nõrkust

suq pikne lüü
kuq kammic kakkõs
et vaimucähväk
hallu
välgulõ ei tiis

es sivvu maaska ninni egäq männäkiräh
õkva nii

—–

MURT MÕÕK

——–

MURT MÕÕK

Maq hällütä tada mõõka
mia miq vaihel saisnu

kacõ aastaga pääväq
niq kolmõq üüq

Caa ni luiska ku vikatit
sülgä peiu
ni silestä üle terä
cilk verd olõ rahul

a eiq olõq
miq saanuq rahhu
nuuq kedä kistas

ni curmatas

nuu ei päseq
inne ku satasõ
tõnõtõsõ vasta purus ku vaasiq
vai kanniq

nakkat vasta
ni vein kast maad
et haina all
saiaq ütte

Hulga ao peräst
opatmeheq välläkaibja
passva killukõisist
anumid kokko

üte kanni pääle
saavaq pildi
et katõ käeq üle pää
ku kannõ sangaq

a vaas olõs ku pildildä
ni pilveki kuiginaq jakat

————-

VALGÕ NIQ VEREVÄ

Lacõoc olli ku kinopilti
Soldast ni Ristanist näi

Laiv karikas mõõk
ni valgõ ku verevä roosiq
maica õnnõ

ni eluga massa

liig
hinele luutagiq

ku ütle et iki
ti vällä mu naarat

Elo haard ni habõ
inämb võtt ku and
ni kuq tä puhtamas
üte ni tõsõ käe puult
raasaki kokko riibsas

and kõrraga asõma
ni murd mõõga

noq sai ni
kerges kinäkeses
et ku minno
loodsikuga merde
vai kivvega verde
ei hiidetä

sys võivaq märdiroosiq
valgõ ni verevä
kassuq mi aiah
kõik ütel puul müürü

——–

Miq laiv um ammust aiga
merepõhah vai pudelih

Mõõku asõmal
korssi saq sängüalaq väidseq

male iist
mängeq mudsukuura pääl pääväq
ni üte käega rüüvli pääl
rahaq mahaq

Kuningriik um
maapääle tegemätä
piirikraav kündmätä
hobõsõ murriq soeq

a kos nu müürüq ommaq
üle mille valgõ roosiq verevidega
kokko kasusõ
ei olõ mullõ seeni näüdät

Ma märgi

Otenpää, Kirepää,
Kanapää, Tarvanpää

——

Ristan maq sunnõ
suq juuma veiceviisi
maaska vavvõrna kadaja jasmini
ööligrei põdrasamblõ kibuvica
rincessi paisõlehe lõhmusõ
naistõpuna ni küümnetiid

Solda mürgükarikal um ümäriku
tiikanni kuju
ücevägine jätt murdmadaq meeleq
saq tunniq valgide kipõkücide
lille marju maiku ni
habõ haugata

külh saq levvät üles anuma
kost nõidusjuuk pähäq lüü

Tuu ei võtaki tervet üüd

—-

TANDSVA

Uutnu olõ kõikaig
vai vähemalt eluaig
Ni vasta hinnäst kiskun
su kihhä

hing
suq hinge pääl mäng
ku sõlmat
kiiliga viiul ving

Maq mängi kammipilli
viis küsüssi lüürat

selle nellä käe sõrmõ
tandsva umaette
et mis saq üürgät
hingele hiitvä ette

——

MO ESÄND

——

MO ESÄND

Saq olt astnu muq lähkül
umma tiid
aastidekaugõt
nii maq – üte käega
kannuq umma risti
ni tõist hoitnu prii
sullõ haardaq

Es kõrdagi

jäänüq sõrmi vahelõ
midägi pääleq
suq laulõ

ma paki hindä asõmal
liint körti ni cäid

tull hummuk
ni kuq suq kimmä olaq
kumardi üle muq rinna
lüüdi kerikukellä

Ni maq hiusagaq
kuivati suq jalaq
et saq võissi
edesi astu umma
tolmust tiid
müüdä vett
ni üle kildõ

Ooda õdakut
kõrvaq hummuku
kuminat täüs

———

SILMÄKIRÄQ

Vahel piat saistama pistü
ni tulõma tulõma
Umma tiid
Hindä kodu ni lavva taadõ
uma valgõ alaq
üükandlide hõllandusõ kätte’võtma pildiq kiräq ni pääväraamadu
ni kirotama
hinnäst hoita laskmise asõmal
mõnõ värsi saamadu

kõgõs sust kõgõs sust
kelle oca põsõ ni kaala ni
silmäkirja
mu sõrmõ saiq kõrd
ocani täüs

kas sõnnu ma mõista
tuu ümbre panda
iks näüs

———

PICE

Kas kandma piat
ka korgid kängi
kalliskivve kulda
siidi sammetit
batisti melaneed

ni rinnatäüsi
kõlisavit krõllõ
hõpõsõlgõ
keed

vai avitas kuq
laul mu rinnuh visklõs
hiusa helü
virvõlõma vii…

Ei avita
Ei avita kuq ummaq
hingest inämp
kokko saanuq

kac laulijat
maaq taivariik
ku illo hallu
häbendüst ni pice

läbipaistvid hammid
Pice
nilbat heegeldet koet sõlmat
broderii ni
risheljöö

KIIL

Saq kõnõlõt hindägaq
a helü um Jumalast
Vahel kõnõlat Jumalast
ni kiäki ku kaarin
saisnu su ümbre

Muka kõnõlõt
lõpmada harva
sys ku muq ni suq vahelõ
ei jääq ruumi
üttegi karva

a tuu kiil ei ütle sõnnu
kõgõs kuum kahmakas
ütlöemädä mõnnu

——-

EDIMÄNE LAUL VELEKESELE

Käetävve verevit ruusõ
kink mu veli ni läts

ollimi kavva väläh
kütmädäq ahi jäi

umõtõ puuq mullõ tõi
haavaq lepäq ni kõoq

olõ ütsindä tarõ um külm

värrin raputas üle kere

a silm pilgus ruusõ verevät
süä kuuma hõhkas ku ahu

meelest hääst et jahedan
roosiq püsüse kavva värske

——

TAIVAHKÄÜJÄ

—–

TAIVAHKÄÜJÄ

Maarahvas tiid
taivahkjaumine kjau nii
et tulõ külbä upa
hiitä hernest
kasta ni uuta
nikagu uba vinüs

sülätä peiju ni
naada turnma
allatulõkist kynõldi
sedä ni tõist

Kaido >>Torop keemik timä ka tiid
tulõ võtta inne magahõllõma minekit
kackümend cilka yuhkat
ni sys tyist niipallo

sys hyljuskõllõtki valgõ torni trepest üles
nikakuq roosiaidu hyllandus su maaha murd ni
umah sängüh heränet
nigu yigõ miis muistegiq

——

HÄMÄLÄNE

ämälik ämmõlgas
ämlik ämrikas
ärbläne hämbläne
ärmnik ämäräne
hämbrik härmlänõ
härmävitäi

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!