ain-kaalepAin Kaalep jakkas võro kirändüse klassikan Oldekopi ja tõisi edimäidsi kiränikõ suunda, kiäq tulliq Võromaalõ pastoris vai kuulmeistres vai võtiq Võromaalt naasõ ni opõq ärq võro keele. Nii om ka mulgi-tartu peritollu Ain Kaalep võro keele ärq opnu ni loonuq hulga erinevän vormin luulõtuisi, mia om avaldõt võro lugõmigun ja Eesti aokirjun. Käsikirän om võrokiilne luulõkogo. Kaalep om loonuq kogonivanast üleskirotõt piksepalvõ salmi põhal pikä teksti, minkast om ka koorilaul tett. Tä om tõlknu vanaegiptusõ keelest võro kiilde luulõtuisi. Tõlknu om ka saksa, prantsusõ ni hispaania keelest.
Tä om kirotanuq arvustuisi võro kirändüsest ja toimõndanuq võro kirändüst ni olnuq suur lõunaeesti, vai nigu tä ütles – uandi keele – poolõhoitja.

Peritolu

Ain Kaalep sündü Tartun mõtsateadlasõ pojana 4.VI 1926

Elulugu faktõn

1932-34 Tartun Hugo Treffneri gümnaasium
1934-36 Kamja algkuul
1936-43 Hugo Treffneri gümnaasium
1943 Tartu ülikuul
1943-44 Soomõ syaväe Eesti rügement
1944-45 vangin
1946-49 TÜ ajaloo-keeleteaduskonnan, kost visadi tõistmuudu poliitika peräst vällä; lõpõt kaugoppõn 1956 soomõ-ugri kiili pääl.
1949-56 tüüt mitmide kotusside pääl, nt internaadikasvatajana jne.
1956 kutsõline kirjanik
1960-70 opõtaja Elva keskkoolin
1962 Kiränige liidu liigõq
1970-80 mittekoosseisuline oppõjõud TÜn
1976 “Edasi” korrespondent
1979-82 TRÜ tõlkõkabineti juhataja
1986 ENSV teeneline kiränik
1989 “Akadeemia” päätoimõtaja

Raamaduq

“Samarkandi vihik” Loomingu Raamatukogu
“Aomaastikud”1962
“Järvemaastikud” 1968
“Klaasmaastikud” 1971
“Paani surm ja teisi luuletusi” 1976
“Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi” 1986
“Kolm Lydiat” Tartu 1998

Timä kotsilõ

Looming 1962/3 (Paul Rummo)
Keel ja Kirjandus 1963/4(Nigol Andresen)
Tulimuld 1963/3 (Ants Oras)
Looming 1963/8 (H. Niit)
Edasi 6.IX 1964
Sirp ja Vasar 12.II 1965 (Nigol Andresen)
Edasi 21. II 1965 (Mati Unt)
Keel ja Kirjandus 1968/10 (Linda Ruud)
Looming 1971/8 (Henn-Kaarel Hellat
Keel ja Kirjandus 1971/8 (Leili Iher)
Keel ja Kirjandus 1976/6 (J. Põldmäe)
Looming 1976/6 (S. Nagelmaa)1976-12 (N.Andresen)
Sirp ja Vasar 30.IX 1976 (Sirje Kiin)
Keel ja Kirjandus 1977/4 (N. Andresen)
Looming 1977/2 (Asta Põldmäe)
Looming 1977/9 (Hando Runnel)
Keel ja Kirjandus 1977/9 (J. Põldmäe)
Edasi 28.IV 1979 (Aivo Lõhmus)
Keel ja Kirjandus 1981/6 (Jüri Talvet)
Sirp ja Vasar 14.XII 1984 (M. Meerits)
Looming 1984/11 (Rein Veidemann)
Edasi 7. VI 1986 (Linnar Priimägi)
Keel ja Kirjandus 1989/9 (Sirje Olesk)
Vikerkaar 1989/3 (Rein Raud)
Looming 1986/5 (JüriTalvet)
Looming 1987/2 (Ilmar Vene)

Kaalepi Aini luulõtuisi

PIKSE LITAANIA

Voodaq Pikne

Härä atami annis
katõ sarvõga
nellä sõraga

künni peräst
külvi peräst

Kaeq Pikne
kuimuudu sinnu kaibas maa
lahki kuiunu
kalõs tõmmanu

taa maa kon kyik künd kalg´
taa maa kon kyik külv korõhtanuq
miiq maa

Aaq Pikne
Üts väiku tsäkärgi taiva
Üts pilvepoigki
meil olõs no loodust sys
Üles kaiõn et
vast nakas no nurutama
umõtõ
miiq maa pääl

Voodaq Pikne

Härä atami annis
korgõ säläga
laja rinnaga

Olõ-i saq tõist säänest saanuq

Olõ-i saq Pikne
joht halv olluq varõmp

hää olõt yks olluq
meile ja maalõ

Olõ-i meil kah´o
häräst sinulõ
ku saq ynnõ kaet ja kullõt
miiq palvit

künni peräst
külvi peräst

Ku hää
Pikne
olõs kittä sinnu
perän
ku põimuaig käen
suuri üsätäüsi kandõn
tsähälikku
olõ vask´
terä kuld

Voodaq Pikne

Tulõq joba kavvõlt tünnen
tõrahtõn

Üts kõrd

tõnõ kõrd

tulõq tsilk tsilk
mürdsähtä sys
õkva kõrva veeren
niida et kyik hirmsalõ heidüse
mustast käest mustaq as´aq
maaha satasõ

ja puhas süä sehen naaras´
ku vällän
suur´ vesi
kur´ahtas
taivast
äkki
alaq

Voodaq Pikne

Kas miiq sys pall´u nõvva
väiku maa
väiku põlluq

Sataq Pikne
niida et külänt saass
meile ja maalõ
Ärq enämp joht

Touka sys muialõ mustaq pilveq
suurõ suu pääle
korgõ konnu pääle
laja laanõ pääle

Põlluq ütlevä tennu
ku myyt täüs
Suu myyt om suurõmb
konnu myyt om korgõmb
laanõ myyt om lajõmb

Simatsõ ilmaq
mesitse lohuq
ommaq kalli
kündjile külvjile
põimjilõ

Ärq unõtaguq taas Pikne
hää Pikne

Pühä Pikne
hoiaq miiq põldu
annaq miiq rüäle
hääq olõq ala
hääq pääq otsa
hääq teräq sisse

Voodaq Pikne

Härä atami annis
valgõ lauk´ otsa iin
suur´ must hand takan

KAT´S VANAEGIPTUSÕ LAULU

1

Olõ-i maq nännüq umma sysarakõist
joba säidse päivä
Tõbi tulli pääle

käeq-jalaq ommaq rassõq
ihu om ynnõ ku üts võõras ihu

Tohtrõq tunnistavaq minnu
prohvessoriq pandva imes

minu süä yks nakas noidõ rohtõlõ vasta
minu tõbi om noilõ tiidmädä
minu katsk kullõmadaq

A ku maq kuulõ ynnõ timä nimme
sys lüü jälqki tirrele minu süä
a ku timä käest mullõ tervüst tuvvas
sys ommaq mul jalaq jälqki all
a ku mullõ üteldäs

Kaeq timä om tulõkil
sis maq karga pistü ja joosõ vasta

Parõmb ku kyik pulbriq
targõmb ku kyik tohtreraamatuq
om minu sysarõkõnõ

timä yks kaits no minnu
kygõ ku´ra iist

Ku maq tedä näe
sys tulõ õkva tervüs tagasi
ku tää es’ minnu vaht´
sys mina kasu õkva korgõmbas
ku tää kynõlas
sys jakatas mullõ jõudu manuq
ku maq tedä kallista
sys hoobis kaoss kyik kuri

A minu sysarakõnõ
lät´s säitsme päävä iist
ärq minu mant

2

Ku maq olõ no vell´o sinu seldsin
sys saq vell´o yks nõstat minu süänt
ku saq vell´o no kallista-i minnu
sys om matal´ minu süä
ku saq vell´o yks tahat minu nimmit katsu
sys lätt segi minu pää

Vai läät vell´o no ärq
mõtlõt vell´o ummi rõivi pääle
olõt vast rõivainemine

Kaeq minul ommaq palajaq yks sängün
Vai läät vell´o no ärq
olõt vell´o nälän vai janun
olõt vast kõtuinemine

Kaeq võtaq piiu minu puhu
sys saat vell´o yks sagunalõ kyik
sagunalõ kyik minu varaq

Illus om päiv
illus ku minnu yks kallistõdas
Sada tuhat viirgust
vell´o võivaq uuta sinnu

Hääq sõbraq!

Hääq sõbraq!