Rahvaluulõuurja ni -korjaja Jakob Hurt sündü Võromaal Põlva kihlkunna Himmastõ külä Lepä talun kuulmeistre pujana 22. juulil (vana kallõndri perrä 10.07) 1839. Haridusõ sai edimält esä man Põlva kihlkunnakoolin, sis Tartu kreisikoolin ja kroonugümnaasiumin, mille lõpõt 1858. 1859-1863 opsõ Tartu Ülikoolin usutiidüst ni 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi.

Hurt oll kodooppaja Alexander Theodor von Middendorffi man Hellenurmõ mõisan ja oppaja Kuressaare gümnaasiumin. 1868-1872 oll Tartu kroonugümnaasiumin vannu kiili ja geograafia oppaja. 1872. aastagal sai timäst Otepää pastor. 1880. aastagast oll Peterburi eesti Jaani kogudusõ pastor, 1901 läts pensionilõ. 1870-1883 oll Eesti Aleksandrikooli pääkomitee president, 1872-1881 Eesti Kirämiihi Seldsi president.

Kuuli Peterburin 13. jaanuaril 1907 (vana kallõndri perrä 31.12) 1906. Om matõt Tartu Raadi kalmuaida. Timä mälestüskivi om Põlvan Lepä talu iin (1964), tahvli Otepää pastoraadi sainä pääl, mälestüssamba omma Põlvan (1989, skulptor Aulis Rimm) ja Otõpääl (skulptor Villu Jaanisoo), Tarton (skulptor Jaak Soans) Vanemuise väiku maja kõrval.

Kirändüslik tegevus:

Noorõmban iän kirot Hurt mõnõ luulõtusõ ja kallõndrijutu, tõlksõ ja tekk muganduisi ka saksa keelest. Joba koolin nakas tä kogoma rahvaluulõt. Om kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi. Esieränis huvitav om heksameetrin “Tatreko pudõr”.

And vällä “Vana kandlõ” I köüte Põlva kihlkunna laulõga (1875-1886) ja II köüte Kolga-Jaani laulõga (1884-86). Kaastüüliisiga üten kogusi Hurt 160 käsikirälist köüdet rahvaluulõt. Toimõnd trükkü “Setukeste laulud” I-III (Helsingi 1904-1907).

Timä sulõst om viil ilmunu:

Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad (Tartu 1939)
Kõned ja kirjad. Loomingu Raamatukogu 1989
Mida rahvamälestustest pidada (1989)

Jakob Hurda kotsilõ:

Roos, J. Jakob Hurt (Tallinn 1936)
Viidalepp, R. Jakob Hurt (Tartu 1939)
Põldmäe, R. Noor Jakob Hurt (1989)
Jakob Hurt 1839-1907. Album. Kokkosäädjä Mart Laar, Rein Saukas ja Ülo Tedre (1989)
Aika 1907/4 (A. R. Niemi).
Tuglas, F. Eesti Kirjameeste Selts (1932, 2. trükk 1958)
Eesti Kirjandus 1933/1-2
Keel ja Kirjandus 1959/7 (Rudolf Põldmäe)
Sirp ja Vasar 12.06.1987
Keel ja Kirjandus 1987/3 (Mart Laar)
Looming 1988/2 (E. Jansen)
Keel ja Kirjandus 1989/7 (Ülo Tedre, Mart Laar, Huno Rätsep, Veera Pino, Ruth Mirov, Sirje Olesk, Ants Järv, Ants Viires, Kristi Salve)
Looming 1989/7 (J. Roos, Mart Laar)

Jakob Hurda luulõt:

TATREKO PUDÕR
Tatreko pudõr um valmis, noh! tulgõ, latsõ, ja sööge!
Pallõlgõ: “kõiki silmä” – ja kaegõ ette, et kiäki
Nõidsõ poti küleh ei tii umma käüsekeist mustas.
Sööge nüüd, ja Jummal ango teil jõudu ja kasvo!
Tatreko teräkese külv esä keväjä varra
Virga käega maaha ja künde ja äest timä sisse.
Et taa sääl kasvi ja valmis saiõ, sedä es tii joht
mii esä – sedä tegi t a i v a n õ esä.
Mõtõlgõ umõht, latsõ, jahudsõ tatriku terä
siseh maka üts tillunõ luum, ei tii taa teil vika,
ei taa maka, ei lausu sõnnagi, ei süü taa, ei juu taa
Innegu maaha saa hää kohila mulla sisse.