Jaan Kaplinski (s. 22. näärikuu p. 1941 Tartun – 8. põimukuu pääväni 2021) om võrokõnõ imä puult – Nora Kaplinsi esä Jaan Raudsepp oll raamadukaupmiis ja kuulmeistri, timält om Jaan Kaplinski (JK) perinü looduse- ni poliidigahuvi. Kirändüshuvi tull koolin ja sugulaisi man Pindin, kon oll sõast ja okupatsjoonest putmalda jäänü kõrralik raamadukogo. JK imä sugulaisi eläs egäl puul Lõuna-Eestin, kiränigul om suvõkodo parhilladse Tartu- ja Põlvamaa piiri pääl Mutikul. Taa kotus and põhja ka Kaplinski võrokiilsele mõtõlusraamatulõ “Mõtsa ja tagasi” (2014). Kaplinski latsõpõlvõraa Põlva lähkün Eostõn, Orava kandin Pääväkeisil ja Tammiku talon Võro-Räpinä tii veeren saiva eläväs timä mälehtüisiraamatun “Latsepõlve suve” (2019), minka iist sai tä ka Bernard Kangro nimelise kirändüspreemiä 2020. aastaga süküskuul. Kaplinski piä kõikõ võro keelen ja Võromaast kirotatut koondas “Kultuurist väläh om hää olla”, miä ilmu 2023. aastagal.
Jaan Kaplinski esä, TÜ poola keele lektor Jerzy-Bonifacius-Edouard Kaplinsky küüditedi, ku poig oll viiekuune, är Vinne vangilaagrihe, kon tää paari aastaga peräst hukka sai. Süüd oll veren – rahvusen.
Jaan Kaplinski latsõiä ja sugulaisi kotsile või lukõ timä raamadust “Kust tuli öö”. Jutun “Mina” om kiränik uma esivanõmbis arvanu võrokõsõ, mulgi, seto, vindläse, säksläse, poolaka, juudi, leeduka ni tatarlase (lk. 51). Perekonnaluku lahksas Kaplinski ka kiri- ja/vai mälehtüisiromaan “Isale” (2003).
1947-58 opse Jaan Kaplinski Tartu I Keskkoolin, 1958-64 Tartu Riikligun Ülikoolin, mink lõpõt prantsusõ filolooginq. Erikava perrä opse viil strukturaal- ni rakendüskeeleteedüst.
Ammõtid om Kaplinski pidänü hulka. Päält ülikuuli (1964-72) tüüt tää säälsaman rehkendüskesküse ja ütiskunnalabori man, 1968-70 oll viil eesti kirändüse opituuli aspirant. 1974-80 oll JK ammõtin Talńa Botaanikaaian. 1980 tull Tartule jäl ja oll (Viljandi) Ugala-teatri kirändüsala juhataja, 1983-88 vahtsõst ülikuuli man, seokõrd väliskirändüse opitoolin. 1992-95 tüüt Jaan Kaplinski EV Riigikogon.
Nügädse aoni om JK-l ilmunuq kokko u 20 luulõkogo (näist kats latsile) ja u 10 proosaraamatut. Tegeligult om Kaplinski loomingut rassõ jakka nii luulõ-proosa ku ilukirändüs-publitsistiga telgi pitten. Võrokeelitsit värsse pakva kogoq Tolmust ja värvidest, Ma vaatasin Päikese aknasse, Uute kivide kasvamine, Tule tagasi helmemänd ja Käoraamat. Kats viimäst ommaq (Helmemänd mitte tävveniste) valikkogoq. Õhtu toob tagasi kõik esitäs autoritekste manoq ka eesti rahvaluulõkatkit, sh ka Võro- ja Setomaalt. Kogon Valge joon Võrumaa kohale om üts Käso Hanso kiilne tekst. Sõski pia egän kogon om tunda Lõuna-Eesti luudust ja inemist.
Heino Sikk om JK 50-aastaga juubõliss tõlknuq võro kiilde 6 värssi kogost Valge joon… (Viruskundra 2; 1991). Jaan Kaplinski tekste inglise kiilde tõlkmisel olõ-i eesti ja võro originaalkeelil vahet tettü.
Jaan Kaplinski puhtani lõunõeestikiilne luulõkogo “Taivahe heidet tsirk” ilmu 2012. aastal ja tan om ka vannu hiina luulõtuisi lõunaeesti kiilde ümbre pant.
2006. aastagal ilmu muinasjuturaamat “Põhjatuul ja lõunatuul”, kos mitma jutu nt “Tsiga taivatammõ all” ja “Kask ja kõiv” omma nii kirä- ku võro keelen.
“Kaplinski on otsustanud tõmbuda ühelt poolt eesti keelest tagasi võru keelde kui ürgsemasse, seadustest ja ettekirjutustest vabasse keeleruumi. Ja teisalt eelistab ta suhelda soome, inglise ja vene keeles,” vahendas Peeter Helme klassiku mõttid aolehen Eesti Ekspress (“Jaan Kaplinski: klassiku hüvastijätt emakeelega”, EE 23.01.2011).
Hulka avvuhindu seän, mis Jaan Kaplinski saanu, oll üts edimiisi Lõuna-Eesti kolhoose murdõluulõpreemjä 1969, luulõtusõ “Väläh om suur tuul” iist (ilmunuq kogon Ma vaatasin Päikese aknasse). Viil om JK avaldanuq novelle perioodikan, kirotanu filmiskripte, lavale om tuud timä näütemänge: Liblikas ja peegel, lav. Ugala 82; Põgenik, Noorsooteater 76; Neljakuningapäev, Draamateater 77, Noorsooteater 87, Pori Linnateater 91.
Luule:
Jäljed allikal ER 1965
Kalad punuvad pesi ERKI 1966
Tolmust ja värvidest Perioodika 1967
Valge joon Võrumaa kohale ER 1972
Kuhu need värvid jäävad (JK ja Tiia Toomet)ER 1975
Ma vaatasin Päikese aknasse ER 1976
Uute kivide kasvamine ER 1977
Raske on kergeks saada ER 1982
Tule tagasi helmemänd ER 1984
Õhtu toob tagasi kõik ER 1985
Käoraamat ER 1986
Jalgrataste talveuni ER 1987
Hinge tagasitulek ER 1990
Tükk elatud elu EK$ 1991
Mitu suve ja kevadet Vagabund 1995
Öölinnud, öömõtted \ Yölintuja, yöajatelia \ Nightbirds, nightthoughts
Vagabund 1998
Õhtu on õunapuu TEA Kirjastus 2007
Taivahe heidet tsirk Verb 2012
Jutu:
Kes mida sööb, kes keda sööb ER 1977
Udujutt ER 1977
Jänes Kunst 1980
Kust tuli öö ER 1990
Teekond Ayia Triadasse Greif 1993
Isale Varrak 2003
Põhjatuul ja lõunatuul Tänapäev 2006
Lahkujad Tänapäev 2009
Jutte OÜ Hea Lugu 2014
Mõtsa ja tagasi Võru Instituut 2014
Latsepõlve suve Võru Instituut 2019
Essee:
Poliitika ja antipoliitika Olion 1992
See ja teine TÜ 1996
Võimaluste võimalikkus Vagabund 1997
Usk on uskmatus Vagabund 1998
JK ja timä luudu kotsile om kirotet palló, tan om tuudu õnnõ väiku osa.
Edasi 2. XI 69 (K.Muru)
KK XI 73 (esiqhindäst)
Lng IX 77 (S. Nagelmaa)
Edasi 16. VII 83 (J. Ürt)
KK IV 85 (M. Mäger)
Tulimuld IV 85 (M. Valgemäe)
Edasi 14. IX 85 (intervjuu)
Maaleht 20. XII 90 (intervjuu)
Vk I, II 91 (H. Krull)
KK I 91 (intervjuu)
Sirp 5. IV 91 (S: Kuusisto)
KK V 91 (T. Trubon)
PmExtra 26. II 94 (intervjuu)
Lukõ või ka Eesti kirjanduse ajaloo 5. osa tõist raamatut.
Ojar, T. [raamat “Põhjatuul ja lõunatuul” ] Areen (Eesti Ekspressi kultuurilisa) 25.01. 2007
Helme, P. Jaan Kaplinski: klassiku hüvastijätt emakeelega, Eesti Ekspress 23.01.2011
Ojar, T. Mõtsakeelen mõtsast [raamat «Mõtsa ja tagasi»], Uma Leht 9. IX 2014
Ojar, T. [raamat “ Põhjatuul ja lõunatuul] Täheke 2007, nr. 4, lk 14.
Soovik, E-R. Kodukoht ja teeleidmine. Kaplinski kirjutatust. Keel ja Kirjandus 2015, nr 2
Kronberg, J. Roitja mõtsan [raamat «Mõtsa ja tagasi»]. Sirp 23.01.2015
Jaan Kaplinski (s. 22. näärikuu p. 1941 Tartun – 8. põimukuu pääväni 2021) om võrokõnõ imä puult – Nora Kaplinsi esä Jaan Raudsepp oll raamadukaupmiis ja kuulmeistri, timält om Jaan Kaplinski (JK) perinü looduse- ni poliidigahuvi. Kirändüshuvi tull koolin ja sugulaisi man Pindin, kon oll sõast ja okupatsjoonest putmalda jäänü kõrralik raamadukogo. JK imä sugulaisi eläs egäl puul Lõuna-Eestin, kiränigul om suvõkodo parhilladse Tartu- ja Põlvamaa piiri pääl Mutikul. Taa kotus and põhja ka Kaplinski võrokiilsele mõtõlusraamatulõ “Mõtsa ja tagasi” (2014). Kaplinski latsõpõlvõraa Põlva lähkün Eostõn, Orava kandin Pääväkeisil ja Tammiku talon Võro-Räpinä tii veeren saiva eläväs timä mälehtüisiraamatun “Latsepõlve suve” (2019), minka iist sai tä ka Bernard Kangro nimelise kirändüspreemiä 2020. aastaga süküskuul. Kaplinski piä kõikõ võro keelen ja Võromaast kirotatut koondas “Kultuurist väläh om hää olla”, miä ilmu 2023. aastagal.
Jaan Kaplinski esä, TÜ poola keele lektor Jerzy-Bonifacius-Edouard Kaplinsky küüditedi, ku poig oll viiekuune, är Vinne vangilaagrihe, kon tää paari aastaga peräst hukka sai. Süüd oll veren – rahvusen.
Jaan Kaplinski latsõiä ja sugulaisi kotsile või lukõ timä raamadust “Kust tuli öö”. Jutun “Mina” om kiränik uma esivanõmbis arvanu võrokõsõ, mulgi, seto, vindläse, säksläse, poolaka, juudi, leeduka ni tatarlase (lk. 51). Perekonnaluku lahksas Kaplinski ka kiri- ja/vai mälehtüisiromaan “Isale” (2003).
1947-58 opse Jaan Kaplinski Tartu I Keskkoolin, 1958-64 Tartu Riikligun Ülikoolin, mink lõpõt prantsusõ filolooginq. Erikava perrä opse viil strukturaal- ni rakendüskeeleteedüst.
Ammõtid om Kaplinski pidänü hulka. Päält ülikuuli (1964-72) tüüt tää säälsaman rehkendüskesküse ja ütiskunnalabori man, 1968-70 oll viil eesti kirändüse opituuli aspirant. 1974-80 oll JK ammõtin Talńa Botaanikaaian. 1980 tull Tartule jäl ja oll (Viljandi) Ugala-teatri kirändüsala juhataja, 1983-88 vahtsõst ülikuuli man, seokõrd väliskirändüse opitoolin. 1992-95 tüüt Jaan Kaplinski EV Riigikogon.
Nügädse aoni om JK-l ilmunuq kokko u 20 luulõkogo (näist kats latsile) ja u 10 proosaraamatut. Tegeligult om Kaplinski loomingut rassõ jakka nii luulõ-proosa ku ilukirändüs-publitsistiga telgi pitten. Võrokeelitsit värsse pakva kogoq Tolmust ja värvidest, Ma vaatasin Päikese aknasse, Uute kivide kasvamine, Tule tagasi helmemänd ja Käoraamat. Kats viimäst ommaq (Helmemänd mitte tävveniste) valikkogoq. Õhtu toob tagasi kõik esitäs autoritekste manoq ka eesti rahvaluulõkatkit, sh ka Võro- ja Setomaalt. Kogon Valge joon Võrumaa kohale om üts Käso Hanso kiilne tekst. Sõski pia egän kogon om tunda Lõuna-Eesti luudust ja inemist.
Heino Sikk om JK 50-aastaga juubõliss tõlknuq võro kiilde 6 värssi kogost Valge joon… (Viruskundra 2; 1991). Jaan Kaplinski tekste inglise kiilde tõlkmisel olõ-i eesti ja võro originaalkeelil vahet tettü.
Jaan Kaplinski puhtani lõunõeestikiilne luulõkogo “Taivahe heidet tsirk” ilmu 2012. aastal ja tan om ka vannu hiina luulõtuisi lõunaeesti kiilde ümbre pant.
2006. aastagal ilmu muinasjuturaamat “Põhjatuul ja lõunatuul”, kos mitma jutu nt “Tsiga taivatammõ all” ja “Kask ja kõiv” omma nii kirä- ku võro keelen.
“Kaplinski on otsustanud tõmbuda ühelt poolt eesti keelest tagasi võru keelde kui ürgsemasse, seadustest ja ettekirjutustest vabasse keeleruumi. Ja teisalt eelistab ta suhelda soome, inglise ja vene keeles,” vahendas Peeter Helme klassiku mõttid aolehen Eesti Ekspress (“Jaan Kaplinski: klassiku hüvastijätt emakeelega”, EE 23.01.2011).
Hulka avvuhindu seän, mis Jaan Kaplinski saanu, oll üts edimiisi Lõuna-Eesti kolhoose murdõluulõpreemjä 1969, luulõtusõ “Väläh om suur tuul” iist (ilmunuq kogon Ma vaatasin Päikese aknasse). Viil om JK avaldanuq novelle perioodikan, kirotanu filmiskripte, lavale om tuud timä näütemänge: Liblikas ja peegel, lav. Ugala 82; Põgenik, Noorsooteater 76; Neljakuningapäev, Draamateater 77, Noorsooteater 87, Pori Linnateater 91.
Luule:
Jäljed allikal ER 1965
Kalad punuvad pesi ERKI 1966
Tolmust ja värvidest Perioodika 1967
Valge joon Võrumaa kohale ER 1972
Kuhu need värvid jäävad (JK ja Tiia Toomet)ER 1975
Ma vaatasin Päikese aknasse ER 1976
Uute kivide kasvamine ER 1977
Raske on kergeks saada ER 1982
Tule tagasi helmemänd ER 1984
Õhtu toob tagasi kõik ER 1985
Käoraamat ER 1986
Jalgrataste talveuni ER 1987
Hinge tagasitulek ER 1990
Tükk elatud elu EK$ 1991
Mitu suve ja kevadet Vagabund 1995
Öölinnud, öömõtted \ Yölintuja, yöajatelia \ Nightbirds, nightthoughts
Vagabund 1998
Õhtu on õunapuu TEA Kirjastus 2007
Taivahe heidet tsirk Verb 2012
Jutu:
Kes mida sööb, kes keda sööb ER 1977
Udujutt ER 1977
Jänes Kunst 1980
Kust tuli öö ER 1990
Teekond Ayia Triadasse Greif 1993
Isale Varrak 2003
Põhjatuul ja lõunatuul Tänapäev 2006
Lahkujad Tänapäev 2009
Jutte OÜ Hea Lugu 2014
Mõtsa ja tagasi Võru Instituut 2014
Latsepõlve suve Võru Instituut 2019
Essee:
Poliitika ja antipoliitika Olion 1992
See ja teine TÜ 1996
Võimaluste võimalikkus Vagabund 1997
Usk on uskmatus Vagabund 1998
JK ja timä luudu kotsile om kirotet palló, tan om tuudu õnnõ väiku osa.
Edasi 2. XI 69 (K.Muru)
KK XI 73 (esiqhindäst)
Lng IX 77 (S. Nagelmaa)
Edasi 16. VII 83 (J. Ürt)
KK IV 85 (M. Mäger)
Tulimuld IV 85 (M. Valgemäe)
Edasi 14. IX 85 (intervjuu)
Maaleht 20. XII 90 (intervjuu)
Vk I, II 91 (H. Krull)
KK I 91 (intervjuu)
Sirp 5. IV 91 (S: Kuusisto)
KK V 91 (T. Trubon)
PmExtra 26. II 94 (intervjuu)
Lukõ või ka Eesti kirjanduse ajaloo 5. osa tõist raamatut.
Ojar, T. [raamat “Põhjatuul ja lõunatuul” ] Areen (Eesti Ekspressi kultuurilisa) 25.01. 2007
Helme, P. Jaan Kaplinski: klassiku hüvastijätt emakeelega, Eesti Ekspress 23.01.2011
Ojar, T. Mõtsakeelen mõtsast [raamat «Mõtsa ja tagasi»], Uma Leht 9. IX 2014
Ojar, T. [raamat “ Põhjatuul ja lõunatuul] Täheke 2007, nr. 4, lk 14.
Soovik, E-R. Kodukoht ja teeleidmine. Kaplinski kirjutatust. Keel ja Kirjandus 2015, nr 2
Kronberg, J. Roitja mõtsan [raamat «Mõtsa ja tagasi»]. Sirp 23.01.2015
