Looming

Petserimaa külad. I (Hilanamoro 2005)

Pesad : väikesed jutud (Võru 2005)

Petserimaa külad. II (Hilanamoro 2006)

Petserimaa külad. III (Hilanamoro, 2007)

Sain haarata hetki : Setomaa hetki aastaist 1994-2007 (Hilanamoro 2008)

Vii üle vii. Armastusluulõkogomik (Hilanamoro 2008)

Ostseewellen. Ausammas lehmale  2012
Mu Petserimaa  2013
Ei ole kunagi hilja  2013
Armastan  2015
Lihtne ja hea on lihtsalt lembuda : luulevalimik  –  2017
Зов совы за рекой : стихи   2019
Mõttejooksurada 2019

Petserimaa taevahelgid 2022 Vabadussõa-teemaline romaan

Olõ vihm

ma olõ vihm
sünnütarõ laastukatusõl
ja vana vanni plekist põhja pääl
ja lauda takah nõgõsih
ja pedäjänõklo pääl mõtsah
ja hobõsõ kõrvakarvu tipuh
ma olõ vihm
üte vana naase põsil
sääl Setomaa karäaia kõrval
ja õdagutsõh pinihaugatusõh
ma olõ vihm
ma olõ vihm
pääle pikkä põuda
säält Kolodavitsast Miikseni
ja olõ makus nigu
karätsura uni
kõlgusõhõ visat edimädse
värske haina pääl
ma olõ mõnikõrd tuu vihm
mis ikk ja laul

1969-1990

(Luuletus sai 1996. a. H. Adamsoni murdeluulepreemia)

LÖÖVÄ KELLÄ

Kellä löövä ja tinises taivaviir.
Taivaviir taa, vai su su süämekild?
Süämekild, naidõ küläkeiste küleh kinni,
mis okastraadi takah häöse
ku kulladsõ kõolehe muah…
Löövä kellä ja süküs lätt talvõs,
peesütä-i ilmarahvas su murõht –
nii õks kadonu vanaimä ütel.
Omma talvidsõlt kalgi naa maailma mõttõ –
muudku uikva takah rahha ja võimu.
Uikva tuud, mis nii kergehe kaos!..
Ullilt jätetäs maa ja sö puul-uma Seto…
nigu olõsi-i meid olõmbah inämp
täämbä ja hummõn. Mälestüs ütsündä jääs.
Tuud vast löövä nä kellä…
Kellä löövä ja tinises taivaviir.
Kellele, kellele löövä nä kellä
Olõ-i midägi tetä, ku kõrva kluhho,
kuulõ-i egaüts kumõhit kelli…
Kes tuu tiidki, õt KELLÄ LÖÖVÄ?!