Tiidmäldä peritollu J. Schwelle oll kuulmeistre Lõuna-Eestin, kiä avald Tartun 1838-1855 lõunaeesti keelen 15 rahvaraamatut, suurõmb jago olli tõlkõ.

Looming:

Puhtvaimuligu teossõ omma “Waimolik teejuhhataja…” ni “ Õnnisteggija Kopputaminne…” (1839).

Opõtligu raamadu:

“Johann Bunjani ello-käük…” (1838)

“Sündinud luggud wannembide söämlikkust nink tullitsest armust laste wasta nink muud hüwwiusse eenkojod” (1839)

“Mönned juttud nortele ja wannadele armsaks aja wiiteks” (1844)

“Wäekauba wisil Abbiellusse-Sundiminne…” (1844)

“Illus Kullane Pegel…” (1847)

“Se hä Neitsik Armelle- Nikolas…”(1850)

Värsiraamadu:

“Wäega tullolikko nink kennad, öppetlikkud laulud nink juttud” (1850)

“Kuus waimolikko laulu” (1852)

“Kaunid wastsed lustilikkud römolaulud ning üts illus ennemuistne jut” (1852)

“Wastsed lustilikkud römo-laulud” (1855)

Opik “Weike wenne kele ABD-ramat” 1844.

Schwelle kogusi Põh’a-Tartumaal ÕESilõ rahvaluulõt, muistendid.

Timä kotsilõ kae:

M. Kampmann “Eesti vanem ilukirjandus” (1908)

A. Vinkel “Eesti rahvaraamat” (1966)