Raimond Kolk om võro luulõtaja, kiä inämbüse uma luulõst kirot saru keelen. Timä proosa om eestikiilne, a osa romaanõ omma võroainõlidsõ.

Raimond Kolk sündü Sarun Tammi talun vallasekretäri perren 8. veebruaril 1924. Edimält opsõ Saru algkoolin, 1937-42 Valga reaalkoolin ja Valga ütisgümnaasiumin, 1942-43 Tartu Õpetajate Seminarin. Korgharidusõ sai tä Stockholmi ülikooli humanitaartiidüskunnan, filosoofiakandidaadis sai 1963.

Joba karjan kävven miildü poisilõ hirmsastõ lukõ ja nii tä unõtki hinnäst sakõstõ tuud tegemä. Esi nakas luulõtama kooliaastil, timä värsse om avaldõt 1938. aastagal Tartun Õpilaslehen ja 1942 Postimehen.

1943 oll Kolk Võromaal Kuldrin algkoolioppaja, a sis pidi säält pagõma, edimält Tartolõ, sis Saksa mobilisatsiuuni iist Talliina. Üten Raimond Kaugveri ja Ain Kaalepiga ast Kolk Soomõ sõaväkke, kon nä andi vällä käsikirälist almanahhi “Quasimodo”. Varsti pagõsi tä Soomõst edesi Ruutsi, kon tedä võeti vasta lämmä kakao ja võiuleibuga. Edimält sai mõtsatüüle, 1945. aastagal nakas tüüle Ulricehamni sukavabrikun, edesi Göteborgi ketrusvabrikun, kon sai tutvas ka uma tulõvadsõ naasõ Ellen Rääbisega; viil ildamba oll tüül Stockholmi haiglan, raadiovabrikun ja pudsunudsijavabrikun, 1948-58 oll ammõtin ku ravvaatreiäl. 1962 sai teenistüst Rootsi põllumajandusministeeriümin. 1972-89 tüüt Uppsalan Rootsi toiduainõvalitsusõ majandusdirektrin.
Kolk abiellu 1947. aastagal ja timä perre sündü kats poiga Ellen ja Jaan.
Raimond Kolk kuuli 3. novvembril 1992 Stockholmin ja om matõt Lidingö surnuaida.

Looming:

Om toimõtanu poliitikaaokirjä Side 1956-92.
1945. aastal ühinesi tä kirändüsrühmitüsega Tuulisui, miä oll asutõt Tartun 1940.

Raamadu:

Ütsik täht (Stockholm 1946, suurõmbjaolt võrokiilne luulõkogo)
Kõiv aknõ all (Lund 1952, suurõmbjaolt võrokiilne luulõkogo)
Illatsõmbin kogodõn om võro kiil taanduman, a siski lövvüs seod kogomikõn:
Müüdud sõrmus (Lund 1957)
Kiri (Lund 1977)

Luulõraamadu
Võõral maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1983 (Lund 1984)
Ütsik täht (Tallinn 1989)
Peo pääl elu hõpõ (Võro 2018)

Romaani

Ei olõ võrokiilse, a mitmin om kujotõt paigavaimu.
Küla põleb kahest otsast (Lund 1955)
Sulajää (Lund 1958)
Stockholmi triloogia kujutas pagulaisi saatust:
Et mitte kunagi võita (Lund 1969)
Mõned päevad septembris (Lund 1972)
Truudus elu vastu (Lund 1976)
Kolmikraamat:
Vallavanema pärandustomp (Lund 1983)
Elu edeneb” 1984 Lund
“Ajad muutuvad” 1989 Lund

Novelli

Väikemees, miks nutad? (Lund 1960)
Uskumatu Toomas (Lund 1981)
Lestakala otsimas ja teisi jutte (Lund 1987)
Tuulisui ja teised (Stockholm 1980)
Vähikuningas (Lund 1957)

Om kirotanu ka näüdendi ja avaldanu hulga arvustuisi pagulasvälläandin. Tä om saanu Eesti Kultuuri Koondise (Stockholm) avvuhinna 1980. ja Bernard Kangro kirändüspreemia 1992. aastagal

Raimond Kolga ja timä loomingu kotsilõ:

Oskar Kruus om timäst kirotanu magistriväitekirä 1993.
Vääri, R. Ütsik täht ku essnü utõ: Raimond Kolga murdeluule. IV Välis-Eesti kongressi kogumik. Tallinn 1999, lk 120-121
Grabbi, H. Paar haugatust vai ka näugatust Raimond Kolgi iin. Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust. Tallinn 1999, lk 88-94. (Luulenäited tekstis. Varem ilmunud Mana nr 55, 1986. Rmt: Kolk, Raimond. Võõral maal kirjutatud laulud. Lund 1984)
Leosk, A. Raimond Kolga esimene (tundmatu) luulekogu. Vôrumaa Teataja kultuurilisa Viruskundra 1999/2 (rmt “Vaesumised. Lahtisi lehti 1941-1944”)
Kruus, O. Raimond Kolga seltsi veedetud tunde. Vôrumaa Teataja kultuurilisa Viruskundra 1999/2
Prees, A. Kirjamehed paguluses: Juhan Jaik ja Raimond Kolk said võõrsil lähedaseks. Võrumaa Teataja 2.02.1999
Valper, L. Ütsiku tähe valgus: Raimond Kolga mälestuspäev Võrumaa keskraamatukogus. Võrumaa Teataja 23.02.1999
Kruus, O. Kardinad viisid abieluni: Raimond Kolk ja Ellen Rääbis. Elukiri 2000/12 (ilmunud ka kogumikus: Kruus, Oskar. “Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma”. Tallinn 2003, lk 117-122)
Muru, K. Eelistavalt neljast jõululaulust. Luuleseletamine. Tartu 2001, lk 422-436 (varem ilmunud: Keel ja Kirjandus 1989/12. Gustav Suitsu, Marie Underi, Henrik Visnapuu ja Raimond Kolgi jõululuuletustest)
Jõgi, M. Tuulisui ja eesti pagulaskirjanduse algus. Intervjuu Raimond Kolgaga. Kõnelesid: jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979-2006. Tallinn 2007, lk 225-231
Kangro, B. Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid (Lund 1978)
Kangro, B. Arbujad (Lund 1981)
Kruus, O. Kirjanik Raimond Kolk (Tallinn 1995)

Kirjanikult lugejale (Lund 1952)
Parnasso 1955/5 (M. Koski)
Maailman kirjat ja kirjailijat (Helsingi 1957)
Tulimuld 1958/3 (Arvo Mägi)
Minu noorusmaa (Lund 1964)
Eesti kirjandus paguluses (Lund 1973)
Teataja 09.07.1977 (A. Lepik)
Kodumaa 19.04.1978 (M. Oja)
Tulimuld 1958/1 (Arvo Mägi)
Mana 1986/55 (Hellar Grabbi)
Mana 1987/55 (Hellar Grabbi)
Keel ja Kirjandus 1989/5 (Endel Mallene)
Edasi 26.08.1989 (intervjuu)
Looming 1989/8 (Oskar Kruus, Ülo Tonts)
Keel ja Kirjandus 1989/11 (Oskar Kruus)
Keel ja Kirjandus 1989/12 (Karl Muru)
Keel ja Kirjandus 1993/2 (Oskar Kruus)
Keel ja Kirjandus 1993/2 (Oskar Kruus)

Raimond Kolga luulõt:

VANALELL

Imä ütläs, ärä sa
minnü enämb kõrtsi,
kiskma kipõt tubakat,
juuma õllõlörtsi.

Tõsi, ega topka mass
peris pall’u raha.
Aga kuis ma muidu saass
ollaq nigu taha.

Meile kutskõ istuma
kyik tuu kõrdsirahvas!
Sis saa juttõ jutusta,
minu miil lätt lahvas.

LÕUNÕMAA

Hämmär häöss ja pümme vaoss,
külm saina viirde saistus.
Latsi lämmistämmä jääss
ahupaistus.

Hanirasva hõõrutas
ahupaistõl latsõ rinda.
Rinna sisen hani esiq
krõõks! ja krõõks! kõõrutas.
Latsõ tüüss
talvõ aol om rüüss.

Lats ei tiiä lõunõmaast,
rasva rinda hõõrutas.
Hani tiid kül lõunõmaast,
hani rinnun kõõrutas.

KÕIV AKNA ALL

Mii latsõ lätsi und nägemä.
Tuul jäigi viil tüühe:
kõost kõllatsõst luuda tegemä
pümehede üühe.

üü var’un minemä robistas,
kis esi ei linda.
Maa pääle kokku kobistas
viimätse meelekindla.

Mii unõst läbi kirvendäs
hallakatk ja kadu.
üle mii maja virvendäs
kõllanõ sadu.

PÖÖRIPÄÄVANE TAHTMINE

Tulõ jo tulõ talvõkõnõ
langõ lag’a lumõkõnõ
sadagõ sorõda sadõmõ

Langõ laja laanõ pääle
veidü pikä põllu pääle
sata suu ja saarõ sisse

Et saass katus kinni katõt
maa ja mõtsa maaha matõt
tiikese täüs tuisatus

Sis saass jänes jälgi jättä
orasõ veidü undki nätäq
puu ja puhma põõnutada

Sis saass saani sõitma säädä
võigu vehmre vahel käändä
kralli kaala kõlisõma

Latsõ liugu-laugu laskma
umma liuväljä kastma
karussellil keerutama

Külh olõs lõpu lusti lajalt
kavvõltki olõs kinä kaia
ei saass esiki pidämä