Kübärä Kristi om sündünü 9. süküskuul 1975 (09.09.1975).

Kirändüsilma astsõ tä küländ ilda – 2025. aastagal võrokiilse luulõkogoga „Tei tuu tii“. Samal aastagal tulliva trüküst ka romaani „Viimane lusikas“ ja „Perämäne luidsas“ ja eestikiilne luulõkogo „Sõnajalgne“.

Eestikiilse raamadu „Viimane lusikas“ käsikiri sai Eesti kiränige liidu romaanivõistlusõl Jaan Tõnissoni Postimehe fondi avvohinna ja om ilmunu kirästüse Salv välläandmisõl. Valiti ka Anton Hansen Tammsaare kirändüspreemiä nominendis. Seo om raamat, kon neläkümnendin aastin naanõ lätt minevigu ratu pääle selgüst otsma.

Võrokiilse romaani välläandmist kõrrald Kübärä Kristi esi. Tä kõnõlõs umast romaanist niimuudu: „Seo raamat kõnõlõs egästütest meist. Õt inemises olõmisõ man om pall’o kihte. Kuimuudu mi ilmangi periselt lõpuni õi tiiä, miä meid kõigi mi valimiisi man mõotas. Kuis egälütel omma uma põhjusõ, tiiät sõs tuud vai mäng tuu põhjus su hindä ku pupõga. Mi kõik tulõmi umast latsõpõlvõst, umast lähkümbäst vai kavvõmbast minevästaost. Raamat kõnõlõs tuust, õt inemise omma hää. Ni targa. Ni kuis mi ka sõs, ku esi tuud tunnista-i, tahami hindä ligi tõist hingelist. Läbikäümist ja api. Kõnõlõs uskmisõst, hindä kullõmisõst.“

Loomingu kotsilõ:

Ilmunu om romaan “Perämäne luidsas”, Uma Leht 29.01.2026.

Allas, T. Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki. Uma Leht 12.03.2026.

Klemet, M.-L. Muigega muserdavast. Sirp 22.05.2026.

Luuk, L. Lusikaarheoloogiast. Vikerkaar 2026, nr 6.