Ain Kaalep sündü Tartun mõtsatiidläse pujana 4. juunil 1926, kuuli 9. juunil 2020.

Ain Kaalep jakkas võro kirändüse klassikan Oldekopi ja tõisi edimäidsi kiränikõ suunda, kiä tulli Võromaalõ pastoris vai kuulmeistres vai võti Võromaalt naasõ ni opsõ är võro keele. Nii opsõ ka mulgi-tartu peritollu Ain Kaalep võro kiilt ni om loonu hulga eri vormin luulõtuisi, mia om avaldõdu võro lugõmikun ja Eesti aokirjun. Timä luudu om innekõkkõ Karula kihlkunna keelen – sinnä kanti Mähkli küllä lõi tä ka suvõkodo.

Tävveniste võrokiilne luulõkogo “Haukamaa laulu'”  ilmu timält 1999. aastagal. Kaalep om loonu Erästvere talopujalt üles kirotõt piksepalvõ salmi põhal pikä teksti, minkast om tett ka koorilaul. Tä om tennü võrokeelist luulõt rikkambas kanoonilidsi värsivormõ – haikudõ ja sonettega – ja om tõlknu luulõtuisi vanaegiptusõ keelest võro kiilde. Niisamatõ om tõlknu saksa, prantsusõ ja hispaania keelest.

Tä om kirotanu arvustuisi võro kirändüse kotsilõ ja toimõndanu võro kirändüst ni olnu suur lõunaeesti, vai nigu tä esi om ütelnü – uandi keele poolõhoitja.

Elolugu:

1932-34 Hugo Treffneri gümnaasium
1934-36 Kamja algkuul
1936-43 Hugo Treffneri gümnaasium
1943 Tarto ülikuul
1943-44 Soomõ sõaväe Eesti rügement
1944-45 vangin
1946-49 Tarto ülikooli aoluu-keeletiidüskonnan, kost visadi tõistmuudu poliitiga peräst vällä; lõpõt kaugoppõn 1956 soomõ-ugri kiili pääl
1949-56 tüüt mitmide kotussidõ pääl, nt internaadikasvatajana jne
1956 kutsõlinõ kiränik
1960-70 opõtaja Elva keskkoolin
1962 kiränige liidu liigõ
1970-80 oppaja Tartu ülikoolin
1976 aolehe Edasi korrespondent
1979-82 Tartu ülikooli tõlkõkabineti juhataja
1986 ENSV teeneline kiränik
1989 aokirä Akadeemia päätoimõndaja

Raamadu

Samarkandi vihik. Loomingu Raamatukogu
Aomaastikud (1962)
Järvemaastikud (1968)
Klaasmaastikud (1971)
Paani surm ja teisi luuletusi (1976)
Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi (1986)
Kolm Lydiat (Tartu 1998)
Haukamaa laulu (1999)
Muusad ja maastikud (2008)

Ain Kaalepi kotsilõ:

Looming 1962/3 (Paul Rummo)
Keel ja Kirjandus 1963/4 (Nigol Andresen)
Tulimuld 1963/3 (Ants Oras)
Looming 1963/8 (Heldur Niit)
Edasi 6.09.1964
Sirp ja Vasar 12.02.1965 (Nigol Andresen)
Edasi 21.02.1965 (Mati Unt)
Keel ja Kirjandus 1968/10 (Linda Ruud)
Looming 1971/8 (Henn-Kaarel Hellat)
Keel ja Kirjandus 1971/8 (Leili Iher)
Keel ja Kirjandus 1976/6 (Jaak Põldmäe)
Looming 1976/6 (Silvia Nagelmaa)1976-12 (Nigol Andresen)
Sirp ja Vasar 30.09.1976 (Sirje Kiin)
Keel ja Kirjandus 1977/4 (Nigol Andresen)
Looming 1977/2 (Asta Põldmäe)
Looming 1977/9 (Hando Runnel)
Keel ja Kirjandus 1977/9 (Jaak Põldmäe)
Edasi 28.04.1979 (Aivo Lõhmus)
Keel ja Kirjandus 1981/6 (Jüri Talvet)
Sirp ja Vasar 14.12.1984 (Mait Meerits)
Looming 1984/11 (Rein Veidemann)
Edasi 07.06.1986 (Linnar Priimägi)
Keel ja Kirjandus 1989/9 (Sirje Olesk)
Vikerkaar 1989/3 (Rein Raud)
Looming 1986/5 (JüriTalvet)
Looming 1987/2 (Ilmar Vene)

Ain Kaalepi luulõtuisi:

PIKSE LITAANIA

Vooda Pikne

Härä atami annis
katõ sarvõga
nellä sõraga

künni peräst
külvi peräst

Kae Pikne
kuimuudu sinnu kaibas maa
lahki kuiunu
kalõs tõmmanu

taa maa kon kõik künd kalg
taa maa kon kõik külv korõhtanu
miiq maa

Aa Pikne
Üts väiku tsäkärgi taiva
Üts pilvepoigki
meil olõs no loodust sõs
Üles kaiõn et
vast nakas no nurutama
umõtõ
mii maa pääl

Vooda Pikne

Härä atami annis
korgõ säläga
laja rinnaga

Olõ-i sa tõist säänest saanu

Olõ-i sa Pikne
joht halv ollu varõmp

hää olõt õks ollu
meile ja maalõ

Olõ-i meil kah’o
häräst sinulõ
ku sa õnnõ kaet ja kullõt
mii palvit

künni peräst
külvi peräst

Ku hää
Pikne
olõs kittä sinnu
perän
ku põimuaig käen
suuri üsätäüsi kandõn
tsähälikku
olõ vask
terä kuld

Vooda Pikne

Tulõ joba kavvõlt tünnen
tõrahtõn

Üts kõrd

tõnõ kõrd

tulõ tsilk tsilk
mürdsähtä sõs
õkva kõrva veeren
niida et kõik hirmsalõ heidüse
mustast käest mustaq asa
maaha satasõ

ja puhas süä sehen naaras
ku vällän
suur vesi
kurahtas
taivast
äkki
ala

Vooda Pikne

Kas mii sõs pallu nõvva
väiku maa
väiku põllu

Sata Pikne
niida et külänt saass
meile ja maalõ
Är enämp joht

Touka sõs muialõ musta pilve
suurõ suu pääle
korgõ konnu pääle
laja laanõ pääle

Põllu ütlevä tennu
ku mõõt täüs
Suu mõõt om suurõmb
konnu mõõt om korgõmb
laanõ mõõt om lajõmb

Simatsõ ilma
mesitse lohu
omma kalli
kündjile külvjile
põimjilõ

Är unõtagu taas Pikne
hää Pikne

Pühä Pikne
hoia mii põldu
anna mii rüäle
hää olõ ala
hää pää otsa
hää terä sisse

Voodaq Pikne

Härä atami annis
valgõ lauk otsa iin
suur must hand takan

KATS VANAEGIPTUSÕ LAULU

1

Olõ-i ma nännü umma sõsarakõist
joba säidse päivä
Tõbi tulli pääle

käe-jala omma rassõ
ihu om õnnõ ku üts võõras ihu

Tohtrõ tunnistava minnu
prohvessori pandva imes

minu süä õks nakas noidõ rohtõlõ vasta
minu tõbi om noilõ tiidmädä
minu katsk kullõmada

A ku ma kuulõ õnnõ timä nimme
sõs lüü jälki tirrele minu süä
a ku timä käest mullõ tervüst tuvvas
sõs ommaq mul jala jälki all
a ku mullõ üteldäs

Kaeq timä om tulõkil
sis ma karga pistü ja joosõ vasta

Parõmb ku kõik pulbri
targõmb ku kõik tohtreraamatu
om minu sõsarõkõnõ

timä õks kaits no minnu
kõgõ kura iist

Ku ma tedä näe
sõs tulõ õkva tervüs tagasi
ku tää es’ minnu vaht
sõs mina kasu õkva korgõmbas
ku tää kõnõlas
sõs jakatas mullõ jõudu manu
ku ma tedä kallista
sõs hoobis kaoss kõik kuri

A minu sõsarakõnõ
läts säitsme päävä iist
är minu mant

2

Ku ma olõ no vell’o sinu seldsin
sõs sa vell’o õks nõstat minu süänt
ku sa vell’o no kallista-i minnu
sõs om matal minu süä
ku sa vell’o õks tahat minu nimmit katsu
sõs lätt segi minu pää

Vai läät vell’o no är
mõtlõt vell’o ummi rõivi pääle
olõt vast rõivainemine

Kaeq minul omma palaja õks sängün
Vai läät vell’o no är
olõt vell’o nälän vai janun
olõt vast kõtuinemine

Kae võta piiu minu puhu
sõs saat vell’o õks sagunalõ kõik
sagunalõ kõik minu vara

Illus om päiv
illus ku minnu õks kallistõdas
Sada tuhat viirgust
vell’o võiva uuta sinnu