Raimond Kolk om võro luulõtaja, kiä inämbüse uma luulõst kirot saru murrakun. Timä proosa om eestikiilne, a osa romaanõ omma võroainõlidse.

Raimond Kolk sündü Sarun Tammi talun vallasekretäri pojana 8. II 1924. Edimält oppõ Saru algkoolin, 1937-42 Valga reaalkoolin ja Valga ühisgümnaasiumin, 1942-43 Tartu Õpetajate Seminarin. Korgharidusõ sai Stockholmi ülikooli humanitaartiidüskonnan, filosoofiakandidaadis sai 1963.

Joba karjan käüven miildü poisilõ hirmutudõ lukõ ja nii tä “unõtki” hinnäst sakõst lugõma.

1943 oll Kolk Võromaal Kuldrin algkooliopõtaja, a sis pidi säält pagõma algul Tartudõ, sis Talliina saksa mobilisatsiooni iist. Üten Raimond Kaugveri ja Ain Kaalepiga ast Kolk Soomõ sõaväkke, kon nää andi vällä käsikirälist almanahhi “Quasimodo”. Varsti pagõsi tä Soomõst edesi Ruutsi, kon näid võeti vasta lämmä kakao ja võiuleibiga. Algul sai tüüd mõtsatüülisena, 1945. aastagal nakas Ulricehamni sukavabrikun tüüle, edesi viil Göteborgi ketrusvabrikun, kon sai tutvas uma tulõvadsõ naasõ Ellen Rääbisega; Stockholmi haiglan, raadiovabrikun ja tolmuimejätehasõn, 1948-58 tüüt rauatreialina. 1962 sai teenistüst Rootsi põllumajandusministeeriumin. 1972-89 tüüt Uppsalan Rootsi Toiduainõtõvalitsusõ majandusdirektorina.

Kolk abiellu 1947. aastagal ja timä perre sündü kats poiga Ellen ja Jaan.

Raimond Kolk kuuli 3. novvembril 1992 Stockholmin ja om matõt Lidingö surnuaida.

Looming:

Om toimõtanu poliitikaaokirjä Side 1956-92.

Raimond Kolk nakas luulõtama kooliaastil, tä värsse om avaldõt 1938. aastagal Tartun “Õpilaslehen” ja 1942 “Postimehen”.

1945. aastal ühinesi tä kirändüsrühmitüsega “Tuulisui”, mis oll asutõt Tartun 1940.

Raamadu:

“Ütsik täht” 1946 Stocholm – võrokiilne luulõkogo
“Kõiv aknõ all” 1952 Lund – inämbüste võrokiilne luulõkogo

Illatsõmbin kogodõn om võro kiil taanduman, a siski lövvüs kogomikõn:

“Müüdud sõrmus” 1957 Lund
“Kiri” 1977 Lund

Inämbüste võrokiilse omma valit luulõraamaduq:

“Võõral maal kirjutatud laulud. Luulekogumik 1940-1983” 1984 Lund
“Ütsik täht” 1989 Tallinn

„Peo pääl elu hõpõ“ 2018  Võro Instituut

Romaani ei olõq võrokiilse, a sääl om mitmin paigavaimu kujutõt:

“Küla põleb kahest otsast” 1955 Lund
“Sulajää” 1958 Lund

Stockholmi triloogia kujutas pagulaisi saatust:

“Et mitte kunagi võita” 1969 Lund
“Mõned päevad septembris” 1972 Lund
“Truudus elu vastu” 1976 Lund

Kolmikraamat:

“Vallavanema pärandustomp” 1983 Lund
“Elu edeneb” 1984 Lund
“Ajad muutuvad” 1989 Lund

Novelli:

“Väikemees, miks nutad?” 1960 Lund
“Uskumatu Toomas” 1981 Lund
“Lestakala otsimas ja teisi jutte” 1987 Lund
“Tuulisui ja teised” (Stockholm 1980)
“Vähikuningas” 1957 Lund

Kirotanu ka näidendi ja hulga arvustuisi pagulaslehin. Raimond Kolk om saanu Eesti Kultuuri Koondise (Stockholm) auhinna 1980 ja Bernard Kangro nimelise preemia 1992.

Oskar Kruus om timäst kirotanu magistriväitekirä 1993

Raimond Kolga (loomingu) kotsilõ om lukõ:

Vääri, R. Ütsik täht ku essnü utõ : Raimond Kolga murdeluule. IV Välis-Eesti kongressi kogumik. Tln, 1999 lk 120-121

Grabbi, H. Paar haugatust vai ka näugatust Raimond Kolgi iin. Tulgu uus taevas : mõtteid viiekümnest kirjanikust. Tln 1999, lk 88-94
Luulenäited tekstis. Varem ilmunud Mana nr 55, 1986. Rmt: Kolk, Raimond. Võõral maal kirjutatud laulud. Lund 1984)

Leosk, A. Raimond Kolga esimene (tundmatu) luulekogu. Vôrumaa Teataja kultuurilisa Viruskundra veebr 1999, lk 3 (Rmt “Vaesumised. Lahtisi lehti 1941-1944”)

Kruus, O. Raimond Kolga seltsi veedetud tunde. Vôrumaa Teataja kultuurilisa Viruskundra veebr 1999, lk 3

Prees, A. Kirjamehed paguluses: Juhan Jaik ja Raimond Kolk said võõrsil lähedaseks. Võrumaa Teataja 2. II 1999, lk 6

Valper, L. Ütsiku tähe valgus: Raimond Kolga mälestuspäev Võrumaa keskraamatukogus. Võrumaa Teataja 23. II 1999, lk 3

Kruus, O. Kardinad viisid abieluni : Raimond Kolk ja Ellen Rääbis. Elukiri 2000 nr 12, lk 42-43 (Ilmunud ka kogumikus: Kruus, Oskar. Kakskümmend üks pulma ja üksteist surma. Tln 2003, lk 117-122)

Muru, K. Eelistavalt neljast jõululaulust. Luuleseletamine. Tartu 2001, lk 422-436 (Varem ilmunud: Keel ja Kirjandus 1989 nr 12. Gustav Suitsu, Marie Underi, Henrik Visnapuu ja Raimond Kolgi jõululuuletustest)

“Keel ja Kirjandus” 1993-2 (Oskar Kruus)

O. Kruus “Kirjanik Raimond Kolk” Tallinn 1995

Jõgi, M. Tuulisui ja eesti pagulaskirjanduse algus. Intervjuu Raimond Kolgaga. Kõnelesid: jutuajamisi kirjarahva ja teadlastega aastatest 1979-2006. Tln 2007, lk 225-231

“Kirjanikult lugejale” (Lund 1952)
“Parnasso” 1955-5 (M. Koski)
“Maailman kirjat ja kirjailijat” (Helsingi 1957)
“Tulimuld” 1958-3 (A.Mägi)
“Minu noorusmaa” (Lund 1964)
“Eesti kirjandus paguluses” (Lund 1973)
“Teataja” 9.VII 1977 (A. Lepik)
“Kodumaa” 19. IV 1978 (M. Oja)

Bernard Kangro “Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid” (Lund 1978)
Bernard Kangro “Arbujad” (Lund 1981)

“Tulimuld 1958-1 (A. Mägi)
“Mana” 1986-55 (H.Grabbi)
“Mana” 1987-55 (H.Brabbi)
“Keel ja Kirjandus” 1989-5 (E. Mallene)
“Edasi” 26.VIII 1989 (intervjuu)
“Looming” 1989-8 (Oskar Kruus, Ülo Tonts)
“Keel ja Kirjandus” 1989-11 (Oskar Kruus)
“Keel ja Kirjandus” 1989-12 (Karl Muru)
“Keel ja Kirjandus” 1993-2 (Oskar Kruus)

O. Kruus “Kirjanik Raimond Kolk” Tallinn1995

Raimond Kolga luulõt

VANALELL

Imä ütläs, ärä sa
minnü enämb kõrtsi,
kiskma kipõt tubakat,
juuma õllõlörtsi.

Tõsi, ega topka mass
peris pall’u raha.
Aga kuis ma muidu saass
ollaq nigu taha.

Meile kutskõ istuma
kyik tuu kõrdsirahvas!
Sis saa juttõ jutusta,
minu miil lätt lahvas.

LÕUNÕMAA

Hämmär häöss ja pümme vaoss,
külm saina viirde saistus.
Latsi lämmistämmä jääss
ahupaistus.

Hanirasva hõõrutas
ahupaistõl latsõ rinda.
Rinna sisen hani esiq
krõõks! ja krõõks! kõõrutas.
Latsõ tüüss
talvõ aol om rüüss.

Lats ei tiiä lõunõmaast,
rasva rinda hõõrutas.
Hani tiid kül lõunõmaast,
hani rinnun kõõrutas.

KÕIV AKNA ALL

Mii latsõ lätsi und nägemä.
Tuul jäigi viil tüühe:
kõost kõllatsõst luuda tegemä
pümehede üühe.

üü var’un minemä robistas,
kis esi ei linda.
Maa pääle kokku kobistas
viimätse meelekindla.

Mii unõst läbi kirvendäs
hallakatk ja kadu.
üle mii maja virvendäs
kõllanõ sadu.

PÖÖRIPÄÄVANE TAHTMINE

Tulõ jo tulõ talvõkõnõ
langõ lag’a lumõkõnõ
sadagõ sorõda sadõmõ

Langõ laja laanõ pääle
veidü pikä põllu pääle
sata suu ja saarõ sisse

Et saass katus kinni katõt
maa ja mõtsa maaha matõt
tiikese täüs tuisatus

Sis saass jänes jälgi jättä
orasõ veidü undki nätäq
puu ja puhma põõnutada

Sis saass saani sõitma säädä
võigu vehmre vahel käändä
kralli kaala kõlisõma

Latsõ liugu-laugu laskma
umma liuväljä kastma
karussellil keerutama

Külh olõs lõpu lusti lajalt
kavvõltki olõs kinä kaia
ei saass esiki pidämä