Nele Hollo om sündünü 31. lehekuu pääval 1978 Põlvan kunstnigu ja oppaja peren. 1980. aastagal kolisi perega Võro liina. Peris liinalats tää joht olõ-i – varatsõmb latsõpõlv läts müüdä Misson imä vanõmbide puul. Hildämbki om Nele Hollo egäl vyimalusõl umma latsõpõlvõkodo külästänü.

Pääleq null klassi Võro 3. põhikoolin opsõ Nele Hollo 1985-1996 Võro 1. Keskkoolin inglisõ keele klassin. Kooliaigu võtse Nele osa ka kunsti- ja balletiringi tüüst. 1996. aastagast opp tä Tartu Ülikoolin norra kiilt ni kirändüst, 1997. aastagast Avatu Ülikoolin flamencokultuuri.

Nele Hollo om tüütanü sekretärinäq, norra, taani ja inglise keele tõlkjana, oppajana, tüüd om tä saanu ka Võro kodoluumuuseumin, Võro Instituudin. Nele Hollo om Skandinaaviamaie seldsi “Sleipnir” liigõ.

1993. aastagal esit NH nuuri Soomõ-Ugri rahvidõ konverendsil Izhevskin (Udmurdimaa) ettekandõ võro keele kotsilõ.

Kirätöiega tegeles Nele kah jo nuurusõst pääle. Et tä uma peris imäkeeles pidä võro kiilt, om tää palló kõrdi võtnuq osa Mino Võromaa võistluisist. Õga osalõt kõrd sai Nele avvuhinna kah. Nele Hollo om avitanu tetäq 9. Mino Võromaad ja Julius Ungru raamadut “Paganamaa-mehe mälestused” (Võro Instituut 1996). Viil om tää tõlknu norra keele trõsdili murdõst võro kiilde Einar Skjæraaseni ja Tor Jonssoni luulõt.

Nele Hollo kirätöid om ilmunu:

Mino Võromaa 2 – 9
Viruskundra veebruar 1995
Viruskundra juuni 1955
Meie Meel
Lauluisa radadel (Võro 1. Keskkuul 1996)