Milvi Panga sündü 22. aprillil 1945 Antsla valla Oe külän.Lõpõt´ Kaika 7-klassilidse kooli 1959. a-l ja Antsla keskkooli 1963. a-l. 1965. a-l lõpõt´ tä ETKVLi kooperatiivkooli ja tuust aost pääle eläs ja tüütäs Rapla maakunnan. Om tüütänüq kokana ja tulõtõrjõn dispetšerinä, 1998. a-st pääle om Rapla haiglan sanitar.

Abielun 1966. a-st. Om katõ tütre ja poja imä ni 6-a Kaarli vanaimä.

Luulõtama nakas´ uma tütre soovitusõl, ku oll´ 40. aastin. Luulõtuisi om täämbädses avaldõt 350 ümbre. Noid om avaldõt

Rapla, Võru ja Villändi maakunna lehin 1984. a-st pääle ni Tähekesen 1988. aastagast pääle. 1991. a-l sai M. Panga K-E. Söödi latsiluulõ preemia, 1992. a-l sai III kotussõ “Laulurästä” luulõkonkursil. H. Adamsoni nimelidsel murdõluulõvõistlusõl joud´ 1996. a-l edimädse nellä sekkä, 1998. a-l edimädse kolmõ sekkä. M. Panga ütles, et kuigina tä ei olõq Võrumaal 1965. a-st pääle elänü, om tä hindän püüdnü võrumaalast yks alalõ hoita ja timä salmiqki ommaq peri umast kodupaigast

Avaldõt raamaduq:

“Pesamunale” (Varrak 1995)
“Jõulust Jaani” (Varrak 1998)

“See, kes lustib” (Tiritamm 2004)

“Läämi kaemi” (Võro Selts VKKF 2005)

“Läki õue läkiläki!” (TEA 2007)

Milvi Panga luulõtuisi

TULÕ MAN

Küündletullõ kaet ja
pelgät hingäte. Är kistus.

Olõtuli nii suurõlinõ
säälsaman esihindest häöss.

Jaanituli. Pühä tuli.
Illus õdak hummukuni
üü puhtas, valgõs palutõs.

Oll´ meil ka igävene tuli.
Oll´ veidükene aigu.
Oi, villänd sai
tuud igävedse haisu!
Vanaesäle

Külä ilusambaq
olliva Haavistu
rüähakiq.
Kyigist sillembes
riibutu niidüq.
Umas arvati
tuu talu
peremiist.
Ja ummõtõgi om
tõtõ, et nii
mõnõstki arvajast
kavvõmbalõ
küünüs
Haavistu Jaani
andjakäsi.

PUUL´PÄIV

Sannaahu palas,
saiatainas nõsõs.
Kürvitsepuul´
ku sällüle kuu,
tõist puult sysaragõ
katski lõikami.
Pedäjide puult puhk
pehmekene tuul´
kimalasõ kardina külge
synna tuuma.
Meil kummalgi ei olõq
viil puultki ellu eletü.
Mi kumbki ei kullõ
puultki tä juttu.

LUUVALUPÄIV

Nii väsünü,
viil väsünü
paistus päiv.
Omgi jo viil
luuvalupäiv.
Vaivalt uibu latva
jõud nõsta
ku taaruspidi
mõtsa hällü vaoss.
Sa usut et timägi
võtt huugu
uvvõ keväje jaoss.

PÄÄLIINANKÄÜK´

Lätsi liina, tahtsõ kaupa
tetäq poolõ nagla kaupa.
(Taskupõhjan ruhmikutäüs
teräkeisi lauluvakka).
Juhatõdi nuka takka
kirjastuistõ “Käsikivi”.
Lätsigi. Ja oll´gi tõtõ.
Lämmi kivi. Tüü ei lõpõq.
Pernaistõl peo seen mõhnaq,
agaq õhun leevälõhnaq.

1993. a

LUGU JUURILDÕ PUUST

Tuu oll´ üteldü
heldest suust:
tahat, peremiis´,
juurildõ puud!
Anna tä muiduq,
pääle kauba.
Ynnis olguq
täämbä su laubä.
Sai mulda
puukõnõ juurildõ.
Tuu kevväi tull´
tasadsõ tuurigõ.
Ja terveq pere
sis silmäge silits´
ja musträstäski
uutsõ ja vilist´.
Nakas´ mi uibu
süä lüümä.
Üts´ imeq ei käüq
jo uskjast müüdä.

PIKNÕQ

Piknõq ei olõq põhjus,
piknõq om tagajärg.
Tä om kütses saanuq
illus armunälg´.

Peräst piksõt tegünes
hulga siini, latsi.
Õhk om makus hingäte
praavus, mis kats´ki.