Lembit Kurvits (LK) om sündünü 15. lehekuu pääväl 1954 koloosnige peren Põlva küle all Mammastõn. Timä kiriväst elost om rassõ müüdä kaia eski luulõst kõnõldõn. 13-aastagatsõna panni vanõmba tää Pärnulõ latsikotto, hildampagi om LK tundnu lähkötside suhtidõ katsipidisüst. Põh’a-võromaalasõna kireldäs LK kodomaa maastikkõ, suuri ni väikeisi inemiisi, hengeas’ost om tää meistri ütsiolõkist kirotamisõl.

LK om opnu 1961-65 Mammaste algkoolin, 1965-67 Põlva keskkoolin, 1967-70 Pärnu V algkoolin ja 1975-78 Põlva kaugoppõkeskkoolin. Üte aasta opsõ tää viil Pedan kultuurharidust.

1970-72 tüüt LK Põlva piimäkombinaadin ja
linävabrigun (laatja ni eelektriguna), päält sõaväke Taevaskoa raamadukogon. 1978-80 oll LK Põltsamaa kutsõkooli juhataja Väike-Kamarin, 1979 Nõo keskooli laborant, 1981 etnograafijamuuseumi teedür. Kõiki LK tüükotussid jõvva-i tankotsil nimmada, ütlemi õnnõ, et tää om viilmitmõl puul tennü valvuri, korrektori ja ammõtnigutüüd.

Säidsmekümnendist pääle om LK kirotanu luulõtuisi ja lühembit juttõ, ildampa ka kirändüskriitikat. 199? visass tää hulka käsikirju ahjo, tulõ leppi tuuga, mis kogodõn ja aokirändüsen alalõ vai mis pääle tuud aastakka kirotõt. Võrokeelitsid värsse olõ-i sääl pallo, kogodõn “Armastuseta”, “Meie ühine vend armastus” ja “Matle laul”, egän üten üts. Katõn viimäte nimetet raamadun ka luulõtuisi, kon imäkeel põimit kiräkeelegä. Jutukogon “Vanad Soome saapad”, kon kireldet Võromaa maastikkõ, tulõ tegeläisi suust ka võrokeelitsid sõnnu vai lausitki.

LK luulõ- ni mõttõterrikogo:

Väike-Kamari õhtud ER 1981
Tühermaa ER 1986 lk. 20
Armastuseta ER 1990 27; (35;69)
Meie ühine vend armastus Koda 1991 68; 70
Matle laul Elmatar 1994

Juturaamadu:

Taevaskojalapsed Tiritamm 1993
Vanad Soome saapad Elmatar 1997

LK kotsilõ om kirotõt:

SV 18. IX 1981 (S. Olesk)
Edasi (LK) 25. II 1990 (vestus)
Sirp 12. IV 1991 (A. Kull)
K&K I 1993 (L. Viitol)
Kl 12. VIII 1994 (P. Beier)
RH 13. VIII 1994 (V. Vahing)
EPl 27. X 1997 (T. Teder)
Pm 7. XII 1997 (M. Kivastik)