Jüvä Sullõv
Võro kiräviisi üts luujid, toimõtaja ni luulõtaja Jüvä Sullõv (passi perrä Sulev Iva), sündü rehekuu 3. pääväl 1969. Eläs Navi külän. Juurõ ommaq täl Haani mäki lõunajaon, Puspuri külän. Imäkeeles om võro keele Haani-Vahtsõliina murrak. Jüvä Sullõv opsõ Võro I Põhikoolin, Võro Tööstustehnikumin ja Tartu Ülikoolin eesti filoloogiat. Tüütänüq Võro Instituudin, tennüq võrokiilset lastõsaadõt Võro Raadion, olnu võro keele oppaja, toimõtanu võrokiilsid raamatit. Luulõtusi (ka
Härmä Härbä nime all) ilmunuq Viruskundran, Võro Seto tähtraamatin,Viruskundran, Võro Seto tähtraamatin, Võrokõstõ lugõmikun, ABC kiräoppusõn jne.
Jüvä Sullõvi luulõt
LUULÕTUISI JA JUTTLUULÕTUISI
NAVIKÜLÄ NAABRICURRÕ HAANI-NARKOMAANIA
Haanih, õkva Munamäe takah, Trolla, Plaksi ja Purka külä vaihhõl um Vaskna järv – soppõ ja puulsaarõkõisi täüs perviga, pikk ja puhas mägestigujärv.
Järve mant Munamäe poolõ minnäq jääs üc väega äkiline korgõ perv. Ja tuu perv, rassõ ronni, nõrgahunul rassõ nõsta, um keväjide täüs helle – helehhehe häicvit kikkakaadzu. Naidõ pääväkõllacidõ ninne cillokõisi häicecjauku hõrn hõng um miist magõhõmbas meelemürgüs pikäst talvõst ja rassõst ronimisest kurnatuisilõ, narkootikumis, unistavidõ ullikõisi nõgõlteräville nõnnolõ nuhuta.
Kae säänest hoimastajat hõngu hengä mi tah kuiva kulo pääl kõtuli, halla haina pääl harguli, rohiladsõ pääl rinnuli.
Mi jää taahha mäenõlvalõ maahha kavvas aos kosuma, pallogi pikält piislemä. Hoimah ilocõldõh nõsta õi mi viil niipiagi nõnna naist narkootiliidsist kikkahäiermist.
RUUSATII
Matal päiv tull pilvi takast vällä ja paistsõ halli haavistigu pääle, õkva silmä sisse olõtatavallõ oravallõ, kinkal rohiline samblõnutsak suuh.
Uja, mustvalgõ, ijäkülm, läts umma tiid ja aiõ mullikõisi. Halla kõrrõhainalehe kallutiva hinnäst otsa piteh vette.
Vana raag ikk umma pikkä ikku nigu õliunistusih ussõheng.
Kolm veoautut sõidi üle silla. Tammõlehekene hüürdü näile perrä, liina poolõ.
ÕDAGUTUUL
Kõgõst üle käve tuul, õdagu puult, suurõlt merelt peri pilvelaadung säläh: vei vihma Vinnemaalõ, räüssä Räpinähe, lummõ Luuga liina pääle, esi kurguni täüs vannu vaakvit varõssit. Püsü-s tii pääl, koobõrd, kurinahk, rüärohiliidsi ni vere-kõlla-pruunis küntüid küläväljo piteh. Mäe ala, koh uja holisi, ja mõtsuhe, koh orrav, olõs timäl asja. Tä jo asalik miiss, nigu tä esi kõgõ kitt, et:
õhutransporttüüline,
taivaesä kodaline,
üle-ilma hiiglanõ,
londonlanõ, riiglanõ.
IMÄKEELELAUL
Ma iks mõtlõ umah meeleh
Umah meeleh umah keeleh
Võromaal iks kõnõla õnnõ võro keeleh
Setomaalla selgütele seto keeleh
Eestimaal piät kõnõlama kiräkeeleh
Vinnemaal tulõ veerütellä vinne keeleh
Vällämaalla vällä tulla võõrah keeleh
Võromaal um asi untsuh
Asi untsuh elo hukah
Aolugu unõhtõdu
Põlatas meil umma miilt
Häbendädäs imäkiilt
Kirotadas kiräkeeleh
Mõtõldas muuh keeleh
Latsiga kõnõldas lapi keeleh
Uma velega vinne keeleh
Sõsaraga soomõ keeleh
Lauluilo kõik ingliskeeleh
Vanaimäga õnnõ kohki võsu veereh
Vana sanna nulga takah võro keeleh
Marakõsõ jal maakeeleh
Ku no ummõ kiilt viil meeleh
Tulõ meeli mudsu sisse
Uma keeli jäl kutsu sisse
Tekke tüüd ja näkke illo
Laskõq laulu helüillo
Tekke lossi laanõ viirde
Uhkõ mõisa mõtsa viirde
Tekke aida aknõ ala
Mõtsavarik aia ala
Ilo seeh sääl illos ellä
Tüüd tetäq rõõmsa olla
Tulõva liki linnuki
Tuldas meile illo kaema
Tuldas leelot linti püüdmä
Maaliillo imehtlemä
Kõnnõ illo kõlahtama
Lätt mi miil nii üle ilma
Küünüs mi kiil kavvõndallõ
Leelolaul lätt lakja ilma
Maaliilo maailmahe
(VIRUSKUNDRA mai 1992)
TORM
Tormas torm
marsse maro
raostikoh
Rao-oss raksahtu
haavikoh jäie
haavapuu hannalda
vahtrikoh mürcähtü
vahtretaat maaha
vawarnavarikoh
varisi vawarnit
ette ja taaha
(VIRUSKONDRA veeb. 1991)
PINI
Pini illos, nuur, sai vanas, kuuli,
sai saina pini pilt,
pini illos, nuur, kaess saina päält,
vana koolnuq pini pildi päält,
tiiäkinä-i egäüts, et vana koolnu pini
kaess sjoo noorõ pini pildi päält.
*
Urva nii raoh ku paiuh
latsõ latsiaiuh
pussahtõdu pedäjäpuu
määnü aiavajjuh
eläjä eläse majjuh
nälädse silmä
ku rosina saiuh
otsjaqessünü rajjuh
tiiraa välih lajjuh
helü kajasõ kajjuh