PUUPÄÄ ROCK’N’ROLL

Ma lätsi ijä pääle ijä pääle ijä pääle
ma lätsi ijä pääle ijä pääle ijä pääle
sääl sattõ pää pääle pää pääle pää pääle
sääl sattõ pää pääle pää pääle pää pääle
ma lätsi ijä pääle, sääl sattõ pää pääle
sääl sattõ maaha.

Ma lätsi rii pääle rii pääle rii pääle
ma lätsi rii pääle rii pääle rii pääle
säält sattõ tii pääle tii pääle tii pääle
säält sattõ tii pääle tii pääle tii pääle
ma lätsi rii pääle, säält sattõ tii pääle
säält sattõ maaha.

Ma lätsi kuu pääle kuu pääle kuu pääle
ma lätsi kuu pääle kuu pääle kuu pääle
sääl sattõ suu pääle suu pääle suu pääle
sääl sattõ suu pääle suu pääle suu pääle
ma lätsi kuu pääle, sääl sattõ suu pääle
sääl sattõ maaha.

PAKAN PALAS

Riil om äräq määnü jalas,
tulõq kaeq, kuiss pakan palas!

Häitses lill ja hain om hal’as,
tulõq kaeq, kuiss pakan palas!

Jätäq pudõlihe hal’as!
Tulõq kaeq, kuiss pakan palas!

Är sa püürdkü kõkkõ nal’as,
tulõq kaeq, kuiss pakan palas!

Tulõq kaeq, kuiss pakan palas,
sarvõq pistü, perseq pal’as!

ÜÜ
(jazz)

Purus om’ pessetü
huulidsalambiq
maq olõ segäne
mul ommaq krambiq

niisama jõlgu ma
pümmen ja valgõn
võllapuun kõlgu ja
halu om jalgõn

halu om jalgõn mul
pää seen om mulk
pildi must joonistas
Albert vai Gulk

pää seen mul mulguq
noist üte iin lukk
pildi tuust joonistas
Aapo vai Pukk.

KLUUSTRÕVEIN

(Leisi Meelise viie pääle)

Hulgi huulidsal, ooda rongi
tulõ politsei…
Satas vihmakõist, kostus vingmist
hiussõq lehvüsseq…

Sinno vahõ ma
lukumulgust
pleiädsiga siss lõit
mis siss tuust et mul
olõ-õs julgust
kuiss kül tetäq nii sait.

Sino silmin näe
hallõt miilt miä
nigu taivas hahakõnõ
ette panõt käe
aga tõõsõn
käen om väiku klaasikõnõ
Monastõrskaja Izbaad.

Kõrdsi nukast kae, kõigist müüdä
klaasivälgähüst, kinniq püüdäq
mul ei õnnistu, seokõrd inämb
üte silmäga, jäie mina.

Sinno vahõ ma
lukumulgust
pleiädsiga siss lõit
mis siss tuust et mul
olõ-õs julgust
kuiss kül tetäq nii sait.

Sino silmin näe
hallõt miilt miä
nigu taivas hahakõnõ
ette panõt käe
aga tõõsõn
käen om väiku klaasikõnõ
Monastõrskaja Izbaad.

Üüse sängün panõ
kinni silmäq
kõva himo om…
Nigu pini ma
pehmest leeväst
tondiq silmi iin…

Sinno vahõ ma
lukumulgust
pleiädsiga siss lõit
mis siss tuust et mul
olõ-õs julgust
kuiss kül tetäq nii sait.

Sino silmin näe
hallõt miilt miä
nigu taivas hahakõnõ
ette panõt käe
aga tõõsõn
käen om väiku klaasikõnõ
Monastõrskaja Izbaad.

Monastõrskaja, Monastõrskaja,
Monastõrskaja Izbaa…

ÜÜSE

Üüse ku kõik om nii vakka
ja õnnõ mõnõq ütsiguq massinaq huulidsa
pääl
ajava uma persest hirmsat hellü vällä
olõ ma õks pikäle sängü pääl
ja kiroda
jalul nakas külm, toeda noid
vasta ahjo
vast saa lämmämb
mis sis et taad ahjo
olõ-i nädälit kütet
täämbä ma kütse ja
sai vähä lämmämb külh
taad ahjo saaqki-i vist inämb küttä
nii mõtlõ ma ku kõrvu
tulõ ijäkapi hürrin.

ILMÄ LÄMMÄMBÄSMINEK ÜLE ILMA

Mõts võeti maaha
miiq käve
langi pääl huunissu ots’mah
päiv sälä takast paistu
tä kõrbõt’
vällä pääst miiq ulliq mõttõq
ja seeneq kanarigu all
mustas ja krõpõs.

TRAHTERIHE
Läämi nüüd trahterihe
ütel’ tuu Tilsi miis’ tõõsõlõ
ku oll’ Põlva bussijaaman
bussist vällä astnu
kallis um siin ütel’ tõnõ ja
soovit’
kotost pudõli üten võtta
ja niisama kongi nuka takan
ärq laskõ – tulõ odavamb.

HULLUQ

Tartumaal olliq hulluq
tii veeren palutanuq kullu
ja vidänü tii viirde palkõ
tuud näi ma ja mõtli et olkõ.

SULI

Pätt ei lüüqki
sälä takast malgaga päähä ja
ei võtaq mul raha käest
ja ei jätäq uimast minno kohegi
tii viirde kraavi
hoobis illos tütarlats
juhatas õigõ kotusõ
ja ütles
viisakale säksä keelen
setzen Sie sich
unõhki sõida ma bussiga.

PUU PALAS

Puu palas
ma sõida
puu palas
ma sõida iks viil
sõit sõit tsõdsõlõ
üle uja puu palas
läbi liina
ma sõida
maaha suurõmba osa umast elost
bussõ rongõ laivu ja tõisi massindega
tuu asõmõl et istu paiga pääl ja kaiaq kuiss
puu palas ja tsirguq
tsiristäseq viil palotamadaq puiõ ja
inemiisi ladvuh.

KOORASTÕ

Kurvitsa Lembit om ülendet
Tal’nalõ suuri kiränige sekkä
teda hoiõtas sääl hotellin ja pakutas
kolm kord päävan süvväq
minnogi om ülendet
Koorastõ-Kanepi-Põlva marsruudilõ
kaümä, kaema ja kullõma.

KAEGE ETTE . PANGAKAART’

Üts’ mustõmbit asju maailman
om pangakaart’. Tedä pututasõq
kümneq poodimeheq,
kinkä kässi vaihhõlt käü
päävän läbi tuhandide
inemiisi käest saadu
raha ja pangakaardiq.
Tuuperäst kasusõ ja
liigusõ pangakaartõ
pääl õgasugumadsõq
patsilliq ni
pakteriq.
pangakaardi
külest võit
hindäle säl-
gä saiaq
kõllatõvõ,
sügelitseq,
pailhussi
jne.

saagu-i
haiguisi, kasvada
hindäle esiq
uma kardokas
LIHA
ja kapstas

KIMMÄ LÕPUGA LUGU

Hummogu jäti vitamiini söömädä
ja eeläq hummogu kah
ei tiiäq mis nüüd saa
jo ma nüüd koolõ ärq.

Hummogusüük jäi vahele
ja eeläq jäie kah
ei tiiäq mis nüüd saa
jo ma äräq koolõ.

Lõuna sei Põlva bussijaaman
kotussõn nimega toidubaar
ei tiiäq mis nüüd saa
jo panõ kõrvaq pää ala.

Õdagu vitsudi kõtu täis
ja eeläq õdagu ka.
ei tiiäq mis nüüd saa
jo viska luidsa nukka.

Üüse und ma ei saaq
es eeläq üüse kah
ei tiiäq mis nüüd saa
jo lähä Annusõ mano.

Hummogu jäti vitamiini söömädä.

UNI

Tassa tuulõkõnõ puhk
hüdsist verevist saa tuhk
hainamaa päält ärä hain
juusk ja vasta tulõ sain

karga üles mis sa makat
kiäki laul su aia takan
karga üles mis sa makat
kiäki laul su aia takan

ratas veerüs müüdä tiid
suunatulbaq üten vii
ketipini timä maka
ja ei joosõki nail takan

karga üles mis sa makat
kiäki laul su aia takan
karga üles mis sa makat
kiäki laul su aia takan

taivan lindas elevants
timä kõrval tsiga tands
pilvi pääl kass nurru lüü
ilm lätt pümmes, tulõ üü

karga üles mis sa makat
kiäki laul su aia takan
karga üles mis sa makat
kiäki laul su aia takan

aia takan kõik jäi vakka
makaq makaq maq ka maka.

VÄIKU-HEBO UNÕLAUL

Pini tegi auh-auh
moro pääl
autu tegi vurr-vurr
huulidsa pääl
jõgi tegi sull’-sull’
sängü pääl
susi tegi uu-uu
mõtsa seen
saag’ tegi vurr-vurr
mõtsa all
arvudi tekk’ miip’-miip’
lavva pääl
kassiq teiväq kräu-kräu
lauda pääl
kala tegi lups-lups
silla all
mis sa luksut õks-õks
sängü seen

LINDORA LAADUH

Lindora laaduh koh
täämbätsel aol
etnofuturistiq ja muidu loodusõusulisõq
plastmasstopsõ ja kilekottõ tullõ pilva
juhtu tuukõrd sääne lugu
Kuul’meistre, olõ-õiq täpsehe meeleh
a mu meelest Helge
kuigi tuu teo perrä võinu innemb Saarõ Eevit kahtlustaq
a tuukõrd oll’ tuu õks vist Helge
kiildse ärq laatu minegi
ütel’ et ku tunniq läbi, sõss minke
Ma olli kotoh
vineerisaega kaalamärgiq vällä lõiganu
ja palotusaparaadiga kõvõra käega
risttii pääle palotanu
ja uma kehvä käekiräga LINDORA LAAT
vineeritukü pääle
olõ-õi meelen, minkaga ma mulgu sisse tennüq olli
määnegi pail oll’ kah mulgust läbi aet ja kokko köüdet
säändsit märke oll’ nii uma kümme tükkü vai mõni viil
pääle
ma tahtsõ ärri tetäq
umma käsitüüd müvväq
ma olli hulga aigu ette märk’nü
kuiss ma laaduh müü ja rikkas saa ja nüüd
tulõ kuul’meistre ja ütles et saaqki-õi minnäq
ütles et olkõ tunniq ärq ja sõss minkõ
kuiss ta arvu ei saaq, et tuus aos vaos laat är lakja
ja mu meelest oll’ tuust jo inne kõnõldu, et pääle
hummogust tüüõpõtusõ tunni
midä andsõ Vahtsõliina kooli oppaja Nagla Geena
ja mink peräst miiq, poiskõsõq, egä nädäli kõrra bussigaq
Vahtsõliina sõidi
läämiq Lindora laatu ja jätämi nuuq mõnõq koolitunniq
ärq
mu meelest oll’ plaanit minnäq kõgõ kooliga ja õpilaisi
bussiga ja nüüd
äkki tulõ vällä
et ei lastaq
et tahetas keeldäq meil minnäq laatu
kohe inemiseq mitmit-mitmit satu aastit õks kokko tulõva
Loomuligult lasimi miiq
Prät’o poisiga jalga
olõ-õi õigõhe meeleh kas
ma olli tulnu mopeediga vai võtimi tuu mu kotost
innembi või arvada tuud tõist, et joosimi
inne tuu kolm versta ja haarimi sõss mopeedi
võrritükk oll’ kül väega moodnõ
Riga ja puha
a tuu hädä täl man õks oll’
et sõita tä sukugi es tahaq
saimiq kuigi Tabina küllä ärq
puul’ maad vast tõugassimiq
jätimi mopeedi (kadonu) Ergavi küünü taadõ
ja joosimi edesi
ma arva, et kell 11 vai 12 ollimi risttii pääl
laat viil käve tävveste kõrraligult
ma proomõ umma kaupa müvväq ja suurõ hädägä sai kats’
tükkü müüdüs kah
üte viil kinge ärq Tasso Etvardilõ (kadonulõ)
kiä vangimajast tagasi oll’ ja kiä nüüd küllä pite ulli
mäng’män käve
äri väega es lääq ja kostkilt tull’ mu imä
kiä kuigimuudu kostkilt oll’ teedäq saanuq
et miiq koolist ärq pagõsimi
Nüüd oll’ muidogi suuą hädä käeh
mul oll’ mopeet jäl katski
märgiäri häste es lääq
imä käest sai sõimada
ma olli sõss jo suur poiskõnõ
vähembält 12 aastakka, ku mitte 13, suur miis’ õgal juhul
a mis tetäq, ku kõik nii sitastõ lätt
kobisi autu pääle ikma
ku ma sääl määnegi aig iknu olli nakas’ imäl must hallõ
tä võtt’ mu käest kaalamärgiq ja läts’ möi esiq maaha
oll’ viil sõimadagi saanuq et
kunstiannõt võinu kah ollaq, ku säändse käsitüüga rahha
tahat tetäq
a seto mutiq olliq hää meelgä võtnuq
ja mõnõq tõõsõqki ja egaq mul näid nii hirmus pall’o
olõki-õs
Ku kodo sõidimi
korssimi katskilännü mopeedi Ergavi (kadonu) küünü
takast ärq
tuud, kuiss Prät’o poiss kodo Suuküllä sai
joht mäledä eiq
mäledä eiq tuud kah
kas koolin viil määnegi jama tull’, a mu meelest inämb
väega es tulõq
mis sa õks inämb tahat
jamasid oll’ jo inämbki ku peat
Imelik om viil täämbägi mõtõlda, kuiss kuul’meistre
püüdse tuukõrd meil takistaq minnäq
sinnäq koh tuukandi inemiseq
jo mitmit-mitmit satu aastit õga sügüse Simunapäävä
kokko ommaq tulnu, sadagu taivast
lummõ, räüssä vai väitsi.

LÄBI VÕROMAA

Sis ku lumi maan
hirmsa vungiga
tahas sinoga ma sõita läbi Võromaa
sõidas saaniga
vai buraaniga
vai sis sõidas hoobis riiga?

Juuskvaq sulaviiq
läämiq kaema miiq
kas õks madalambast jõõst saa sükäv paaditii
hoiaq mõlaga
touka tokiga
kaemi et ei käänäs uppi!

Sis ku tolmas tii
sis miiq haina tii
kuuma kihä maha jahutami lumbiviin
a ku aigu saa
läämiq lauluga
kaema kas om mõtsan siini!

A kuq muda maan
võtaq sääne plaan
hoiaq küläteist nii kavvõdahe ku viil saa
a kuq õks sa läät
mutta kinniq jäät
külä päält kaeq mõni traktor!

Ku om lumi maan
hirmsa vungiga
tahas sõita sukka läbi kõgõ Võromaa
sõidas saaniga
vai buraaniga
vai sis sõidas hoobis Riiga?

TALV

Lumi tull’ maaha
tiiveere põllu pääl
repän tuhn nõnaga lummõ
hiir juusk tuust
vast meetri viil iin

tiiä-ei
kohe är paeda.

MÕTSAMEESTE KEVVÄI

Kevväi om tulnu
mõtsameheq
käest pilnu kirvõq ja saeq
juuskva väikul tuulõn lindäväl
puukoorõjupil takan ja laulva:
tirilii! tirilii!!

näil om hää miil tuust
et pea tulõ aig
kon egä saapatalla astminõ pehme maa pääle
egä traktori sõit keväjidsi puiõ vahel
ja egä Fiskatsi sõit keväjädse ruusatii pääl
jätt hindäst perrä märgi
mälestüsmärgi.

MINEGI HELÜQ

Tuulsamal õdagul ku maq
üteh tõisi huureestläisiga
naksi taivahe minemä

tuulsamal õdagul ku maq
sepävassar käen
kabjaravva löüdse

tuul õdagul
ilm vihmalõ kisksõ
ma kannu pääl istõ
ja arodi

ma arodi seo ilma asjo ümbre
es lövväq kotust, kost alostaq

tuul õdagul ku äräq kuulma naksi
üts helü kõrvu tull’ miä ollõ “uus”
tuul õdagul mu havvast nakas’ kostma
hää muusika, jajah, tuusama, bl’uus.

PERRÄJÄÄNÜQ

Ku minemä nakat ja är olõt lännü
kaot silmist ja mõttist ku müüdä lätt aig
ja siss niguq kiäki ei olõski nännüq
su vaimu miä üteh oll’ sukka kõik aig

sust perrä viil jääseq su as’aq ja pildiq
koh pääl olõt saq, mõni tõõnõgi viil
ja purus om’ jüretü rotõl su vildiq
ni läbi om määnü su hammõtsiil.

KATS KÕRDA

Kats kõrda om tulnuq
ku ma olõ sõitnu
läbipõlva bussiga
Võrolt Tarto poolõ
Väimelä kandin
bussi pääle
piledi kontroll’.

A MILLE

Inemine õks jääs hindäs
mille tsirgukõnõ lindas
teedäq taht ja sõs viil tuud
mille aastan katstõist kuud

a mille, a mille
a kuiss tuu nii saa…

küsüs kinä näiokõnõ
mille üts ei olõq tõnõ
hindäl täl om helü kille
mille pini sitt om sille

halv om saadan hää om jummal
mille olõ maq nii rummal
saisva täheq liigus kuu
mille lill ei olõq pu

mille vesi likõ om
mille tetti tuumapomm
mille kakõnu mu tsuvvaq
taha hinnäst ullis juvvaq.

KÕNÕTRAAT

Välän külmetäs ja taivast satas lummõ
ütle mullõ uma telehvooninummõr.

Hamõq ohukõ Su sälän prunts om tummõ
ütle mullõ uma telehvooninummõr.

Hammõst läbi paistus rõnnakõnõ kummõr
ütle mullõ uma telehvooninummõr.

Sis meil tulõva Fiestaq ja Rokksummõr
ütle mullõ uma telehvooninummõr.

Sis ku külmetäs ja välän satas lummõ
ütle mullõ uma telehvooninummõr.

OBINITSA JÄRVE ÕNNISTAMINÕ

Stsenaarium

Obinitsa järve õnnistaminõ
om õigõhõ stsenaarium ütele suvitsõlõ
vabaõhoetendüsele, a niisama häste
saanuq tuust tetäq ka filmi
pelädä om et ei lövväq
säändsit näütlejit kiä tuu
puul tunni vai inämb
sääl vii seen vasta pidävä
ütesõnaga stsenaarium om sääne
mäest alaq Obinitsa järve poolõq
marssva 20 pappi mustaq kerigurõivaq säläh
pikäq mustaq habõna iih
ja nakkasõ õnnistama
Obinitsa järve
lugõva sõnno, pilva pühhä vett
rahvas kaes, kuiss saanuq vii ette joostaq
õllõpurgiq pandva käest ja pisaraq silmih
juuskva et saiaq ossa tuust pühäst viist
a papiq muguq ajava umma asja nika ku
järv är saa õnnistedüs
sis mindäs
papiq iih
mäest üles minemä

kõrra ao peräst
tulõvaq Obinitsa järvest vällä
20 nuurt naist valgih rõivih
olõ-i alastõllõ
a rõivaq paistusõq läbi
selle et ommaq läbilikeq
selle et ommaq õkva järvest tulnuq
rahvas vahis suu ammulõ
nuuq noorõqnaasõq
tulõva virga sammugaq
mäest üles ja lääväq
Obinitsa kerigu manoq
võtva sis ümbre kerigu
ütstõõsõl kässist kinniq
ja nakkasõ ilostõ ümbre kerigu tandsma
rahvas vahis suu ammulõ
laskva vahepääl kässist vallalõ
keerutasõq ümbre kerigu viil
ja nii kongi puul tunni vai inämb
üttegi sõnna ei kõnõlõq
laulo laulva määnestkiq, a tuu om sõnnolda
sõs võtva jälq ütstõõsõ perrä ritta
ja lääväq tagasi
mäest alaq
järve sisse
ja sis om tuul
etendüsel ots
kaejaq lääväq
suuq ammulõ ärq kodo
ärq kodo
minemä.