Rahvaluulõuurja ni korjajana tunt Jakob Hurt om kirotanu ka võrokiilsit luulõtuisi. Esieränis huvitav om heksameetrin luud “Tatreko pudõr”.

Jakob Hurt sündü Võromaal Põlva kihelkonna Himmastõ külä Lepä talu kuulmeistre pujana 22./10.VII 1839. Haridusõ sai edimält esä man Põlva kihelkonnakoolin, sis Tartu kreisikoolin ja kroonugümnaasiumin, mille lõpõt 1858. 1859-1863 oppõ Tartu ülikoolin usuteadust ni 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi.

J. Hurt om olnuq kodoopõtaja A. T. von Middendorffi man
Hellenurmõ mõisan, opõtaja Kuressaare gümnaasiumin.

1868-1872 Tartu kroonugümnaasiumi vannu kiili ja geograafia opõtaja.

1872 Otepää pastor

1880 Peterburi eesti Jaani kogudusõ pastor, 1901 läts pensionilõ

1870-1883 Eesti Aleksandrikooli pääkomitee president

Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872-1881

Kuuli Peterburin 13. I 1907/31. XII 1906. Matõt Tartu Raadi surnuaia pääle. Mälestüskiviq Põlvan Lepä talu iin (1964), tahvli Otepää pastoraadi sainä pääl, mälestüssammas Põlvan (1989, A. Rimm) ja Otõpääl (V. Jaansoo), Tartun Vanemuise väikese maja kõrval.

Looming

Noorõmban iän kirot Hurt mynõ luulõtusõ ja kallendrijutu, tõlk ja mugand ka saksa keelest. Joba koolipoisina nakas Hurt kogoma rahvaluulõt.

And vällä “Vana Kandlõ” I köüte Põlva kihelkonna laulõga (1875-1886) ja II köüte Kolga-Jaani (1884-86) laulõga. Kaastüüliisiga üten kogusi Hurt 160 käsikirälist köüdet rahvaluulõt. Toimõt trükki “Setukeste laulud” I-III (Helsingi 1904-1907)

Timä sulõst omma viil ilmunu:

“Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad” 1939 Tartu

“Kõned ja kirjad” Loomingu Raamatukogu 1989

“Mida rahvamälestustest pidada” 1989

Jakob Hurda kotsilõ om kirotõt:

J. Roos “Jakob Hurt” 1936 Tallinn

R. Viidalepp “Jakob Hurt” 1939 Tartu

Rudolf Põldmäe “Noor Jakob Hurt” (1989)

“Jakob Hurt 1839-1907” (1989, album koostanuq M. Laar, R.Saukas ja Ü.Tedre)

Aika 1907-4 (A. R. Niemi)

Friedebert Tuglas “Eesti Kirjameeste Selts “ (1932, 2. Tr. 1958)

EK 1933 1-2

Keel ja Kirjandus 1959-7 (R. Põldmäe)

Sirp ja Vasar 12.VI 1987

KK 1987-3 (M. Laar)

Looming 1988-2 (E. Jansen)

Keel ja Kirjandus 1989-7 (Ü. Tedre, M. Laar, H. Rätsep, V. Pino, R. Mirov, S. Olesk, A. Järv, A. Viires, K. Salve)

Looming 1989-7 (J. Roos, M. Laar).

Jakob Hurda “Tatreko pudõr”

TATREKO PUDÕR

Tatreko pudõr um valmis, noh! tulgõ, latsõ, ja sööge!
Pallõlgõ: “kõiki silmä” – ja kaegõ ette, et kiäki
Nõidsõ poti küleh ei tii umma käüsekeist mustas.
Sööge nüüd, ja Jummal ango teil jõudu ja kasvo!
Tatreko teräkese külv esä keväjä varra
Virga käega maaha ja künde ja äest timä sisse.
Et taa sääl kasvi ja valmis saiõ, sedä es tii joht
mii esä – sedä tegi t a i v a n õ esä.
Mõtõlgõ umõht, latsõ, jahudsõ tatriku terä
siseh maka üts tillunõ luum, ei tii taa teil vika,
ei taa maka, ei lausu sõnnagi, ei süü taa, ei juu taa
Innegu maaha saa hää kohila mulla sisse.