Jaan Räppo om võro kirändüse laulumeistrede siän klassik uma “Haani mehe” ni seto hümniga.
Jaan Räppo (Rjappo) sündü 11. aprillil 1880 Võromaal Kasaritsa valla vaesõ talunigu pojana. Oppõ Sammuka vallakoolin ja Võro liinakoolin.
1898 läts Peterburgi ja lõpõt eksternina gümnaasiumi.
1904-09 oppõ Peterburi ülikooli aoluu-keeletiidüskonnan, lõpõt idamaa kiili ja hiina filosoofia alal. Ku Räppo läts 1898 Peterburgi, sõs tüüt tä sääl piduritehasõn.
1908 pässi tä tsaarivalitsusõ Hiina missiooni tõlgis ja tä läts reismä (Konstantinoopol – Tseilon – Singapur – Nagasaki – Peking).
1910 pidi tä revolutsiooni tegemise peräst pagõma Poola.
Poolan abiellu tä Lõuna-Ukrainast peri opõtajanna Anfissa Hromõhhiga. 1914 läts naasõga Lõuna-Ukrainalõ Nikolajevi liina.
1915 mobiliseeriti Räppo tsaariarmeesse, 1917 valiti Nikolajevi kohaliku liinanõukogu esimehes.
1917-20 punatside juht ja sõaväe kõrraldaja
1920 Odessa kubermangu sõakomissar
1921-28 Ukraina NSV haridusõ rahvakomissari asõtäütjä
1922-27 toimõt pedagoogilist aokirja
Oll ka oppõjõud Harkovi korgin koolõn
1941 kõrrald Ukraina latsi sõa iist är saatmist Baškiirialõ
1943 läts Ufaast Moskvalõ Ukraina kooliraamatid vällä andma
1944-48 oll Kiievin Ukraina NSV Haridusministeeriumi metoodikakabineti direktor.
Jaan Räppo kuuli 14. IV 1958 Kiievin. Havva pääle om mälestüsmärk pant, niisama Võromaal sünnikotusõn Räpo külän (1970).
Kirändüs
Võru ja seto kirändüisi jaoss om Räppo tähtsä tuuperäst, et om loonu võrokiilsid rahvalikkõ laulõ.
1897 “Haani miis vidi lubjakivve…” om avaldõt lendlehe pääl ja perän rahvasuun lühenemist saanu rahvalikus laulus
1909 “Katõ ilma veere pääl” ilmu Petseri Postimehen, perän Seto lugõmikun, ildamb sai rahvasuun seto hümnis.
Räppo tõlksõ Lermontovi, Pushkinit ja tõisi.
Jaan Räppo alostas üten naasega 1936 “Kalevipoja” tõlkmist ukraina kiilde. Anfissa Räppo lõpõtas tõlkmise 1967. aastal. “Kalevipoig” ilmus 1981. aastal.
Räppo kirot as’aarmastajide jaoss neli näidendit.
Reisikirä ilmuva Tartu aolehin ja lisadõn “Elu”1908 III kvartal, Postimees 1908 sept-okt, 1910 jaan, mai ja 1911 jaan – veebr.
Timä kotsilõ saa lukõ:
Õigus (Tallinn 28.IV 1908)
Päevaleht 8.VI 1921
Edasi 11. I 1976 (Elmo Ploom, Rudolf Põldmäe)
Sirp ja Vasar 11. IV 1980 (Elmo Ploom)
Rahva Hääl 11. IV 1980 (R.Oras)
Edasi 22. IV 1980(V. Pütsep)
Keel ja Kirjandus 1980-4 (Elmo Ploom)
Ukrainskaja sov. entsikl. 9 (Kiiev 1983)
Kullõq: Haani miiss Ummamuudu esitusen >>
Jaan Räppo om võro kirändüse laulumeistrede siän klassik uma “Haani mehe” ni seto hümniga.
Jaan Räppo (Rjappo) sündü 11. aprillil 1880 Võromaal Kasaritsa valla vaesõ talunigu pojana. Oppõ Sammuka vallakoolin ja Võro liinakoolin.
1898 läts Peterburgi ja lõpõt eksternina gümnaasiumi.
1904-09 oppõ Peterburi ülikooli aoluu-keeletiidüskonnan, lõpõt idamaa kiili ja hiina filosoofia alal. Ku Räppo läts 1898 Peterburgi, sõs tüüt tä sääl piduritehasõn.
1908 pässi tä tsaarivalitsusõ Hiina missiooni tõlgis ja tä läts reismä (Konstantinoopol – Tseilon – Singapur – Nagasaki – Peking).
1910 pidi tä revolutsiooni tegemise peräst pagõma Poola.
Poolan abiellu tä Lõuna-Ukrainast peri opõtajanna Anfissa Hromõhhiga. 1914 läts naasõga Lõuna-Ukrainalõ Nikolajevi liina.
1915 mobiliseeriti Räppo tsaariarmeesse, 1917 valiti Nikolajevi kohaliku liinanõukogu esimehes.
1917-20 punatside juht ja sõaväe kõrraldaja
1920 Odessa kubermangu sõakomissar
1921-28 Ukraina NSV haridusõ rahvakomissari asõtäütjä
1922-27 toimõt pedagoogilist aokirja
Oll ka oppõjõud Harkovi korgin koolõn
1941 kõrrald Ukraina latsi sõa iist är saatmist Baškiirialõ
1943 läts Ufaast Moskvalõ Ukraina kooliraamatid vällä andma
1944-48 oll Kiievin Ukraina NSV Haridusministeeriumi metoodikakabineti direktor.
Jaan Räppo kuuli 14. IV 1958 Kiievin. Havva pääle om mälestüsmärk pant, niisama Võromaal sünnikotusõn Räpo külän (1970).
Kirändüs
Võru ja seto kirändüisi jaoss om Räppo tähtsä tuuperäst, et om loonu võrokiilsid rahvalikkõ laulõ.
1897 “Haani miis vidi lubjakivve…” om avaldõt lendlehe pääl ja perän rahvasuun lühenemist saanu rahvalikus laulus
1909 “Katõ ilma veere pääl” ilmu Petseri Postimehen, perän Seto lugõmikun, ildamb sai rahvasuun seto hümnis.
Räppo tõlksõ Lermontovi, Pushkinit ja tõisi.
Jaan Räppo alostas üten naasega 1936 “Kalevipoja” tõlkmist ukraina kiilde. Anfissa Räppo lõpõtas tõlkmise 1967. aastal. “Kalevipoig” ilmus 1981. aastal.
Räppo kirot as’aarmastajide jaoss neli näidendit.
Reisikirä ilmuva Tartu aolehin ja lisadõn “Elu”1908 III kvartal, Postimees 1908 sept-okt, 1910 jaan, mai ja 1911 jaan – veebr.
Timä kotsilõ saa lukõ:
Õigus (Tallinn 28.IV 1908)
Päevaleht 8.VI 1921
Edasi 11. I 1976 (Elmo Ploom, Rudolf Põldmäe)
Sirp ja Vasar 11. IV 1980 (Elmo Ploom)
Rahva Hääl 11. IV 1980 (R.Oras)
Edasi 22. IV 1980(V. Pütsep)
Keel ja Kirjandus 1980-4 (Elmo Ploom)
Ukrainskaja sov. entsikl. 9 (Kiiev 1983)
Kullõq: Haani miiss Ummamuudu esitusen >>
