Häniläne sündü 13.01.1953. a Võrumaal Antsla vallan Ala-Siimani talun. Aastil 1960–1971 käve tiä Antsla Keskkoolin, päält tuu (1971–1976) opsõ Tartu Riiklikun Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst nink Tallinna Pedagoogikaülikoolin (1992–1995) soomõ kiilt ja kultuuri. Tiä um eluaig ollu eesti keele ja kirändüse oppaja: edimält Varstun, Alatskivil ja Sauel, 1988. a alatõn eläs ja tüütäs Harjumaal Rae vallan Lagedil.
Luulõtuisi kirut Häniläne veidükese 1989. a, sõs pidi pikkä aigu vahet ja vahtsõ värsi sai valmis 2005. a.
Häniläse luulõtuisi um ilmunu Viruskundran, Eesti Kerikun, Võro-Seto tähtraamatun ja Loomingun.
1989. a sai timä murdõloominguvõistlusõl „Rahva kiil ja miil“ edimidse kotusõ, 2008. a võit Hendrik Adamsoni murdõluulõvõistlusõ ja 2009. a anti tälle Loomingu aastapreemiä. Aokirä Looming aastapreemiä pälvse Häniläne ka 2019. aastagal ilmunu võrokiilside luulõtuisi iist, minkast ütega oll Häniläne ka 2020. aastaga Juhan Liivi avvuhinna nominent.
2010. a ilmunu „Ma pühäpääväpõllõ mõsi“ um Häniläse edimine värsikogu. Tõnõ kogo “Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist näkse trüküvalgust 2014. aastal ja kolmas “Viiulimäng vanan vaksalin” 2016. Katõ perämädse kogo külen omma CD auturi hindä loet värssega. Kogon “Viiulimäng vanan vaksalin” lövvüs ka kolm lühküt juttu. Kogomikun “Kibõna ütest rändämisest” (2018) lövvüs nisamatõ juttõ ja luulõtuisi, miä ka Häniläne esi CD pääle lugõnu.
Häniläse loomingu kotsile om lukõ:
Velsker, M. Võrukeelne pöördumine. (Rmt:„Ma pühäpääväpõllõ mõsi“. Võro, 2010) Vikerkaar nr 6, 2011, lk 106-109
Häniläse luulõt
Häniläne sündü 13.01.1953. a Võrumaal Antsla vallan Ala-Siimani talun. Aastil 1960–1971 käve tiä Antsla Keskkoolin, päält tuu (1971–1976) opsõ Tartu Riiklikun Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst nink Tallinna Pedagoogikaülikoolin (1992–1995) soomõ kiilt ja kultuuri. Tiä um eluaig ollu eesti keele ja kirändüse oppaja: edimält Varstun, Alatskivil ja Sauel, 1988. a alatõn eläs ja tüütäs Harjumaal Rae vallan Lagedil.
Luulõtuisi kirut Häniläne veidükese 1989. a, sõs pidi pikkä aigu vahet ja vahtsõ värsi sai valmis 2005. a.
Häniläse luulõtuisi um ilmunu Viruskundran, Eesti Kerikun, Võro-Seto tähtraamatun ja Loomingun.
1989. a sai timä murdõloominguvõistlusõl „Rahva kiil ja miil“ edimidse kotusõ, 2008. a võit Hendrik Adamsoni murdõluulõvõistlusõ ja 2009. a anti tälle Loomingu aastapreemiä. Aokirä Looming aastapreemiä pälvse Häniläne ka 2019. aastagal ilmunu võrokiilside luulõtuisi iist, minkast ütega oll Häniläne ka 2020. aastaga Juhan Liivi avvuhinna nominent.
2010. a ilmunu „Ma pühäpääväpõllõ mõsi“ um Häniläse edimine värsikogu. Tõnõ kogo “Lugu rohiliidsi silmiga kuulmeistrist näkse trüküvalgust 2014. aastal ja kolmas “Viiulimäng vanan vaksalin” 2016. Katõ perämädse kogo külen omma CD auturi hindä loet värssega. Kogon “Viiulimäng vanan vaksalin” lövvüs ka kolm lühküt juttu. Kogomikun “Kibõna ütest rändämisest” (2018) lövvüs nisamatõ juttõ ja luulõtuisi, miä ka Häniläne esi CD pääle lugõnu.
Häniläse loomingu kotsile om lukõ:
Velsker, M. Võrukeelne pöördumine. (Rmt:„Ma pühäpääväpõllõ mõsi“. Võro, 2010) Vikerkaar nr 6, 2011, lk 106-109
Häniläse luulõt
Häniläne sündü 13.01.1953. a Võrumaal Antsla vallan Ala-Siimani talun. Aastil 1960–1971 käve tiä Antsla Keskkoolin, päält tuu (1971–1976) opsõ Tartu Riiklikun Ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst nink Tallinna Pedagoogikaülikoolin (1992–1995) soomõ kiilt ja kultuuri. Tiä um eluaig ollu eesti keele ja kirändüse oppaja: edimält Varstun, Alatskivil ja Sauel, 1988. a alatõn eläs ja tüütäs Harjumaal Rae vallan Lagedil.
