Eesti heränemisaigsõ luulõtajana tunt Elise Aun om avaldanu kirjeldüisi seto elust ja kogunu Hurdalõ seto rahvaluulõt.

Elise Rosalie Aun (aastast 1903 Raup) sündü 15.VI 1863 Võromaal Kanepi kihlkunnan Valgjärve vallan Pikäreinu talun rentnigu kõgõ noorõmba tütrenä. Timä esä Peeter Aun oll peri Laiusõlt, kon oll saanu kihlkonnakoolin haridusõ. Imä Ellu Tamm oll vaenõ popsitütär, a mõist lukõ. Peränpoolõ läts üten vanõmbidega elämä Setomaalõ Ulitina mõisahe. 1879. a pässi Räpinä-Lokuta tütärlatsikuuli, minka lõpõt 1882. a. Opsõ Vändran kurtummõ kasvatajas. 1888. aastast oll vaheldumisi Tartumaal Võtikveren, Riian ja Pärnun. 1890. a alost tüüd “Linda” toimõtusõn. Edespidi elli Riian, Kroonliinan ja Valgan, oll haigõravitsõja, guvernant, raamadupoodin müüjä. 1898. a nakas jälki vahtsõlõ “Linda” toimõtusõn tüüle. Viil om E. Aun tüütänü Pärnun rõivakauplusõ kassapidäjänä ja 1902. a Tallinna Kristliku Rahvakirjanduse Agentuuri abipoodi juhatajana. 1903 abiellu Friedrich Raupiga, Talina alaiäliste kurategijide parandusmaja juhatajaga. Läts perän abiellumist Simbirskihe, a 1911 tull tagasi Talliina, kohe jäi elu lõpuni. Elise Aun kuuli 2.VI 1932.

Kirändüs

Luulõtuskogo

“Kibuvitsa õied” (Tartu 1888)
“Laane linnuke” (Tartu 1889)
“Metsalilled” (Tallinn 1890)
“Kibuvitsaõied”II (Tartu 1895)
“Kibuvitsaõied” III (Tallinn 1901)

Proosa

“Tosin jutukesi” (Tartu 1898)
“Viisakad kombed” 1897
“Neli jutukest lastele” 1897
“Kuldterad” 1899
“Kasuline köögi- ja söögiraamat 1900

Timä kotsilõ

Keel ja Kirjandus 1963-6 (A. Undla Põldmäe)
“Olevik” 1888 nr. 29 18 XII
“Päevaleht” 1923. Nr.145 15. VI 60 aasta juubeliartikli
“Kodu” 1923 13.VII
“Kaitse Kodu!” 1929 nr 49/50
“Vaba maa” 1932 nr. 130 5.VI lk.5
“Päevaleht” 1932 nr. 150 5.VI
“Rahvaleht” 1932 nr. 67 9.VI
“Eesti naine” 1933 nr. 6
“Koit” 1963 11. juuni
“Looming” 1963 nr. 7