andreas-kalkun

Luulõtuisi

no pitsüs jo mu suugina ar kinni kõik om sääne
nigu ette kirotanuq veri om jo ammukina määne
olt sa ni valgõkõnõ nahk su säläh keerub
no om mul jo nättü ah su pest om prao mu iääle

põlkõ no ku tahat kivi pilkõ jo mi poolõ
palotas su künnel õks mu peopessi ma koolõ
su naalõ hoitõh peoh su valgit helmit
unõhtagu-i unnõ õnnõ virgugu-i sa elolõ sjoolõ

hoitnu olõ üü ni päävä suuh su nimme
tundmalda su ihho silmä omma pümme
roobitsõt must tõõsõ palvõ palas kroon su
pääh su latsõhiuussih sa mu kjasko kümme

ma rammõhõnu kinkal ammukina kaotõt mõõt
mu küüdsekina kasussõ mu hindä ihho mõõk
ja rist minno viil veristäse liha om hain
miä suuh kõrd veretäs ja sinetäs ku ujamõõl

lätt suvi jo tõõsõsugumatsõst taivas lännü om korgõhe nõsõ
sakina nõrgahunu klõbisõsõ haava lehe ku kopka mõsõ
silmä ku olt nännü verevät ja musta lihha hot ma koolõ-i
hummuk hurmakarvaline kisk ar mu mant üü mu üläkõsõ

ja kilõhõhe rüükvä tsirgu nigu piidsaplaksna vai
ku halu palotav mu pääh kõrd pähütsihe pähn ja pai
mu päähhä aja uma valgõ juurõkõsõ vett ja verd
om juusknu timä haavust kakkõgu-i mu kammits kuuljast sai

oo korgõhe sa kitetü ku pääle kaet ni kumaldõ sata
imp nõsõ-i nõstmalda a roosk sa hikkõ kiä olt lännüq mata
no hindä verevä vihina ala vislapuu ku süä
miä ladvani lahki ni om vereväst pest mu silmä kata

vihõm virgakõnõ lakk mu ligõhit sõrmi mõsk
su ohukõsõst jäänü olaluid ja mu silmä nõst
ikust ilosast ni silmäviist om veli vereväst jäänü
ku mädänenü ubina mu katski vaotas kõrd sjoo rõsk

oh pühä puhas kiä sa olt jo armo saanu hüä
kõrd painota minnogina maahha ku lamõhõnu rüä-
põlkõnõ ma tahassi tolmada njako litstõh liiva
koolõ ja häitse ku viil läbikatsmalda mu neero ja süä

kaonu velekekene kulõhtu-i mu nahalt kiraq makõ
võe õks õnnistõt om maik mu suuh a õks ma pakõ
elo iist ma joosõ nigu lats mu kur’a pini
usk ni uhkus takah om mu tarõ lagõhõp ku lakõ

ja mõista-ai ma unõhtada käkit armi hiuussih lõik
su lõhn jo vallalõ sa häitsetät mu naha huulõ kõik
om kumbit vahtrõ valgõ soonõkõsõ kuldsõ karva
su kässil verehtäväh tornih lüü viil kurdist mu su hõik

no ütle ütski sõna üts sõna poolõkõnõ
lumi palotas suu ar valgõst nigu hõpõ
mu silmi munnõ seeh ei kistü tuli tõnõ
om su vasitsõ käevarrõ õnnõ mu tõpõ

ja pastmist nännü pääh nigu nätäq om karist
minno mu hindä usk ni määnü süküs must
sjoo aastak päähä kraap uma jäle ja kõrist
lõpõs helü ni hing su nimi ikust mõst

ni makõ huulil läük no anna mis mul puudu
vai tõsõst tii mu arm kiä olt sa ristipuudu

om klaasil varastõt ar taiva au ni värm
ja paprõ pääle kisk su sisikonna käsi
om sõrmõkuntõl nahk nigu sinetäv härm
ja häbü huulits koh ma iho ligi kisi

uma rõivit ja koh mu ullist pesse tuul
ni taiva valgus no ku mu altar om tühi
õnnõ kõmisõs pääh ja su märk miä mu suul
minno uimatsõst lüü olõ-i unõhtust pühhi

su kässi hoit mu miil ku hingeõnnistust sisi-
konna verevä kõrd ma paprõ pääle kisi

ja ar hiidütet ulli haina lakva halla
ja lõppõmalda no om uni kaonu üts
ni tõõnõ õkva löüt mu suu su suud jal ots
ni unõhtust ma jätse maahha su võiolla

su valgõ säng om kirst nigu latsõ mi koolõ
sääl haigõ liha käkk mi silmä kinni imp
no ma jovva-ai pess mu ello mõtõ tuulõ
kiä om kavvõh ni jäet mul maahha vitsakimp

ni roosk mu ikk ni ris` om mu pähütsih tuu
olõ-i viil minno no ar muutnu suuh su suu

nigu pümme vai ull miä om õnnistus miä vits
ma saa-ai arvu no ku sõna saanu lihast
om ja ütstõsõh kats mi koolõ väll’ä kihäst
om kistu halu päiv ja üü mu pindrit kitsk

ja kohes käkki noq mul hinnäst kinka iist
vai mille süä pess pääh ku ähn ma upussi
su olgõ nõalõ kaala ümbre kaossi
ja vesi nõsõs verrev kuum ni hahk ja tiist

om nätä õnnõ märk mi silmih no om lihah
ku värrin perämine mi õnnistus ni viha

om nõnah tunda no nigu palanut lihha
ja no vaugõlõs tuul ja lumi ts’aun mu kihhä
ni lammõs sälgä hirm ma jovva-i kiildä hindäl
no ei alandust üüd ei sinno kõik om kindla

om kuudal tettü tüü ja nur’atuhe läük
nigu kirvõs su suu ja mi kumbki ei painu
om liha leevä iist meil süüdü päävä ts’auk
mi kottal verest tsilk nigu pääle olt kaenu

ma pala pästä arm tulõ kistuta tembit
ma su mahluga no om viha purust tambit

kiä no taht tuul no om jo nätq kuis meil
lüüdü kinni om hing ni ar sadanu njaoq
hindä julgusõst om ja kuis mi pelgä
hindägi ihho

kuis mi inne sjood olõ joudnu ellä
kuis mi peräst sjood elä hiitünü kats
katski huulõ kraap lumivalgõ iää om
kuuma su sõrmõ

õks ku tsilgussõ joba kaartõ meele-
kotsih hiuussi all sinikõllatsõ su
soonõ pessvä sõs kiso puie kjulm lõhn
hindähe sisse

päiv ku lämmitäs nigu njakko palas
jälg su njappõ raast ni ma õnnõ hämmä
hindä kuiva suud sälä pääle sata
maahha ku hindo

pliiknü päivlik plink aja ringi pää lahk
süänd ni hahkõ iääd ja no timahava
viilgi halosap nigu vaotas pillu
põlvili maahha

tummõhit tsõõrõ tege
päiv mu silmä hõi sedä ma ammu jo oodi sjood ma
kavva jo kaie kasos
läbi hahõst iääst ni mu süä ni orashaingi

navesna rõivas templih
kõgõ lõpust om nigu tõot lahenu keskelt poolõst
putus mu musti silmä-
alotsit kõrd kuum nigu raud palotav tuhast su suu

tervühtet olõ õigõ
liha pitsüs kõrd viil mu suu kinni ja likõ kandli-
alutsq kuiu-i ar paast
koolõta jovva-i ega kae kuiu-i mu ukla uja

Hääq sõbraq!

Võro Instituut
Uma Leht