Aivo Lõhmus sündü 21. hainakuu pääväl 1950. a Varbusõ külän Tille möldre perren. Kodokandin sai Lõhmus ka põhiharidusõ, pääleq tuud opsõ ja tekk’ tüüd muial. Aivo Lõhmus om ütelnüq, et noorõpõlvõn sai hindäle lubatuq kodomailõ tullõn yks maakiilt kynõldaq ja et tuust lubadusõst om kinniq kah peet. Ehkkä rohkõmb om Aivo Lõhmus kirotanuq põhaeesti keelen, om timä eestikeelitsen luulõngi tundaq Võromaa vaimu.

Aivo Lõhmus käve 1957-65 Karaski 8-kl. koolin, sys läts’ opma Talina Polütehnikummi, mille lõpõt’ 1969 ja 15. Tüülisnoori keskkooli 1970. Samal aastagal astsõ tehnikaharidusõ saanuq Aivo Lõhmus Tartu Riiklikku Ülikuuli, mink lõpõt’ 1976 eesti filolooginaq.

Pääleq Polütehnikummi ja inne TRÜd oll’ Lõhmus Ehitüse Tiidüsliku Uurmise Instituudi ja Balti Raudtii palgal. 1974-79 oll’ Tartu Edasin kulduuriaokiränik, pääleq tuud Eesti Raadio-Telekeskuse Tartu tsehhi meistri. 1985. a-st Kiränike Liidu Tartu osakunna konsultant’. Oll’ Tartu Kiränike maja aktiivne ärqvõtja KGB-KaPo käest ja sääl majan joba Ilmamaa kirästüse ni “Eesti mõtteluu” sarja luumise man.

Luulõtamist alost’ Aivo Lõhmus 10-aastagadsõlt, tõsitsõmpa noorõpõlvõn, trükkü pässi edimält 1969. Aivõ Lõhmussõ katõn edimedsen kogon võrokeelidsit värsse olõ-iq, kolmandan “Nüüd ja enne, siin ja mujal” om tsükli “Päiv”, 6 lühküst võrokeelist teksti. Ka Võro lugõmikun om üts’ Lõhmussõ luulõtus. Võro kirändüsluu kotussõ päält om kygõ tähtsämb muidogi üten Madis Kõivuga kirotõt edimene võrokiilne näütemäng “Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl”, mink Ingo Normet 1993. aastagal teatritudõngidõga lava pääle tõi.

Aivo Lõhmus om viil kirotanuq üte eestikeelidse romaani, soomõkeelidse luulõkogo ja hulga kirändüs-, teatri-, filmipublitsistikat ja poliidilist publitsistikat.

Aivo Lõhmus kuuli 2005. aastaga 28. paastukuu pääväl Tarton.

Luulõq:

Aastarangid ER 1976

Puumaamees ER 1978

Nüüd ja enne, siin ja mujal ER 1982

Kysymyksiä presidentille Jyväskylä 1991

Romaan`: Alla orgu ja üle jõe ER 1988

Näütemäng: Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl (AL ja Madis Kõiv) ER 1987 lav. Ingo Normet TMA lavakunstikateedrin 1993

Ku AL Soomõn kogo vällä and`, teiväq suumlaseq timäst filmi “Aivo Tartusta”.

AL kotsilõ saa lukõq:

Lng X 1976 (A. Oja)

Edasi 30. X 1982 (K. Pruul)

S&V 28. I 1983 (S. Olesk)

Lng X 1987 (Kauksi Ülle)

Lng X 1987 (M. Hint)

S&V 18. XII 1987 (Ü. Tonts)

S&V 12. VIII 1988 (intervjuu)

Lng XII 1988 (M: Hint)

Tulimuld II 1990 (I. Grünthal

Lng VI 1991 (S: Kiin)

Pm Extra 6. VIII 1994 (intervjuu)

Aivo Lõhmuse luulet

Nahk nii hille ja sille
iho nii muhhe ja mahhe
tissiq nii ümäriguq
egält puult muialt
kah illos ja õrn
kygõ ilosamb
kygõ õrnõmb
säält
kohe kygõ rohkõmb
tahassi kaiaq
ja kaotsihe minnäq