Lucretia Southern

MA OLLI KAUKSI ÜLLE
nikagu mu peldiku
laest krohv läbi
vettü ja nakas
pudõnõma ni
latsõq kolm
sõsard ja noorõmb
veli määreq
mu madratsi
sitikämoosiga
plekligatsõs
sääl pääl
kuiunu saia
moosiga jürren

nu puruq jäiq
mu küle alaq
ma väherden
üüsiti heräne
printsess herne-
terri pääl ilma
lootusõldaq kannatuisi
iist printsile
ega poolõlõgi kuning-
riigilõ ega tervembäle

laelõ ilma
härmävõrkõ nõõ-
kõrra ni puhtambalõ
põrmandulõ midä
ma täämbä pühksi
tuustunuq pürstiga
vars aja pindõ
võlss aol
mõtsast tuud

niguq minagi
miiss küsse
kas maq
pelgä Prints
Silmärõõmu sokkõ
peräst ku mi
kogunõ nelläpävä
pümmega vaimu
materjalisiirmä
latsigaq vaeldumisi
mu viltuisi
laki alaq
sädelevä küllega
kasti ette kost
mängitäs vällä
miljonni vai viil
inämbät massuvapa
tullu aga tu tõnõ

loto um alati
minnu püüdnü
inämp mina jo
võtnu kolmõst
pakut võtmast
õigõ selle et
mul olõõi vajja
autut sis ku

ei tahaq
tiit õigõdõ
ku tahat lät
kõik nii kuis
ei tahaq kas

vähä vaiva
um nätt mu
rüsäga raha
mina ütle
pasa a latsõq
et miikarva
Mertseedes
takasttõugatav
käümä ei lääq
muidu uhkõ
lehen kiroti
meheq valiva
naisi ni autit
ütte muudu
ni tä um
inne ei
hoolitsa ku
saisma jääss

ma ei saaq-
magada okas-
roosikõsõ egaq lumi-
valgõkõsõ und
kirstun klaas-
mäe otsan
kesk umma mäke
um savimaa
lättevesi tuulõ
puhangu tulõpuuq
aga armastust
olõõiq um huul
vaiv hallõ
vanaq jutusõ

ti vaidlõt
mullõ vasta
et ma olli
kangõlasõ muinas-
jutun hindä
meelest printsess
aigupitten
sai selges
et Viktor pidi
minnu imelises
abilises nõiavitsas
haldjas vai hiires
kiä oppas ahunukast
-ütsiti ütsiti-
äkki siilis
-servite servite-
kost eläjäkene
olõs kasuka
saanuq ilma
Kalevipojata

usk minnu
nõiavitsas kiä
hoit toda tiinvät
haldjas kiä vihast
ku ristsele es kutsuta
okasruus magasi

AGA TÄL OLL SÄNG
baldahhiiniga
sääne ku lubas
lotoga võidõt
miljoni iist
Silmärõõm osta
aga muusikist
olõõs juttugi
hoobis siidi-
mängjäst nahk
püksõst kirp
aknõst vällä

ooh sedä pidu
ja pulma
millega muinas-
jutuq lõpõtads
sei ja jõi
sääl minagi
suhtõ es saaq
midägi ma tandsõ
polkat valssi
ni midägi viil
olõs pidänü
menuetti no
Lõunapuulsõ
teiq egast tandsust
hüplüse vai kargusõ
nadi nunnadi
nadi naa

kos näq sis paigal
mäki rahvas
mobiil es võtaq
Järvekülän
Minke üles
mägedelle hõigas
peigmiis ütle
mullõ uma
telefoni nummõr
pruut saisõ
pehme nutsakidega
vaiba pääl
ni küsse kas
tä tarrõ või
edimädse sammu
pittäv astma
kaska vai vaiba
pääleq saabõv
muidu kalg süä

Ilm oll selge
läts külmäs
es sataq pruuti
kiteti pini
süütmise iist
talvinõ pööripäiv

tuust ma jo
kiroti erälde
laulu ei saaq
avalda äkki
um hõel Viktorist
mis ti märgit
jo päälkiri

SITTA KAH
ei tiiäki
parahillaq
kas kyik tuust
naas vai
taaga lõppi

a minu pallo
himustõt Keenjus
saadanatiindres peet
süämest taara
usuline a kato
liiklaisi kombist
kinnipitäv
egas juhus
Kivisildnik

sai sokutõt
ketti üleilma
tunt virma koopi-
raiteris

ni trehvsi tedä sis
kuu ao peräst
ni olli märknü
et millega tedä
lohuta ku ütles
et Tartu sillaq
jyyviir pühäaid
E-kaubamaja Rüütli
pistroo uhrikivi

ni tä sellet
mullõ pikält
päähämäärmise kunstõst
ni poolõlõ
olõvist töist
ni maq ei
tohtõv noid
teedäq egäq üles
tähendä et maq
vahepääl suigati
ni leping ei
lubavat
tuud ni taad

mõista ma
üteldä kygõs
tuud et Eliidi
piimä tegijaq
ummaq kidsiq
ni ulliq
es ihna hõpõst
papõrd vällä
kävväq sis
kunstnik teküq

imeht a viil
ullimba ostja
tu labasus müübev
kah viil

ni tabletituutjaq
tõmbasõ mahaq
lausõst kyik
pääle tollõ
et ostkõ
tablette häid neid

ja pikält oll juttu
Palbiinost paksõ
käevarsiga paleriinist
iätüse päähä
määrmise ässitämise
man kel tull kõvva
paranduisi tetäq
õhembas võtta
kintsu ja mahaq
hobõsõlõuga a
tandsnu ollõv
häste nä arvuti
iin tedä tahvidsi
nigu Kuldnaist
sepp tegi
tellmise pääle
a ku hiit kullaga
magama hõbõdagaq
hingämä külm oll
külg vasta
naist lämmi
vasta saina
küstü külä
muurõ käest mis
puudus ah
kedä tu huvitas

ja no vasta
hummuku ku haheti
ni päiv
visas läbi
undsõvihma valgust
veretävide vahtride ja
kõllõtavide kõivõ

kohmassi maq et
inemiseq
et mis inemiseq
sääl sis ja

nii maq saigi
teedäq et Ainil
Mustangiq niguq
tälgi ja Androl
Wrangeliq ku maq
no segi
ei ajaq kõigil
pidi olõma mustaq

no mõistnu
minagi midägi
vahelõ kosta uma
ummõlusõ klassi
haridusõga ni lubasi
luulõta tuust ku
tä täpsüstäs
et kas kaadsaq
lukkõ vai nöpsegaq
valla kääväq

vihast lõppudõ
lõpus pahasi
et kirotakkuv eiq
kyigil jääbev
võlss muljeq et
nä saabõv
ei aigugi kedägi
karada pittäv
kykkõ pruuvma
iätüst vitamiine
piimä kängi vai
no midä iks
reklaamitas noh
ei veine tä
viisiv maidsahõlla
noid tundvat
tõsõq esiki küländ

BUSS SÕIT TALLINNA
posti manoq
ni tä lupa
piä kinki
hindämärgit
sokolaadipaprõ
kygõ tahvligaq
ni peräst üleilmalidse
ässitüskunstiauhinna
kättesaamist
viiäq mu Kreetalõ
vai kohe tu ollgi

las selletäs
mineväkõrd ost tegelt
säädüsligu naasõ
kortenna kemmergupoti
ni joulus pessmise
pääle teleka

a ütskõrd talvõ-
harapääväl tull tä
ärselletet näoga
mu viltuisi laki alaq
tuld haardma
tõi valgõklaasikerä-
küündlekese
es olõq tä
kostki lugõnu
et taliharapäiv
oll mi iin käüjide
sama kõva pühä
ku jaanipäiv
kygõ pikembäl üül
tuli es toheq
kistu muidu kistus
ka elu

Jo mihklipäävä
tä uutõv
et joul saanuq
ütskõrd müüdä
sis lõpmadaq tõlkma
piät inglusõ keelest
inglusõ kiilde
a eesti sõnnoga
nii niguq vaenõ
vana hää KMS
pidi tita pehme
naha asõmõl
pandma õhukõsõ
pampersit päähä
määrin

sitta kah
selavii

ülemus kynõlõv
rantsusõ kiilt

MEIL ETNOFUTURISTE
kuis tu meremehelaulu
pioneerele kõnõldigi
et ku oll ropp laulti
tuira ruira
ja viimäne
salm ollgi

taruira ruira
taruira ruira
taruira ruira
taruiraraa

tuu ni taa
tuud ni taad
mi olõ ütelnü
ma olõ hädän ja
sõitlõ Lõunamaad
hurjuh võtnu
tagasi mu unõq
ja ettenägemiseq
läbikaemiseq
tsirgu ja hussi
sõnaq ah nigunii

kasvi maq mäki
pääl ni maa anti
tagasi Jakapi maa
Elisabethi kätte
piirikivi vanaimä
samblõ seest
vällä puhast
ma valisi hindäle
tükü Pärlijõõ
viirt korgõ
savikaldõgaq
külmi lättidega
kobrastõ paisutõt
ja ku ma timahava
suvõl lätsi
ai naabrimiis
tsihi õkva
läbi mu kaldõ
es saabõv tagasi
andaq muidu
küssev tõsõq
külärahvas
tagasi ummi kah
küllüti haava
tüve pääl ni
lauli nüüd
tahan tiada
tõde maa aa aa
kuid kes
on läind mu
peiuga
aa aa aa
ja mina viil
olli märknü
kiä tu viil
pääle muq
räbästikku
vällä vali
unõn
näet
kuraq jutuq
mustaq maraq
saat ikkõ
verevä naarda
liha ni veri
pahandus lats
haigus must miis
aja takan haigus
ni tsuklõman
külmän viin kiäki
haigus jälleki
haigus halu
varõsõlu halu
harakalõ mustalõ
tsirgulõ muu tõbi

MI LUULÕTI TUUKÕRD
1987 1988 1989

ma kiroti vereväst
kübäräst mille
ma paluti
lillakast kõllakas
kreemikast mõsust mis
kuiusi kuuri iin
puuriitu vahel
cireli cireli
säälsaman visas
Ehlvest minnu
nahkkaasigaq
raudnukkõgaq
taskuraamatuga maq
huulnuvat inämb
Keenjusõst kedä
kutsõ tuukõrd
Viktoris ja
mina visksi
Kivisildnikulõ näkku
timä LIKÕ
VIKTORI käsikirä
jooniliseq leheq
pleiatsigaq kirotõt
risti ja põigitõ
perän anni vällä

mille ma lei
ah mis tä
topp sis
luulõtuyisi lukõq
ku esiq kaos
kauas aos ja
tullõn
ei ütle midägi hääd
kõgõs tekstiq
ei sõnnagi
tunnõtõst
mis tunnõq
um mõtõq

joonilise pidzaamaga
pagõsi Viktor haigõ
majast 1988
1998 Rüütle sama
joonilise orandzika
pidzaamaga

Saadi tedä tagasi
alati Aleksandri
uulitsat piten
tuukõrd Nõukogudõ
mis prints timä
Viktor Lohetapja
Boltush

Lebäskleden küsse
nimme kiränikõ
maja diivannõ pääl
oll kevväj tulõman
Karl Martiini oll
vakka Viktor viidas
indiaani nimele
Jürka Ehlvest löüd
Pöörane Parts

mul um lugulaul
lemmelehest au ni
armastusõ taimõst
vesikupust kuis
naane lemmelehe
iist pak
ehtid eläjid varra
ni timä nõud muud

-kodu lupa
lupaq kodu-

ni umgi lemmeleht
ligi tä suu

kodu um lännüq
järv um jäänüq

parts prääks ni
kunn kruuks

arvuti ütel mullõ nii
kõnõlõv arvuti
oll tulnuq
ütel inglusõ muudu

-khunn khruukz ni
partz prääkz-

Väiku vanõmb tütrist
kai Lucretiast tett
maali kaarti
ni küsk

-imä kas sina olõt-

Lucretia oll maalit
verevä pääga sammetürbiga
mil nahaq veerin
väits käen

Mul ka oll väits
sis alati käen
tei liharullõ
lõigi leibä
tuuperäst ollgi etno
futurism

allõs ku kiruti näüte
mängu mu naabrikülä
keskelt mõisast peri
Barbara Juliane von
Krüdenerist

tuu ka kirot
-kirändüsest ütsindä
ei saaq ütsjagu
cirkust piat ka
manoq käümä-

kindit kübärit sallõ
a la Valerie

Mul umgi küpär
sulõnutiga
lillakasverrev

must looriga
mille osti ku võeti
Kirjanikõ Liitu
ja pärlmuttõri
roosa huulõ-
pulga kos jäi
kas kulusi vai
kattõ sammet-
ürp oll pikk
ni rohiline
rootsist kingit
rõiva maonahast

KÄNGÄQ MA JÄTI
kogõmaldaq Kiränikõ
Majja ku tulli
pidult vasta üüd
Olli ummõlnu Prints
Silmärõõmulõ siid-
brokaatvesti ni ostnu
hindäle sinnäq manoq
brokaatkleidi
mi asti trepist alla
niguq edimäne
paar tegelikult
mitte kõrvusi
Kõik olliq ilustõ rõivin
Contral oll ülikond
ja hius lõigat
Nuurpaar pulmarõivin
Kodokäüjä Esäkene
tull Contrat kosima
Kaplinskile miildü
Prints Silmärõõm
Francois Serpent
aadlikkõ asi

Umbli tuud vesti
kolm päivä
nilbõ siid
brokaat ei püsüq
lapp lapi lipp
lipi pääl
panni teleka mängmä
vanaaolidsi
rõividega inemiseq
muusika säältsamast
äkki tõlgitas

-Vranssuaa sul olõõi
süänd seen-
-Margoo jo imä
kõnõl mullõ nii
üüse kumbassi kas minu
rinnun midägi
tuksahõllõs-
-Vranssuaa avita
minno pästäq-

Ja teleka Vranssuaal
oll kullast vest ni
ketiq ni hius
pikk tummõ
ei tiiäq kas tihkas siid

ah olkõ
määne taht

illlo ei pandaq
padaje

Ja mi asti üüde
taivas roosa
tuul vingõ
kängäq unõti
mahaq mi kõnõli
saabastõst

tä arvas et mul
olõma piassi kundsaq
korgõ oh jummal
jo aastit tagasi
astõ noilt mahaq
kos mul aig
joosta tuua viia
panda otsi kaia

-Ei kõnniq kauõmb
kõrvuisi ma inemisega
kes illu kasulikkusõ
iih mahaq salgas-

tä ütel ei mitte vilmi
peris prints
Silmärõõm
Hää kuningas
miis kiä umma
purpurmantlit sääd

ni äräq käänd

ma jovvi kodo
vasta üüd
luurküpär käüsel
ni repän üleola

kleit katski oll
käüs otsast pia
vana kleit oll
seköndhändi poodist
puul saandit vana
äkki inämb
aig pehästi
ma liiguti
kleit valla
umblusist

-Tuhkatriinu-
ütel miis

ja umgi nii
kängä kaotõt
prints paenu
kleit lagunu

NIGUQ PALONÕIA HAND
Setomaa talla
all kinniq
tamplõval kahrul
Eesti niguq
Palonõid uma
maa kivve pääl
õdakuhe pää
ni hummukuhe hand

kui sisaliku
pää lask
valla hanna
uskõh kasus uus
sis kasus

Aga Eesti ei
hiidäq nii

Mi riigirepän
oosõst handa
pinne kätte pakk

-Sina paemast
takistit minno
Jäit kinniq
kivve kandõ taadõ
savist rassõt
sinno peräh
veie paedõh
pästeh hinnäst

No maq repän
paku pinel
karistusõs umma
handa Meri
Ilves Vähi
kirotagõq alla

laul läts läbi
setomaa hõpõ-
helme helinäl
är sis veli
vele tundsõ
sugu nakas
selguma

HÜVÄSTE RINTSESS DIANA
-kas maq sis vällä
ei näütä nii
niguq rintsess Diana-
ütli ma pruuvin
pähäq kallist
kübärät kauba
majan viil tagasi
myni päiv ni
ega maq ei
olõq ainus

Määntse olliq Diana
kleidiq üts valgõ
miä pärlit täüs
niguq elektripirn
täüs kärbläsesittu
mu köögin ja
valgus paistus läbi

tõnõ verrev ku elu
iist lühelik
hannaga takast
tõnõ sinetäv
must niguq taivas
inne üüd vai
inne pikset

Saq möit uma
kleidiq mahaq
kas saq umõtõ
tuud es tiiäq
et annat midägi
hindäst sis jõu
tollõst võtja
võtt ummi rõivit
ei toheq jo
andaq ummi ehtit
lainata ei saaq

kost sa iks toda
tiidset paksõ
müürega majju
ni tihedä
undsõga maal

vast möit
kleitega hõllandust
igäväst petjäst
mehest ah kinkal
sys säänest
ei olõq
annit krooni
pääst a tuud
kiä nalalt
ei ihna

võidit elu
ni priiust
a koonis

jahijumalannest
hirv takanajajilõ
jahiluum ni saak
nuuq kiä su kihuti
surma es saaq
sinnu kuigina
pästä selle et
seon ilman
mass inämb pilt
esikaasõl ku võimalus
astu vabalt umma
valitut tiid

Diana Diana Diana
kats sinu ilusat
poiga kül nä
söödetäs katõtas kaias
a kas kinkalgi
jakkus su süänd

Kui saq ellit
nii nigu eletäs
kyiki maie
muinasjutõn
sys kasus sust
valgidõ ruusõ puhm
sinu poigi
aknidõ alaq
ja ossakõnõ sirutus
aknõst ku supi
sisse puistat kihvti
ja hummukunõ
kastõq häiermil
um ku kleit
olõs helmi täüs

Hüväste armas
Diana väega
hüväste

SÄITSME VELE SÕSAR

kiä nõiut luigis
siivaq kässi asõmõl
piat umblõma
värskit nõgõssit
kui ei paluta
ei avita

Kas varsti täüs
um säidse
Rüütlele ma osti
vällä nellä
kogu pildiga
tu hammõ
Pruudi hamõt umbli
Peigmehel ai pitse külge
Silmärõõm sai
siidirüü

Viil ummõlda
iks viil
uus pesäkond
om lindu saata
eelmine
sis seo
ja viil ja viil

Misjaos et üteldä
nii niguq Karl Martiini
-Ma olli Kauksi Ülle
es saaq ollaq
vällä tulli-

Kos ma lää
kos ma pae

ku mehetapja Maie
kiä läts kuusõ palvõõllõ
kataq minnu varja minnu
takanajaja tulõva

ni vastas tuu ja
tõsõq puu

et säädi seere
katsuq kanna
sinnu siista
leütänesse
minnu süüd
arvatassõ

Mai läts angõrjas
meresse

Mis mina Mai ma
kutsu hanni vai luiki

handa handa hahekõsõq
lukku luigatsirgukõsõ

läts õks sõda sõudõmahe
vinne vägi väärdümähe

äräq kattõ minu üle
minu kallis kaasakõnõ

ja kuis mi
nakka vahtma
varikohe kos um
pettäi pikembi
vai kuusi korgõmbi
ku tuu um
minu üle
minu kallis
kaasakõnõ a ku
vesi vetütänü
sis kae
tähti taivahe

mia tähti um
korgõmba ni hjelehembä
sis tuu um
minu üle minu
kallis kaasakõnõ

Jah ma käve mitmide
maie ja merri takah
saapa kanni purus
ronisi klaasmäe otsa
orjavits veristi käe

tegelikult Ojamaal
ni saadi tsirkõgaq sõna
et mu kallis
minulõ kallis
um viil
muidu üüsiti
mina ei saa maada

Eurolaulus paras saata
ni ull luulõtus

Viktor noq Keenjusõs
kutsutu ka laul

-oidu ei olõq
ülemus tapp uma naase mahaq
no ärbeldäs uma
alluvide iih
tahadi niku teidki-

tuu um tuu
midä mi Mariga
lauli Tamperen 1994
vabariigi aastapäävä aigu

-Ignaati kojoisen koira-
ja nii edesi kuis
tä vei naase sanna
ja võtt pää mahaq ku
kapstapää vai nakri leheq
-Ignaati kojoisen koira-

Vabariigi aastapäiv
tulõ timahava
Talinan NAK esines
kavaga Oi kuis tahas
Lesbiliitu…

Ruitlasõ luulõtus
mis lät edesi et
NATOssõ ja Kapossõ
aga mitte euroliitu

Sis pias saama kolm
siidisärki ümbre
vahtsõ raamatu
jorost

Rohiline-Jan Rahman – Vasõst vask
Tummõverrev -Francois Serpent – Ka Jumal on inimene
Kõllanõ-Indrek Rüütle – Lahkumine Puhjast
Sinine-Veiko Märka – Tühja aju korinad
Must-Contra – Päike ja Lamp
Roosa-Merca – Vana libu hommik
Orants-Olavi Ruitlane – Inemise sisu

kui Kultuurkapital and
saa kunagi viil

Lilla-Aapo Ilves – Üks pedajas
Samblõrohiline – Tiina Pai- Armastab mõrvatud haldjaid

aga midä viil
üts um puudus

Kruusamäe joonistas kaasi
mis värviq
viil jäiq
ta ruira raa

kost saiaq toda raamatut
toda perämäst

toogõq kokko
kül ma kae

Nõuti Villu Tammõt
helistet
tet
Verrev-Villu Tamme-Sorlimeki Plät
kaasõ pääl
nigu iks
tuu Kruusamäe asi

JÄLLEKI UMMAQ PLEKIQ
mille nä telekan
mõsupulbrid pähäq määrin
ei laulaq Ristikivvi

-Linal paraku on ika plekid
aga kaste harukordselt hõrk-

mu laual ei olõki
laudlinna muidu viil
oll ku liharullõ seimiq
sis oll raha ku
Karlmartiini
viil elli mu Salongin
tõsõn tarõn
midä um kõrrat
nii sakõstõ
et kõik naarva

Nä ütli et ma
ei toheq
Silmärõõmuga kinno
minnäq a mille

Viiendät elementi

sääl vajasi hirmus relv
mis Maad päst
nellä elementi
maad tuld õhku ja vett

viies pidi armastus olõma
ollgi mi kiruti arvustusõ
tuust kuis rantsusõ
filmikunsti traditsiooniq
murrusõ euroopa
sojusi ja ameerika
sojuusi iin

mikidemaa no
muud
ei tulõ multifilme
telekast ku hiirist
moototrattaga
hirmutasõq kassõ

hiir hüppäs ja
kass kargas

vai nigu Ilves luulõt

-Ave Kumpas
ja kass kargas-

Jah lihtsamp um kirutadaq
lugu ku uma
nimi alla
Ku susi um pini
sis kas mina ei olõ
kauksi ülle

VANAIMÄ VANA VIKAT

heidü hainatõt
aida ohtjit
ni nõgõssit kiäq
nääq ei lasõq
latsi hõrakit
maitsma võtta
vikat ni võttagi

aidaussõ hingeq
krääksätäseq nõsnuq
päiv um erre
ni kalg aida
jahedust hõhkas

ni vikatiq
saivaq kangas-
puiõ pääl
sääl um näid
sääntsid ja määntsid
suur rassõ unu
vikat mille kaar
oll lagja
ni vars jämme
kunds kimmähe maan

ni vana rossitõt
pisu kõvvõr
harotamise vikat
minka ma lei uma
edimädseq kaariq
ni tunni niitmise
väke ni väsümist

ni sis um
viil tõisi
siän õhukõsõs
tsaet kerge
vikat vars siiditses
kulunu higist
ni hoolõst

Maq võta taa
Tereq
mu vanaimä vikat
kiä saq tedä
teeneq ni niidiq
haina eläjile
hummukus ette
ni kuioma talvõs
kiä sa piätit
võssu kasumast
Palu niite ni
kuntõ ku sulusaari

vanaimäst jäit
saq mahaq
sjo talu maa
ni maiega

võta pejju suq
lämme varrõ
luiska tsiuh tsäuh
ohukõst terrä

Lubanu saq mullõ
vanaimä vikat
et sa tiinnü
minnu nii niguq
mu imä immä
päävänõsõngust
õdaku ildani
vällä

vikat ma tiiä
umma kohust
kimmäst kätt
ni väsümädä sälgä
et suq terä ei
kannata kivvi
ei iin niitja
kundsa

vikat vikat
kas jakkunu
mul joudu
orada
nii niguq
sinnu tiinnü
mu imäde imäq

vanast aadlimeheq
uma mõõgulõ
ütliväq vandit
ni pidet esält
pujalõ andõn

poiga teeniq
nii niguq essi

vikat ola pääl
astu ma aida
kriiksat krääksät
luiska
ni lüü
satas jala
päält kaari hain
ma mõista viil
vikati kiilt
ma mõista viil

TU UM JO HÄBEMÄTÄ
ollaq Kauksi Ülle
ku maa ja ilm um
sääne niguq tä um
mitte inemise perrä tet
üts kuningas oll
kõrd maata
ja särgitä
õnnõlik miiss

Toda Silmärõõm
sellet et
vaenõ vast jah
kõik kokku
hoit raha
et osta särki
vaesunu aadlik
mis aadlik
ütskõik illos
inemine võru poiss
tsopaq põsin
pilk su silmist
lüü pilliq timmi
ja ma võti
rahakotist

Koidula et tä
saanuq verevä
veini perrä
kedägi saata
selle et muidu
ei olõq midägi
juvvaq ja piduliseq
lätvä minemä
muiduki piat
colisama juuki
ku lättest ja
ümärik laud
Kösta Perlingi
saagast ümäriku
laua rüütlitega
(Ruitlanõ Rüütle)
kes ei saaq
kuiginaq mintüs
Imändä lauast
kinkast um teedäq
ku keenjusõ pääl
ärproovit
naastõrahvast
kiä noorõlt jäi
mulla alla

KURRIKUULUM VIITÄE
sai kirotõt
laulõ lugu ja
muidu ni muinas

Kesk Umma Mäke 1987
Hanõq vai Luigõq 1989
Jyriyy 1991
Agu ni Eha 1995
Kuldnaanõ 1997
Säng 1997

Tõlgit muist keelist
käänt lõunamaa
moodu perrä

Kangro Susi 1992
Kivisildniku Likõ Viktor 1989
pää pand huugama
kõnõvõimõq es tulõq
inne tagasi ku
katõ tahvli
sokolaadi pääle

Toimõti
Võru raadiot 1991-1993
vahel oll sääne tamp
et lauli Pula
Paulusõga Walko
reklaami sisse otsõ
eetrihe ja viil
ma toimõti
võrokõisi lugõmise
raamatut 1993
Kivisildniku kärbse
seeneraamatut 1996
tuu lahk kõik
masina toimõta
kliipi köütä kaasõta
kõik tull käsitsi
sai valmis suvitsõs
pööripääväs ja
püürdse kõik
kriitikite pere
tülütses ja tsunvtiq
paheldõ niguq
kerävälk lei selges

aga mina olli
ainukõnõ luuser
kõik tõsõq
võidiq Keenjus
sai keenjusõs
naanõ sai
tagasi mehe
esäkene pand
halõdusõ raha-
massina ette
vidämä Tartu
sai muatusõs
edesi jäiäq
Tallinn võit Viktori

aga mina kaoti
hindäle kõgõ
kallimba nüüd
või anda ka
nime ja avvu
võita um
terveq maa
ja ilm um valla
mu jaoss
Kajar Pruul
ütel et nais-
kirjaniku man
ostõtas jäledüst
sehke jüräge
tsui vuts
as võtaq

noijah niguq
Holliwuudi naasõq
lööväq jalaga
naturaal porn killers
peisik instinkt

aga muinas-
jutun kand
talutütrikust kuning-
ganne uma ulli
kuninga sälän
vällä ku tu oll
touganu naase
hindäst vasta-
kõnõlamise iist
hirmust tarkusõ
iin hõimuga
vaeside sugulaisigaq
läbi käümise
iist aga andis
talutütrik
jutun es annaq

Soomlasõq olli
küsünü ku mu
raamatust tuud loiq
et kas talutütrik
viil vahtsõ mehe
võtt aga
mina ei tiiäq
sääl muinasjutuq
lõpõsõ kost abi-
elu algas

ainult mikidemaa
naisi ni hindä
abiraamadu naisist
kiä armastasõ
liiga pallo
ja nii võtva esädä
tütre nii niguq
maq kaasas hullõ
joodikit latsõ-
meelikit taplõjid
juhilda ülemise
kõrra pääl

hopõn iih um
ohjelda kandspuu
kadajanõ kuu
es kuulõ kutsmist
päiv es
pallo pallõmist

toimõti võru
raamatit kostabi
seltsi kaasaigsõ
kirändüse keskusõ
raamatit 1997 1998
paraq võru aabitsat
Ma olli jo Kauksi Ülle

viländ sai
igäväs läts
är vaivas
es müüq
valmis sai
seksromaan
Päälkiri pias
olõma Paat
Kajar soovit
kiruta Kultuur-
kapitali taotlustõ
midägi muud
Armastusromaan
näütüses Mart
Velsker kitt hääss

Poeet Rahman
lubas tuud müvväq
tä jo latsõst
pääle Petseri
Pihkva turu pääl
kardokit möönüq
sis Vasõst Vasikat

MIÄ MU NIMI NO UM
Kiä oll Lucretia
Prints Silmärõõm
tiid kõikõ
juugendist turniirõst
kangastõst antiigist
inglismaast Lucretia
ollõv vägistet
tä ollõv sugu-
võsa iin hinnäst
väidsega tapnu sõaq
olliq valla päsnü

Käü küll las
ollaq Lucrecia
kiä määne Lõuna-
puult mäki päält

ilmselt Southern

ja kleit
eiq ma tahi
üteldä kaas
pittäv olõma
valgõ
Jevroopa värk
sääl valgõ süütüs
maarahval koolukangas
Kavva tettü kaunikõnõ
nii häste sai
et ellu jäi

Rohelidse maaniq
sammetseeliku lõigass
tä uma käega kääregaq
minis ma mähe
sis hindä
vampiirirõivadõ

käeq ja jalaq
kõik jäi sinnäq alaq

-Mille-
-Selle-
-Mille-
-Seks-
-Sis just-
-Mqm-

no Silmärõõm uma käega
viina suuhtõ vali
süüt peost leibä
libasussõlõ
anti väidse otsast
nahk jäi sälgä

Perän ku Olavi
näitekirjanik
NAKi tarõn magasi
niguq võru poisi iks
pää maan ja jalaq
leso pääl

mi kraamõ tarrõ

Lucreetia kühvli
ja Francois haraga

-Ma kiruta nüüd
Lucretiana luulõtusi
võit mullõ vastata-

Ja umgi valmis
ku parembat käsi
kirja mullõ
ei tuvvaq
sis lõpõtagi
sarja uma
kurrikuulum viitäega
kiäki nuur ja
illus siidin
sammetin brokaadin
hõpõrepän kah
väits vüü pääl
niguq kuningas
Maria Theresial

-Imä sina olõt-
-Tsst
kui tiiät
olõq vakka-
-Lucretia Southern-

Kevväi alas inne
jõulu joba
kuigi välän
külmätäs ja
satas lummõ
tsirelite häitse
aig um käen
sait kutsõ
ostaq pilet

igäveste sinu
avvustusõga ja
häide suuvõga
sino jaoss
sintserli juu

LUCRETIA SOUTHERN
24.II 1998
Tarton
14 45
12 00

Hääq sõbraq!

Võro Instituut
Uma Leht