Kalmuneiu
Seto ooper.
Osaliseq:
Piitre:
Timä ime:
Esemiis:
Mereime:
Mõrsja:
Mõrsja ime:
Mõrsja eze:
Mõrsja veleq, sõsarõq, sugulasõq:
Külätütrik:
Kaasiku katõkeske, tõnõ manalastõ, tõnõ ilmaliste
Hobõsõ: Hiiro, Lauk ja kats Verevät
Manalasõq
Saajarahvas
Näidend lavastub kreeka tragöödiana. Kõik tegelased on laval näha ja laulavad koori osa. Lavale viib kaks redelitest teed.
Lava peal on inimeste silmade kohal piir kahe maailma vahel, ülevalpool on inimesed, allpool Manalased. Manalaste majapidamine on surnuaia ja hiie ja kirikutee all. Nad on ärevuses, et tabusid rikutakse, nad on suguvõsa eelkäijad ja tahavad et maa peal oleks kõik hästi. Kes tuleb nende maade peale, see ei saa tagasi, kes läheb see jääb. Nad oigavad, sebivad, närveerivad, kuid peavad kinni pidama kirjutamata seadustest. Ainus mis nad saavad on püüda oma kiljatuste, pomina, palvete ja muu sellisega maapealseid mõjutada, kui muu ei aita hoiavad kätega jalastest ja tulevad hetkeks maa peale. Ema kuuleb ja märkab neid, teised ei märka ega kuula. Poeg tahab kiiresti rikastuda. Mõrsja märkab endeid aga ei saa midagi teha, sest ta müüakse. Hobused on nõiutud, varastatud tulevikult ja sunnivad kuriteole, sest vajavad toitu. Tabu rikkumine järgneb tabu rikkumisele ja sugu sureb välja. Pole juhuslik et kosima minnakse Läti-Liivimaale.
Suits, kännud, hagu, ale tegemine (sõõrdu tegema = alet põletama)
Piitre (künnab ilma hobuseta):
Olõsi mul hüäq hobõsõq
hüäq hobõsõq raudsõ ratsuq
Sõidasi maq sõõru mäele (aleplats kändudega, sõidaks seda mööda mäest üles)
kihotasiq kanda keskehe
Sääl maq söösiq sõstrida
Paugutasiq pähknidä
Kodo maq toosi toomingida
Murras kodo mustikida
Miä noq tetä kohes minnäq
Kost saia hüäq hobõsõ
Piitre palub ja kui see ei aita hakkab hobuseid loitsima.
Luuja annaq mul loogakõist
Maaria kingiq köüdzekest
Looja ei vasta
Kui ei kingiq mul Hiirokõist
ja ei annaq Laugikõist
Maq kutsu tuulõq hobõsis
Vihmasaoq isi sadulis
Kabjaq käänä rauahainast
Silmäq tinast iks cilguta
Hanna tii päävä habõnist
Looga vikatkaariksõst-
Ema takistab Piitret ja hoiab poega jalgade ümbert. Manalased muutuvad ärevaks. Oigavad, vaidlevad jne. hõikavad ema.
Manalaste kaasik:
-Võeh mia näq kül sääl ülleh
Oeh meite hõimo Piitre-
Ime:
-Piitre peeni poisikõnõ
Maamalatsi madalukõnõ
Tohe-ei tuulõsta hoost hõiku
saost saiaq kaarajüräjät
Ei jõuaq tuud ohjaq pidädä
Egaq köütä köudzekse
Kui sõit sis maa mürisäs
kui tandz sis taivast lahutas
Piitre (lükkab ema kõrvale. Annab koorile märku).
Mees on kinni võetud ja rabeleb, Piitre loitsib algul tasa uinutades valvsust ja mõistust
-Tulõq tulõq tuulõkõnõq
puhuq tuulõhõngukõnõ
ujuq ujuq undsõkõnõ
ujuq huulõ hingekeses
Mana annaq maagikõista
rauda ratsu kängitsissa
Mana kingiq kulda niiti
karda karva iks kudada
mana hõnga hõbõõta
laugis ratsu oimu päälle
Tinna silmis tsilgutõllaq
vaskõ hambide valada
Luuja luuka mul lunasta
päiv ma pallõ päitsiida
vihmasakar saaq sadulas
piitsas püsüq pilvetükkü
Nagu näha küsis ta manalaste käest väed inimese hobuseks muutmiseks aga rakendamise asjad looja käest võlgu. Meelitab ja allutab endale. Kamm.
Soemiq sinno vaskikammil
hõpõharal küll hõõrumi
kullakammil laabitsamiq
silestämi siidirätil
Hakkab tantsitama
Hüppä Hiiro astuq Lauki
karga üles tillõ täkku
Tuld las lüvväq rauda kängäq
sädemida Hiiro seereq
Välku pillu kuldakarvaq
valgõt hiitä otsa lauki
Hüppä hiiro karga Lauki
ajaq üles aohalulõq
Linda läbi laja ilma
laja ilma päältä pilve
vahelt viie vikatkaari
sinipilvekeisi siasta
Kaasik:
Kas tiq kuulõt huuq sammu
tuulõ täku tõrahtusi
Taivah tands pilvi pillut
täheq lööväq täringida
Maa mürisäs maahha kargas
maahha tands täkk tänavagi
Kohe lask sääl tege langi
tege lakõs jätte tühäs
Piitre külvab ja hakkab kündma
Manalaste kaasik:
-Külb kesvä kalmo aida
Hiit villä pühäpaika-
Piitre:
-O kalmu kasvata kaara
O kerik kergitä kesvä
Ku mullõ kasus kaunis kaara
kaunis kaara kitü kesvä
Mina kalmust naase naida
liivast neitsit iks nimitä-
Manalaste kaasik:
-Võeh mia tä kül ärq lupa
oeh miiq siast naase naidaq-
Ime:
-Mingu-uiq koolu kosjollõ
kalmust naist kaemahe
Koolust saa-õiq kodoeläjät
Kalmust karja kasvatajat-
Piitre ei tee emast väljagi. Kalmulised tõstavad viljakõrred läbi redelite.
Piitre:
Keeruh (kasvi) kesv kerigu külel
Kaar hüä man matusõ
Saie kaar kenäst kasunus
kesvä pää iks päätinüs
Veegeq likku linnasõ
veegeq ojja iks ollõ teräq
Nüüd lää naista naidõmahe
Ubasuuda ostemahe
Miä iks tetäq kohes minnäq
lähä iks maq naista naitemade-
Saajarahvas riietab Piitret ja laulab.
Kaasik:
Mineq iks mere kosjollõ
Narva naist võttõma
Ehiq veljo ilosahe
Sälgä ajaq sinisärki
hüüs mähi vikatkaari
kätte kinda kosjakirja
Päähhä kööritü kübärä (kööritü peaks tähendama ülespidi keeratud servadega kübarat, kaabut)
Jalga säeq säksa saapa
Piitre(hobusele):
Hüppä Hiiro astuq Lauki
karga üles tillõ täkku
Tuld las lüvväq rauda kängäq
sädemida Hiiro seereq
Välku pillu kuldakarvaq
valgõt hiitä otsa lauki
Hüppä hiiro karga Lauki
ajaq üles aohalulõq
Linda läbi laja ilma
laja ilma päältä pilve
vahelt viie vikatkaari
sinipilvekeisi siasta
Piitre sõidab kosjateed, möödub külast, uksed on suletud, aknad kaetud, ta ei saa oma rahva seast naist, sest on tabusid rikkunud. Tütrik laulab majas, näha ei ole. Ema vastab.
Külätütrik:
-Kiä ta suuri sõitanõs
Ilmakorgõ kõndinõs
Kübäräst um kosilanõ
Kinnastõst ta kirämiis
Mant kaiaq maakündjä
Sälä takast säksämiis
Hopõn all kui om ahju
Miis pääl kui om päivä
Olõs see miisi mullõ saasi
Kosilanõ koputanuq-
Ema suleb tütre suu. Tegelikult vaatab nii otsa, et tütar kohkunult vaikib.
Manalaste kaasik laulab vastu:
-Hopõn iih iks um ohjelda
miis pääl küll om meeleldä
Regi peräh pedäjäne
Kanspuu um kadajanõ
Timä kuts tuulõst hobõsõ
Kanarbikust kaarasüüjä
Tä külvj kesvä kerigutiile
Hiit siimne kalmuaida
Piitre sõidab kosja kaugemale mere äärde, Narva poole Virulaste maade peale.(Laulutüüp naine võetud Narvast sureb teel on olemas)
Pulmaliste, saajarahva kaasik:
Sõit sõit sõit sõit Türgi tiidä
Natukõnõ Narva tiidä
Mere tütre kosjovallõ
Väinä tütärt tahtõma
Piitre pöörab tallu sisse, ajab hoolimatult väravatulba maha.
Manalaste kaasik:
-Aie targalõ talolõ
Paadi peräpaja alaq (Tedre tõlgendas et tagumise paja alla, see tähendas uksele liiga lähedale, ei olnud tagasihoidlik)
Aie hobõsõ murolõ
tõugas tulbaq ümberelle-
Piitre:
-Tereq iks tereq neio ime
neio ime neio eze
Kas iks siist saa mino naista
Talopoja mõrzijat-
Näio ime (Mereime):
-Olt iks saq Kuiva soosta tulnuq
Olt arost iks arõnu
Piitre:
-Om iks meri meeste katsku
Om küll Narv no naistõ katsku
Inämb iks mereh meeste päid
Narvah naistõst kuuljita
Kui iks suuh rampaita
Kui um saarõh saotükkä (sau, saibas, puust töötlemata tokk)
Mul iks kotoh kolm kaivo
viisi vetta velitsil
üts mul hõõhas hõbõhõt
Tõnõ vaskõ küll valõsi
Kolmas kulda kopitõlõ
Karda salvi keskeelta
Miä iks mul vaskõ valasi
Tuu mul külä mõsu mõskõ
Miä iks hõõhas hõbõhõt
tuu iks külä kar’a juvvaq
Miä iks kulda kopitõlõ
Vii iks velenaisil kandaq-
Näio ime:
-Narva om tütär naistõ saanuq
Viidü äräq imekana
Meretütär mehel lännüq
Kuiva tütär iks ärq kooluq-
Piitre lööb kätt käe vastu, tõrahutab teise vastu.
Piitre:
-Miä no tetäq kohes minnä
kohes sõita kiä kosida-
Mana kaasik:
-Kalmust tõotit naase naita
liivast neitsit nimitä
es olõ õigõ kuis kõnõlit
kuis märget midä tõotit-
Piitre:
-Kohe mull minnäq kosjovallõ
Minnäq naista naitõmahe
Lää iks maq Riiga rikkalõ
Tartu lää maq targõmbalõ
Kosi kuninga tütre
Võta Riia raadilatsõ
Võnnust võtindõpidäjä
Tartost tapokandaja- (taba tabalukk)
Piitre hakkab rege valmistama ja arbub et kuhu suunda sõita, kukub nii et kalmu poole
Kaasik:
Veljo tei suvõl suurta reke
Talvõl jalasid tahusi
Külelauda kirotõlli
Ja perälauda pilutõlli
Sai iks tuu saani valmiiksi
saie regi rautõduksi
Piitre:
-Kuis iks karda nüüd kargasi
kohe kulda kallutasi
Säält iks lähä naista võtma
sinnäq kallu kosjovallõ-
Kaasik:
Karda iks karas kavvõdahe
Kulda kaldu kalmu poolõ
Piitre hakkab kosjahobuseid meelitama.
Piitre:
-Süüq hiiro haaraq halli
võtkõ vett mu verevä
Lää ma kjago käügi pääle
pühä poig püvvü pääle-
Hobõsõ:
-Inneb künnä suurõq sõõruq
suurõq sõõruq lajaq langiq
kui lää kosjakjaugi pääleq
pühä pojaga püvvü pääleq
Häätäkul mokaq kistas
mokaq kistas küleq lahutas-
Piitre loits teksti algusest tantsitamisest.
Hüppä Hiiro astuq Lauki
karga üles tillõ täkku
Tuld las lüvväq rauda kängäq
sädemida Hiiro seereq
Välku pillu kuldakarvaq
valgõt hiitä otsa lauki
Hüppä Hiiro karga Lauki
ajaq üles aohalulõq
Linda läbi laja ilma
laja ilma päältä pilve
vahelt viie vikatkaari
sinipilvekeisi siasta
Saajarahvas moodustab pulmarongkäigu Isamees laulab kosjasõidulaulu: Mina ütli ezele läämi kosja minolõ, kõnna kõnna kõnna jaa… jne.
Kaasik:
Saie tollõlõ talolõ
Essü tollõ elu pääle
Värjäq esiq ette kasunu
Aiaq ette Luuja luudu
Hõpõõtsõ aija vitsaq
Saaritse iks saiba paariq
Piitre sõidab väravad maha, ajab otse ukse lävve tõmbeb ukse lahti ja hakkab teretama, üle muru minev mõrsja pageb aita.
Esemiis:
-Tereq tereq näio ime
näio ime näio ese
näio viisi veljotani
kuusi kullasta sõsard
Kas om näio iks kotohna
Helmekaala kambre seehnä
Siidipõllõ põrmandulla
Kuldäpärga kua seehnä
Näio ime:
-Olõ-õi näiot kotohna
Siidipõllõ põrmandul
Helmekaala kambereh
Kuldapärga kua seeh-
Piitre:
-Mis saq petät mis saq võlsit
Etsa õigust õi kõnõlõ
Esiq maq näie näiokõsõ
Kavatseli kabokõsõ
Näie aita astuvata
üle muro minevätä
Kudi kullasta kinnasta
Heite langa hõbõõsta
Kirivämbä ku tu ähnä
Mõdusamba mõtsa tsirku
Neio hiidi ütte hiusõllõ
Paisto ütte palgõllõ
Ole iks kavvõst kaubameesi
Pihlakasta peiupoissi
Tulli näiot ostema
Tulli kabut kauplõma
Näio eze:
-Meä veljo neiusta annasi
Meä ta kabusta kuldazi-
Näio Ime:
-Meil iks neio marga massi
Neio hiussõ hiiro ruuna
Vannik valgõ hobõsõ
Kirjaq kümme killingit
Oh saq kuri kosjolanõ
Oh saq ulli ostijani
Kas sul puhun pumaskit
Sizen sinipapõrit
Minka osta neiukõist
Kaupõlõda kabukõist-
Piitre võtab põuest rahad ja isamees isaga õiendavad müügiasja kiiresti. Piitre annab räti sisse mähitud sõle ema kätte.
Ime:
-Süüq miisi juuq miisi
maidsa talo taarikõist
Piitre täristab mõõka
-Ankõ iks aidast minu oma
Minu iks kallis kambrõst-
Näio ime:
-Annit aigu kasvatella
Kasvatella kaunistellaq
Annaq aigu ehitelläq
Kabokõist kaunistellaq-
Neiut ehitakse aidas kallilt, sõlg, mille Peeter on kaasa toonud ja mille ta on pärast raha maksmist pruudi ema kätte andnud kukub kilinal ja veereb ära. Otsitakse sosistatakse, kehitatakse õlgu, võetakse kastist uus sõlg. (sõlg, setodel sigivusmaagiline, kuna mõrsja on liivlane, peab olema liivi sõlg, mille ta ette paneb, kui teine kaob ja maaaluste kätte satub. Manalased võivad ka vastu anda teise sõle, mis on kujult samasugune aga näiteks pronksist, mitte hõbedast. Mitu võimalust.
Pruudiehtmislaul
Mõrsja itkeb emale:
-Maamakõnõ armakõnõ
Maamakõnõ iks kallikõnõ
Sullõ kallu iks kaala ümbrelle
Painu sinno pallõma
Kas es olõq virk vesile
kas es käüq käsko piteh
Ajagu õi saq umalt armult
Kaitsku-õi kaala ümberelt
Minnu ajagu-ui nõgõstõ nõalõ
Ajagu – ui vabarna varolõ-
Mõrsja tuuakse välja linik üle. Mõrsja rautatakse.
Kaasik:
-Piiriq piiriq esemiisi
piiriq ende pikutsessi
raoq noq raoq raudakäppä
lüüq noq lüüq esemiisi
piira nõiaq pihlapuuhtõ
halvaq värte postõ sisse
piiriq piiriq esemiisi
raoq raoq raudakäppä
Piitre annab noa otsas leiba.
Mõrsja pannakse ringmänguga rekke, kirstud veimedega pannakse koormasse, reejalas murdub, köied kägisevad.
Manalased: oeh
Mõrsja:
Looga köüdseq loksahtigiq
Saaniparras praksahtigi
Mille iks tõllaq tõrvatedü
Siidilipuq liivatõduq-
Mõrsja rabeleb, tahab põgeneda, kuid vanemad ei aita teda, nad on ta raha eest müünud
Mõrsja:
-Laskõ mahaq ma pallõsi
tan um hauda alla rii
surma peräpingi all
tauti tõlla ratta all
Oh minu sugu suurõkõnõ
Oh minu võsa lajakõnõ
Kui mina juhtu koolõma
mana mailõ minemmä
ärki muq lepäst riellä viigu
saarõpuusta saanikõsõl
Veegeq mu uma käsillä
kandkõ kümmenel sõrmõhõl-
Piitre:
-Jummal tiid iks Jumalakõnõ
Mari teenes madalikku
Edi iks mul ikuq eenä ommaq
Silmävesi eenä veeriq
Mille lokseq loogaköüdseq
Mille prakse saaniparras-
Manalaste kaasik:
-tjah pia um pia um uuta
kullõ kullõ rii kiudznat-
Pulmalaul mida kaasikud ilmaliste kaasik eest ütleb, näiteks mingi kerge liivi ja läti sugemega, Harglast või Karulast.
Imel hulka tütterida kaske kanke
Tõnõ rida mõrsijida kaske kanke
Tull üts võtj tõsõ kaske kanke
Tull tõnõ võtt kolmanda kaske kanke
Kiä käsk Kõrtsile kõnõlda kaske kanke
Kiä lask ilmalõ sõnuda kaske kanke
Piitre:
Ommaq mul iks hääq hobõsõ
Kaunikõsõq kaarasüüjä
Kõgõ lätväq mäkke mängih
Kõgõ kaldõhõ karõldõh
Piitre püüab surnuaiast mööda sõita, pöörab teelt ära ja tahab mööda nurme minna
Mõrsja:
-Milles kisot kivistikku
Kakut läbi kannistiku
Sõidaq tiid sillalist
Lasõq tiid lavvolist-
Regi jõuab Mana maade peale ja jääb seisma, Piitre nüpeldab hobuseid. Manalased hoiavad rege jalustest kinni
Piitre:
Puttu regi vasta kivvi
Kaustvitsa kannu külge
Mineq mineq meelihopõn
Nõõh, nõõh tuliratsoq
Manalased kerkivad alumisest lava poolest inimeste poolele üles.
Manalasõq:
-Olõ-õs õigõ mis saq ütli
Olõ-õs niguq kõrra kõnõli
Ku saq külviq sis saq kõnõli
Ku saq künniq sis saq mõtli
-O kalmu kasvata kaara
O kerik kergitä kesvä
Mina kalmust naase naida
liivast neitsit nimetä-
Tõota poissi miä tõotet
Annaq miisi miä annat-
Piitre:
-Maq anna kimbu kindit
Tõoda kats kimpu kaputit-
Toonilasõq:
-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi miä annat-
Piitre:
-Tõota vaka vanna rahha
Küllümütü killingit-
Toonilasõq:
-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi miä annat-
Piitre:
-Hüvä hobõsõ tõota hukada
andaq raotu ratsu pää
Võtkõ Hiiro võtkõ Lauki
Võtkõ mõlõmba Verevä-
Toonilasõq:
-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi miä annat-
Piitre:
-Võtkõ sada saajamiist
Pääleq kats iks kaasikot-
Toonilasõq:
-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi mia annat
Inne päse-ei saani saisõmast
Perälauda pinderest
Kui annat näio riista
Tõotat kabu kaali alta-
Piitre:
-Miä no tetäq kohe minnäq
andaq iks mul kabo kaali alta-
Saajameheq:
-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi mia annat-
Piitre:
-Võtkõ kabo kaali alta
Linnukõnõ linadzõ alta-
Manalased vahetavad pruudi ära, panevad valmisehitud oma mõrsja asemele.Tegelikult paneb surimaski ette.
Piitre:
-Kuis viijäq kodo koolija
Viiäq maia manalanõ-
Saajarahvas vaikib ja rivistub ümber matuserongkäiguks. Peiupoiss ratsutab vaikides ette. Saab emalt kannu õlut. Tuleb tagasi õlu loksub üle ääre.(sigivus väheneb). Peig ja isamees joovad. ülejäänu visatakse hobustele. Hobuste loogale peaks kinnitama kindad. Noorikuga sõidetakse aiaaugust sisse, kolm korda ümber maja. Peiupoiss või pulmaline rebib hobuselt looga ja viskab üle maja.
Ema ootab minijat ja laulab.
Ime:
-Tuvvas meelikas minijä
Tuvvas käpe käskijalga
Kas saa noorik naaruline
Imele lats iloline
Kas saa paras küll pangõlõ
Kas saa tukõv toobrilõ
Vai om nuia iks nuku all
Höörinuia hõlsti all
Küü külge tasoda
Äiä silmi härgitellä-
Ema vaatab kaali alla, leiab koolnu. Lööb käsi vastu kätt.Ema usutleb Piitret, et kuidas sai kooljas rekke. Piitre süüdistab hobuseid.
Ime:
-Pietre sa peenü poisikõnõ
imekana tillokõnõ
Kuis tõiq saq kodo koolijani
Kalmulise alla kaali-
Piitre:
-Seo teije mull hüäq hobõsõ
Teie kauni kaarasüüjä
Lätsiq näq mäkke mängeh
Kallaspuuldõ karõldõh
Leije näq noorõ nulka vasta
Leije kabo kandu vasta
Säält sai mullõ koolijas rekke
Alla kaali kalmoline-
Hobused hajuvad inimesteks, või lähevad ära või midagi taolist.
Ime:
-Mis saq petät mis saq võlsit
et saq õigust kõnõlõ
Ega sul es tiiq hääq hobõsõ
Kalli iks kaarasüüjä
Umal teit sa ullilla mielelä
Rumalilla mõttilla
Sina kalmust naase naidit
Liivast neitsi nimitsit
Selle sul koolja saani pääl
Alaq kaali kalmoline-
Ime:
-Kohe maq sinno noq panõsi
Kohes panõ ma meelikas minijä
Näiol um nu sugu suur
Sugu suur võsa vaiva
Piä timä peräh otsitas
Varra vaija haarõtas-
Piitre:
-Minno panõq tähes taivahe
Minnij viiq merde sõmõras-
Ime:
-Pojakõnõ poisikõnõ
Mino meelimarakõnõ
Kelle kosta maq kulla sõna
Kelle anna armu sõna-
Piitre:
-Kui tulõt üles hummugult
Varra inne valgõta
Kaeq iks tähti taivahe
Kaeq kuud korgõhe
Miä um tähti valuzamb
Kua kuu korgõmbah
Tuu iks ummõ sino poiga
Um iks kallis kanakõnõ
Kui iks saq veerüt vii perrä
Kui kallut kaivo mano
Kaeq iks merde sõmõrit
Miä um sõmmõr höörüsämp
Tuu suq meelikas minijä
Uma käpe käskjalga-
Poeg upitatakse täheks ja minijas vette. Muide see vesi ja lõpulaul vihjavad silmaveele ja täheks panek mälestusele, need on kujundid.
Ime:
-Hoie maq no hüvvä poiga
Imehti poiga ilosat
Mõtli tukõ tulõvat
Mõtli api astuvat
Saa as api imele
Astu-us api armolõ
Silmävesi sai vihtumast
Sau sanna kütemäst
Kuq maq seo teedeh tiidnü
Mõistnu meelega mõtõlda
Innemb ma hoitnu turbit
Päremb maq mähknü mättit
Seeniq ma ikõ kuniq elä
Seeniq kuugu kuq ma koolõ