Seto ooper.

Osaliseq:

Piitre:
Timä ime:
Esemiis:
Mereime:
Mõrsja:
Mõrsja ime:
Mõrsja eze:
Mõrsja veleq, sõsarõq, sugulasõq:
Külätütrik:
Kaasiku katõkeske, tõnõ manalastõ, tõnõ ilmaliste
Hobõsõ: Hiiro, Lauk ja kats Verevät
Manalasõq
Saajarahvas

Näidend lavastub kreeka tragöödiana. Kõik tegelased on laval näha ja laulavad koori osa. Lavale viib kaks redelitest teed.

Lava peal on inimeste silmade kohal piir kahe maailma vahel, ülevalpool on inimesed, allpool Manalased. Manalaste majapidamine on surnuaia ja hiie ja kirikutee all. Nad on ärevuses, et tabusid rikutakse, nad on suguvõsa eelkäijad ja tahavad et maa peal oleks kõik hästi. Kes tuleb nende maade peale, see ei saa tagasi, kes läheb see jääb. Nad oigavad, sebivad, närveerivad, kuid peavad kinni pidama kirjutamata seadustest. Ainus mis nad saavad on püüda oma kiljatuste, pomina, palvete ja muu sellisega maapealseid mõjutada, kui muu ei aita hoiavad kätega jalastest ja tulevad hetkeks maa peale. Ema kuuleb ja märkab neid, teised ei märka ega kuula. Poeg tahab kiiresti rikastuda. Mõrsja märkab endeid aga ei saa midagi teha, sest ta müüakse. Hobused on nõiutud, varastatud tulevikult ja sunnivad kuriteole, sest vajavad toitu. Tabu rikkumine järgneb tabu rikkumisele ja sugu sureb välja. Pole juhuslik et kosima minnakse Läti-Liivimaale.

Suits, kännud, hagu, ale tegemine (sõõrdu tegema = alet põletama)

Piitre (künnab ilma hobuseta):

Olõsi mul hüäq hobõsõq
hüäq hobõsõq raudsõ ratsuq

Sõidasi maq sõõru mäele (aleplats kändudega, sõidaks seda mööda mäest üles)
kihotasiq kanda keskehe

Sääl maq söösiq sõstrida
Paugutasiq pähknidä

Kodo maq toosi toomingida
Murras kodo mustikida

Miä noq tetä kohes minnäq
Kost saia hüäq hobõsõ

Piitre palub ja kui see ei aita hakkab hobuseid loitsima.

Luuja annaq mul loogakõist
Maaria kingiq köüdzekest

Looja ei vasta

Kui ei kingiq mul Hiirokõist
ja ei annaq Laugikõist

Maq kutsu tuulõq hobõsis
Vihmasaoq isi sadulis

Kabjaq käänä rauahainast
Silmäq tinast iks cilguta

Hanna tii päävä habõnist
Looga vikatkaariksõst-

Ema takistab Piitret ja hoiab poega jalgade ümbert. Manalased muutuvad ärevaks. Oigavad, vaidlevad jne. hõikavad ema.

Manalaste kaasik:

-Võeh mia näq kül sääl ülleh
Oeh meite hõimo Piitre-

Ime:

-Piitre peeni poisikõnõ
Maamalatsi madalukõnõ

Tohe-ei tuulõsta hoost hõiku
saost saiaq kaarajüräjät

Ei jõuaq tuud ohjaq pidädä
Egaq köütä köudzekse

Kui sõit sis maa mürisäs
kui tandz sis taivast lahutas

Piitre (lükkab ema kõrvale. Annab koorile märku).

Mees on kinni võetud ja rabeleb, Piitre loitsib algul tasa uinutades valvsust ja mõistust

-Tulõq tulõq tuulõkõnõq
puhuq tuulõhõngukõnõ

ujuq ujuq undsõkõnõ
ujuq huulõ hingekeses

Mana annaq maagikõista
rauda ratsu kängitsissa

Mana kingiq kulda niiti
karda karva iks kudada

mana hõnga hõbõõta
laugis ratsu oimu päälle

Tinna silmis tsilgutõllaq
vaskõ hambide valada

Luuja luuka mul lunasta
päiv ma pallõ päitsiida

vihmasakar saaq sadulas
piitsas püsüq pilvetükkü

Nagu näha küsis ta manalaste käest väed inimese hobuseks muutmiseks aga rakendamise asjad looja käest võlgu. Meelitab ja allutab endale. Kamm.

Soemiq sinno vaskikammil
hõpõharal küll hõõrumi

kullakammil laabitsamiq
silestämi siidirätil

Hakkab tantsitama

Hüppä Hiiro astuq Lauki
karga üles tillõ täkku

Tuld las lüvväq rauda kängäq
sädemida Hiiro seereq

Välku pillu kuldakarvaq
valgõt hiitä otsa lauki

Hüppä hiiro karga Lauki
ajaq üles aohalulõq

Linda läbi laja ilma
laja ilma päältä pilve

vahelt viie vikatkaari
sinipilvekeisi siasta

Kaasik:

Kas tiq kuulõt huuq sammu
tuulõ täku tõrahtusi

Taivah tands pilvi pillut
täheq lööväq täringida

Maa mürisäs maahha kargas
maahha tands täkk tänavagi

Kohe lask sääl tege langi
tege lakõs jätte tühäs

Piitre külvab ja hakkab kündma

Manalaste kaasik:

-Külb kesvä kalmo aida
Hiit villä pühäpaika-

Piitre:

-O kalmu kasvata kaara
O kerik kergitä kesvä

Ku mullõ kasus kaunis kaara
kaunis kaara kitü kesvä

Mina kalmust naase naida
liivast neitsit iks nimitä-

Manalaste kaasik:

-Võeh mia tä kül ärq lupa
oeh miiq siast naase naidaq-

Ime:

-Mingu-uiq koolu kosjollõ
kalmust naist kaemahe

Koolust saa-õiq kodoeläjät
Kalmust karja kasvatajat-

Piitre ei tee emast väljagi. Kalmulised tõstavad viljakõrred läbi redelite.

Piitre:

Keeruh (kasvi) kesv kerigu külel
Kaar hüä man matusõ

Saie kaar kenäst kasunus
kesvä pää iks päätinüs

Veegeq likku linnasõ
veegeq ojja iks ollõ teräq

Nüüd lää naista naidõmahe
Ubasuuda ostemahe

Miä iks tetäq kohes minnäq
lähä iks maq naista naitemade-

Saajarahvas riietab Piitret ja laulab.

Kaasik:

Mineq iks mere kosjollõ
Narva naist võttõma

Ehiq veljo ilosahe
Sälgä ajaq sinisärki

hüüs mähi vikatkaari
kätte kinda kosjakirja

Päähhä kööritü kübärä (kööritü peaks tähendama ülespidi keeratud servadega kübarat, kaabut)
Jalga säeq säksa saapa

Piitre(hobusele):

Hüppä Hiiro astuq Lauki
karga üles tillõ täkku

Tuld las lüvväq rauda kängäq
sädemida Hiiro seereq

Välku pillu kuldakarvaq
valgõt hiitä otsa lauki

Hüppä hiiro karga Lauki
ajaq üles aohalulõq

Linda läbi laja ilma
laja ilma päältä pilve

vahelt viie vikatkaari
sinipilvekeisi siasta

Piitre sõidab kosjateed, möödub külast, uksed on suletud, aknad kaetud, ta ei saa oma rahva seast naist, sest on tabusid rikkunud. Tütrik laulab majas, näha ei ole. Ema vastab.

Külätütrik:

-Kiä ta suuri sõitanõs
Ilmakorgõ kõndinõs

Kübäräst um kosilanõ
Kinnastõst ta kirämiis

Mant kaiaq maakündjä
Sälä takast säksämiis

Hopõn all kui om ahju
Miis pääl kui om päivä

Olõs see miisi mullõ saasi
Kosilanõ koputanuq-

Ema suleb tütre suu. Tegelikult vaatab nii otsa, et tütar kohkunult vaikib.
Manalaste kaasik laulab vastu:

-Hopõn iih iks um ohjelda
miis pääl küll om meeleldä

Regi peräh pedäjäne
Kanspuu um kadajanõ

Timä kuts tuulõst hobõsõ
Kanarbikust kaarasüüjä

Tä külvj kesvä kerigutiile
Hiit siimne kalmuaida

Piitre sõidab kosja kaugemale mere äärde, Narva poole Virulaste maade peale.(Laulutüüp naine võetud Narvast sureb teel on olemas)

Pulmaliste, saajarahva kaasik:

Sõit sõit sõit sõit Türgi tiidä
Natukõnõ Narva tiidä

Mere tütre kosjovallõ
Väinä tütärt tahtõma

Piitre pöörab tallu sisse, ajab hoolimatult väravatulba maha.

Manalaste kaasik:

-Aie targalõ talolõ
Paadi peräpaja alaq (Tedre tõlgendas et tagumise paja alla, see tähendas uksele liiga lähedale, ei olnud tagasihoidlik)

Aie hobõsõ murolõ
tõugas tulbaq ümberelle-

Piitre:

-Tereq iks tereq neio ime
neio ime neio eze

Kas iks siist saa mino naista
Talopoja mõrzijat-

Näio ime (Mereime):

-Olt iks saq Kuiva soosta tulnuq
Olt arost iks arõnu

Piitre:

-Om iks meri meeste katsku
Om küll Narv no naistõ katsku

Inämb iks mereh meeste päid
Narvah naistõst kuuljita

Kui iks suuh rampaita
Kui um saarõh saotükkä (sau, saibas, puust töötlemata tokk)

Mul iks kotoh kolm kaivo
viisi vetta velitsil

üts mul hõõhas hõbõhõt
Tõnõ vaskõ küll valõsi

Kolmas kulda kopitõlõ
Karda salvi keskeelta

Miä iks mul vaskõ valasi
Tuu mul külä mõsu mõskõ

Miä iks hõõhas hõbõhõt
tuu iks külä kar’a juvvaq

Miä iks kulda kopitõlõ
Vii iks velenaisil kandaq-

Näio ime:

-Narva om tütär naistõ saanuq
Viidü äräq imekana

Meretütär mehel lännüq
Kuiva tütär iks ärq kooluq-

Piitre lööb kätt käe vastu, tõrahutab teise vastu.

Piitre:

-Miä no tetäq kohes minnä
kohes sõita kiä kosida-

Mana kaasik:

-Kalmust tõotit naase naita
liivast neitsit nimitä

es olõ õigõ kuis kõnõlit
kuis märget midä tõotit-

Piitre:

-Kohe mull minnäq kosjovallõ
Minnäq naista naitõmahe

Lää iks maq Riiga rikkalõ
Tartu lää maq targõmbalõ

Kosi kuninga tütre
Võta Riia raadilatsõ

Võnnust võtindõpidäjä
Tartost tapokandaja- (taba tabalukk)

Piitre hakkab rege valmistama ja arbub et kuhu suunda sõita, kukub nii et kalmu poole

Kaasik:

Veljo tei suvõl suurta reke
Talvõl jalasid tahusi

Külelauda kirotõlli
Ja perälauda pilutõlli

Sai iks tuu saani valmiiksi
saie regi rautõduksi

Piitre:

-Kuis iks karda nüüd kargasi
kohe kulda kallutasi

Säält iks lähä naista võtma
sinnäq kallu kosjovallõ-

Kaasik:

Karda iks karas kavvõdahe
Kulda kaldu kalmu poolõ

Piitre hakkab kosjahobuseid meelitama.

Piitre:

-Süüq hiiro haaraq halli
võtkõ vett mu verevä

Lää ma kjago käügi pääle
pühä poig püvvü pääle-

Hobõsõ:

-Inneb künnä suurõq sõõruq
suurõq sõõruq lajaq langiq

kui lää kosjakjaugi pääleq
pühä pojaga püvvü pääleq

Häätäkul mokaq kistas
mokaq kistas küleq lahutas-

Piitre loits teksti algusest tantsitamisest.

Hüppä Hiiro astuq Lauki
karga üles tillõ täkku

Tuld las lüvväq rauda kängäq
sädemida Hiiro seereq

Välku pillu kuldakarvaq
valgõt hiitä otsa lauki

Hüppä Hiiro karga Lauki
ajaq üles aohalulõq

Linda läbi laja ilma
laja ilma päältä pilve

vahelt viie vikatkaari
sinipilvekeisi siasta

Saajarahvas moodustab pulmarongkäigu Isamees laulab kosjasõidulaulu: Mina ütli ezele läämi kosja minolõ, kõnna kõnna kõnna jaa… jne.

Kaasik:

Saie tollõlõ talolõ
Essü tollõ elu pääle

Värjäq esiq ette kasunu
Aiaq ette Luuja luudu

Hõpõõtsõ aija vitsaq
Saaritse iks saiba paariq

Piitre sõidab väravad maha, ajab otse ukse lävve tõmbeb ukse lahti ja hakkab teretama, üle muru minev mõrsja pageb aita.

Esemiis:

-Tereq tereq näio ime
näio ime näio ese

näio viisi veljotani
kuusi kullasta sõsard

Kas om näio iks kotohna
Helmekaala kambre seehnä

Siidipõllõ põrmandulla
Kuldäpärga kua seehnä

Näio ime:

-Olõ-õi näiot kotohna
Siidipõllõ põrmandul

Helmekaala kambereh
Kuldapärga kua seeh-

Piitre:

-Mis saq petät mis saq võlsit
Etsa õigust õi kõnõlõ

Esiq maq näie näiokõsõ
Kavatseli kabokõsõ

Näie aita astuvata
üle muro minevätä

Kudi kullasta kinnasta
Heite langa hõbõõsta

Kirivämbä ku tu ähnä
Mõdusamba mõtsa tsirku

Neio hiidi ütte hiusõllõ
Paisto ütte palgõllõ

Ole iks kavvõst kaubameesi
Pihlakasta peiupoissi

Tulli näiot ostema
Tulli kabut kauplõma

Näio eze:

-Meä veljo neiusta annasi
Meä ta kabusta kuldazi-

Näio Ime:

-Meil iks neio marga massi
Neio hiussõ hiiro ruuna

Vannik valgõ hobõsõ
Kirjaq kümme killingit

Oh saq kuri kosjolanõ
Oh saq ulli ostijani

Kas sul puhun pumaskit
Sizen sinipapõrit

Minka osta neiukõist
Kaupõlõda kabukõist-

Piitre võtab põuest rahad ja isamees isaga õiendavad müügiasja kiiresti. Piitre annab räti sisse mähitud sõle ema kätte.

Ime:

-Süüq miisi juuq miisi
maidsa talo taarikõist

Piitre täristab mõõka

-Ankõ iks aidast minu oma
Minu iks kallis kambrõst-

Näio ime:

-Annit aigu kasvatella
Kasvatella kaunistellaq

Annaq aigu ehitelläq
Kabokõist kaunistellaq-

Neiut ehitakse aidas kallilt, sõlg, mille Peeter on kaasa toonud ja mille ta on pärast raha maksmist pruudi ema kätte andnud kukub kilinal ja veereb ära. Otsitakse sosistatakse, kehitatakse õlgu, võetakse kastist uus sõlg. (sõlg, setodel sigivusmaagiline, kuna mõrsja on liivlane, peab olema liivi sõlg, mille ta ette paneb, kui teine kaob ja maaaluste kätte satub. Manalased võivad ka vastu anda teise sõle, mis on kujult samasugune aga näiteks pronksist, mitte hõbedast. Mitu võimalust.

Pruudiehtmislaul

Mõrsja itkeb emale:

-Maamakõnõ armakõnõ
Maamakõnõ iks kallikõnõ

Sullõ kallu iks kaala ümbrelle
Painu sinno pallõma

Kas es olõq virk vesile
kas es käüq käsko piteh

Ajagu õi saq umalt armult
Kaitsku-õi kaala ümberelt

Minnu ajagu-ui nõgõstõ nõalõ
Ajagu – ui vabarna varolõ-

Mõrsja tuuakse välja linik üle. Mõrsja rautatakse.

Kaasik:

-Piiriq piiriq esemiisi
piiriq ende pikutsessi

raoq noq raoq raudakäppä
lüüq noq lüüq esemiisi

piira nõiaq pihlapuuhtõ
halvaq värte postõ sisse

piiriq piiriq esemiisi
raoq raoq raudakäppä

Piitre annab noa otsas leiba.

Mõrsja pannakse ringmänguga rekke, kirstud veimedega pannakse koormasse, reejalas murdub, köied kägisevad.

Manalased: oeh

Mõrsja:

Looga köüdseq loksahtigiq
Saaniparras praksahtigi

Mille iks tõllaq tõrvatedü
Siidilipuq liivatõduq-

Mõrsja rabeleb, tahab põgeneda, kuid vanemad ei aita teda, nad on ta raha eest müünud

Mõrsja:

-Laskõ mahaq ma pallõsi
tan um hauda alla rii

surma peräpingi all
tauti tõlla ratta all

Oh minu sugu suurõkõnõ
Oh minu võsa lajakõnõ

Kui mina juhtu koolõma
mana mailõ minemmä

ärki muq lepäst riellä viigu
saarõpuusta saanikõsõl

Veegeq mu uma käsillä
kandkõ kümmenel sõrmõhõl-

Piitre:

-Jummal tiid iks Jumalakõnõ
Mari teenes madalikku

Edi iks mul ikuq eenä ommaq
Silmävesi eenä veeriq

Mille lokseq loogaköüdseq
Mille prakse saaniparras-

Manalaste kaasik:

-tjah pia um pia um uuta
kullõ kullõ rii kiudznat-

Pulmalaul mida kaasikud ilmaliste kaasik eest ütleb, näiteks mingi kerge liivi ja läti sugemega, Harglast või Karulast.

Imel hulka tütterida kaske kanke
Tõnõ rida mõrsijida kaske kanke
Tull üts võtj tõsõ kaske kanke
Tull tõnõ võtt kolmanda kaske kanke
Kiä käsk Kõrtsile kõnõlda kaske kanke
Kiä lask ilmalõ sõnuda kaske kanke

Piitre:

Ommaq mul iks hääq hobõsõ
Kaunikõsõq kaarasüüjä

Kõgõ lätväq mäkke mängih
Kõgõ kaldõhõ karõldõh

Piitre püüab surnuaiast mööda sõita, pöörab teelt ära ja tahab mööda nurme minna

Mõrsja:

-Milles kisot kivistikku
Kakut läbi kannistiku

Sõidaq tiid sillalist
Lasõq tiid lavvolist-

Regi jõuab Mana maade peale ja jääb seisma, Piitre nüpeldab hobuseid. Manalased hoiavad rege jalustest kinni

Piitre:

Puttu regi vasta kivvi
Kaustvitsa kannu külge

Mineq mineq meelihopõn
Nõõh, nõõh tuliratsoq

Manalased kerkivad alumisest lava poolest inimeste poolele üles.

Manalasõq:

-Olõ-õs õigõ mis saq ütli
Olõ-õs niguq kõrra kõnõli

Ku saq külviq sis saq kõnõli
Ku saq künniq sis saq mõtli

-O kalmu kasvata kaara
O kerik kergitä kesvä

Mina kalmust naase naida
liivast neitsit nimetä-

Tõota poissi miä tõotet
Annaq miisi miä annat-

Piitre:

-Maq anna kimbu kindit
Tõoda kats kimpu kaputit-

Toonilasõq:

-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi miä annat-

Piitre:

-Tõota vaka vanna rahha
Küllümütü killingit-

Toonilasõq:

-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi miä annat-

Piitre:

-Hüvä hobõsõ tõota hukada
andaq raotu ratsu pää

Võtkõ Hiiro võtkõ Lauki
Võtkõ mõlõmba Verevä-

Toonilasõq:

-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi miä annat-

Piitre:

-Võtkõ sada saajamiist
Pääleq kats iks kaasikot-

Toonilasõq:

-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi mia annat

Inne päse-ei saani saisõmast
Perälauda pinderest

Kui annat näio riista
Tõotat kabu kaali alta-

Piitre:

-Miä no tetäq kohe minnäq
andaq iks mul kabo kaali alta-

Saajameheq:

-Tõota poissi miä tõotat
Annaq miisi mia annat-

Piitre:

-Võtkõ kabo kaali alta
Linnukõnõ linadzõ alta-

Manalased vahetavad pruudi ära, panevad valmisehitud oma mõrsja asemele.Tegelikult paneb surimaski ette.

Piitre:

-Kuis viijäq kodo koolija
Viiäq maia manalanõ-

Saajarahvas vaikib ja rivistub ümber matuserongkäiguks. Peiupoiss ratsutab vaikides ette. Saab emalt kannu õlut. Tuleb tagasi õlu loksub üle ääre.(sigivus väheneb). Peig ja isamees joovad. ülejäänu visatakse hobustele. Hobuste loogale peaks kinnitama kindad. Noorikuga sõidetakse aiaaugust sisse, kolm korda ümber maja. Peiupoiss või pulmaline rebib hobuselt looga ja viskab üle maja.

Ema ootab minijat ja laulab.

Ime:

-Tuvvas meelikas minijä
Tuvvas käpe käskijalga

Kas saa noorik naaruline
Imele lats iloline

Kas saa paras küll pangõlõ
Kas saa tukõv toobrilõ

Vai om nuia iks nuku all
Höörinuia hõlsti all

Küü külge tasoda
Äiä silmi härgitellä-

Ema vaatab kaali alla, leiab koolnu. Lööb käsi vastu kätt.Ema usutleb Piitret, et kuidas sai kooljas rekke. Piitre süüdistab hobuseid.

Ime:

-Pietre sa peenü poisikõnõ
imekana tillokõnõ

Kuis tõiq saq kodo koolijani
Kalmulise alla kaali-

Piitre:

-Seo teije mull hüäq hobõsõ
Teie kauni kaarasüüjä

Lätsiq näq mäkke mängeh
Kallaspuuldõ karõldõh

Leije näq noorõ nulka vasta
Leije kabo kandu vasta

Säält sai mullõ koolijas rekke
Alla kaali kalmoline-

Hobused hajuvad inimesteks, või lähevad ära või midagi taolist.

Ime:

-Mis saq petät mis saq võlsit
et saq õigust kõnõlõ

Ega sul es tiiq hääq hobõsõ
Kalli iks kaarasüüjä

Umal teit sa ullilla mielelä
Rumalilla mõttilla

Sina kalmust naase naidit
Liivast neitsi nimitsit

Selle sul koolja saani pääl
Alaq kaali kalmoline-

Ime:

-Kohe maq sinno noq panõsi
Kohes panõ ma meelikas minijä

Näiol um nu sugu suur
Sugu suur võsa vaiva

Piä timä peräh otsitas
Varra vaija haarõtas-

Piitre:

-Minno panõq tähes taivahe
Minnij viiq merde sõmõras-

Ime:

-Pojakõnõ poisikõnõ
Mino meelimarakõnõ

Kelle kosta maq kulla sõna
Kelle anna armu sõna-

Piitre:

-Kui tulõt üles hummugult
Varra inne valgõta

Kaeq iks tähti taivahe
Kaeq kuud korgõhe

Miä um tähti valuzamb
Kua kuu korgõmbah

Tuu iks ummõ sino poiga
Um iks kallis kanakõnõ

Kui iks saq veerüt vii perrä
Kui kallut kaivo mano

Kaeq iks merde sõmõrit
Miä um sõmmõr höörüsämp

Tuu suq meelikas minijä
Uma käpe käskjalga-

Poeg upitatakse täheks ja minijas vette. Muide see vesi ja lõpulaul vihjavad silmaveele ja täheks panek mälestusele, need on kujundid.

Ime:

-Hoie maq no hüvvä poiga
Imehti poiga ilosat

Mõtli tukõ tulõvat
Mõtli api astuvat

Saa as api imele
Astu-us api armolõ

Silmävesi sai vihtumast
Sau sanna kütemäst

Kuq maq seo teedeh tiidnü
Mõistnu meelega mõtõlda

Innemb ma hoitnu turbit
Päremb maq mähknü mättit

Seeniq ma ikõ kuniq elä
Seeniq kuugu kuq ma koolõ

Hääq sõbraq!

Võro Instituut
Uma Leht