21. urbõkuul tähüstäs Võro Instituut umma 30 aastaga tüüjuubõlit. Naidõ aastidõ joosul om är tett suur võro keele ja kultuuriperändüse uurmisõ tüü. Võro keelest, minkast 19. aastagasaa kesken sai innekõkkõ suulinõ kiil, om vahtsõst saanu kirotamisõ ja lugõmisõ kiil. Tuu jaos om Võro Instituut vällä andnu hulga kooli- ja ilokirändüst ni kõrraldanu keeleoppust latsiaiust ülikoolini. Instituudi kuunsaisun omma tiidüs- ja arõndusosakund ja neli muusõummi, mink põhitüü om Vana-Võromaa kultuuririkkusõ korjaminõ, hoitminõ ja tutvustaminõ.

Võro Instituut tege kuuntüüd Tarto Ülikooli ja tõisi asotuisiga võro keele ja kotusõnimmi uurmisõn ja keeleteknoloogia arõndamisõn. Joba om veebin kätte saia suur hulk võrokeelist kirändüst (helüait.ee), niisama om olõman võro-eesti-võro veebisõnaraamat (synaq.org), massintõlgõ (neurotolge.ee) ja kõnnõsüntesaatri (neurokone.ee).

Võro keelest saa viimädse rahvalugõmisõ perrä arvu päält 80 000 inemise, a keele kõnõlamist jääs kõrrast veidembäs. Siski om võro keele pruukminõ viimätside aastakümnide joosul kõvva nõsõnu: võro kiilt om inämb nätä ja kuulda müügitüün ja meediän. Viimätsel võrokiilsel laulupidol oll lauljit ja kullõjit kokko 7000 inemist. Latsi ja nuuri jaos om võrokõsõs olõminõ tähtsä, selle et seo and näile kuulumisõtundõ ja hindätiidmise.

Juubõlipito peetäs 21. urbõkuul (21.03) kell 13 Võro kultuurimajan Kannel. Tervütämä tulõ Eesti Vabariigi president Alar Karis. Päämidse tiidüsettekandõ tege akadeemik Karl Pajusalu,  päält tuu tutvustõdas lühkühe kõiki instituudi tüütsihte.

 

Teedüst saa mano: Ivari Padar, Võro Instituudi direktri, ivari.padar@wi.ee, tel 513 1851.

Jagamine