E-väljaandena ilmunud „Võru kirjanduse kujunemislugu“ annab ülevaate lõunaeestikeelse kirjanduse võru haru kujunemisloost 17. sajandist kuni tänase päevani ja on pruugitav nii õppematerjalina kui ka silmaringi avardava kultuuri- ja kirjandusloolise tekstina.

Võru Instituudi väljaandena ilmunud töö  https://wi.ee/wp-content/uploads/2021/10/kirjanduslugu.pdf   autor on kirjandusteadlane Mart Velsker, kes on lõunaeestikeelse kirjanduse uurimisega tegelenud aastaid: 2014. aastal ilmus tema Tartu Ülikoolis kaitstud väitekiri „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi“.

„50 lehe peal on kirjas, millised olid esimesed võrukeelsed trükitud tekstid, kuidas ja kes hakkas teadlikult võru keeles kirjutama ja millistel aegadel on võru kirjandust kõige enam tehtud. Nähtub, et kui varasemal ajal oli võru kirjanduslugu osa lõunaeesti kristlikust traditsioonist, siis 20. sajandi võru kirjanduse tõusud on toimunud samal ajal, kui kogu Eestis on kultuurilised otsingud teravamaks muutunud,“ ütleb Uma Lehe peatoimetaja Jan Rahman kokkuvõtlikult 9. septembri ajalehe avaloos https://umaleht.ee/article/voro-kiranduse-lugu-sai-e-vallaandos/

E-väljaande algusjaos esitab Mart Velsker võru kirjanduse tunnused, millest kõige intrigeerivam on viies: „Sageli (kuigi mitte alati) võib kirjanduses märgata ka omamoodi võru vaimu, mis on natuke teistsugune kui eesti vaim. Võru vaimu on muu hulgas võimalik samastada võrumeelse ideoloogiaga, vaadelda kohaliku identiteedi kuulutusena. Ja samas võib võru vaim siiski olla ka midagi sellist, mida pelgalt ideoloogiale taandada ei saa.“

Kirjandusloo lõpetuseks tõdeb Mart Velsker, et kogu kirjanduslik tegevus, mis praegu käib ja mida plaanitakse, paistab meile rääkivat võru kirjanduse elujõust. „Võru kirjandus on pikki aastaid samm-sammult kujunenud, tagasilööke kogenud ja taas hoogu saanud. Mis aga tuleb pärast võru kirjanduse kujunemislugu, kuidas uusi lugusid räägitakse ning millest siis saab rääkida, see on kõikide asjaosaliste – loojate ja lugejate, tõlgendajate ja kaasaelajate kujundada.“

Väljaandes on rohkesti illustratiivset materjali ning võru kirjanduse värskeima kihistuse Helüaida lingi (https://helyait.ee/et/) kaudu jõuab ka audio-tekstinäideteni.

E-väljaande projekti juhtis Tiia Allas, keeletoimetaja oli Kaile Kabun ja kujundaja Priit Lööper. Ilmumist toetas Eesti Rahvakultuuri Keskus.

 

Lähem teave:

Tiia Allas

projektijuht

tel  5691 6281

Tiia.Allas@wi.ee

 

 

 

 

 

Jagamine