Kuidas on Võromaa maarahvas vanasti ütelnud kõige pidulikumate rõivaste kohta, mis pandi selga siis kui mindi pulma, katsikule, kirikusse, kohtusse või külapeole?
1 out of 16
Küpär on meeste peakate, mis pandi pähe, kui kodust välja mindi. Vanasti osteti kübaraid väljaõppinud meistritelt. Mille poolest olid kuulsad Haanja kübarseppade tehtud kübarad?
2 out of 16
Vana-Võromaal oli abielunaiste peakatteks kas linik, rätt või pidulikumal puhul valgest linasest rõivast tanu, mille eesservas on pits. Kuidas sellist tanu kutsuti?
3 out of 16
Vana-Võromaa naise peamiseks ehteks olid rinnal kantavad kõrged hõbesõled. Selliste sõlgede keskel on ümar avaus, mida nimetatakse
4 out of 16
Helmekee on naiste kaelaehe. Esimene helmerida pandi tüdrukule kaela juba üsna noorelt. Helmestel usutakse olevat kandjat kaitsev vägi. Iseäranis väelisteks on peetud helmeid, mis on tehtud
5 out of 16
Vanal-Võromaal rahvarõivaste võrukeelses sõnavaras on sõna "kaaltagonõ", mis on
6 out of 16
Pikk-kuub (suursärk, pikksärk) on kõige pidulikum ülerõivas nii mehel kui naisel. Mida rikkamast perest ollakse pärit, seda rohkem ja tihedamalt on suursärgil kaunistusi, mida võru keeles öeldakse kirotusõ. Kuidas nimetatakse Võromaal neid punast värvi nöörkirju, mida ka pildil näha on?
7 out of 16
Pildil olev vöö on omapärase mustriga ning kootud eripärasel moel. Selliseid vöid on tehtud ja kantud Vana-Võromaa lõunapoolses osas: Hargla, Karula, Rõuge ja Urvaste kihelkonnas. Sellist tüüpi vöösid kutsutakse
8 out of 16
Pildil on kirivöö Rõuge kihelkonnast. Sellise vöö sidusid naised seelikule. Kui pikk peab olema naise vöö?
9 out of 16
Pildil on villastest lõngadest punutud meeste vöö Põlva kihelkonnast. Sellist vööd kandsid mehed hame peal. Kui pikk peaks olema mehe hamele köidetav vöö?
10 out of 16
Pikitriibulise värvilise laia vöö sidusid mehed pikk-kuue peale kodust välja minnes. Selline rõivastumiskomme oli levinud üle Vana-Võromaa. Kuidas kutsuti sellist vööd Võromaal?
11 out of 16
Säärepaeltega seoti altpoolt põlve kinni pikad sukad, et need kõndimisel alla ei vajuks. Meeste säärepaelad tehti võimaluse korral värvilised, punuti neid üsna samamoodi, nagu punutakse meeste hamele käivat vööd. Võru keeles on mõlemal ka sama nimetus. Milline?
12 out of 16
Põll on olnud abielunaise rõivastuses sama tähtis ese kui peakate. Mis puhul nõudis komme, et tuleb kindlasti põll ette panna?
13 out of 16
Pildil olevale Põlva kihelkonnast pärit kindale on kuduja loonud suured kirjad. Uhkemalt ja peenemalt kirjatakse käügikindit – neid kindaid, millega minnakse kodust välja. Kirjad ehk mustrid on saanud ainest loodusest ja kodusest majapidamisest. Võromaal on kindakirjadel võrukeelsed nimed. Mis nimega tunnevad võrokesed pildil oleva kinda kirja?
14 out of 16
Pildil olev kinnas on erilise koekirjaga, mis saadakse eri moodi kudumisvõtete kombineerimisel. Vana-Võromaal kooti taolisi kindaid kõige sagedamini Karula kihelkonnas, kus kutsutakse neid kõrdmao-kirja kinnasteks. Mis on koemustrile sellise nime andnud?
15 out of 16
Pastlad on olnud üle Eesti tuntud talurahva jalanõud. Kui pärnakas või saarlane paneb jalga pastlad, siis võroke paneb jalga
16 out of 16