Hindätiidmise avvuhinna alospapõr
- aastagast pääle antas Vana-Võromaa latsiaiulõ, koolõlõ ni kultuuriasotuisilõ, -ütisüisile ja -seldsele Hindätiidmise avvuhinda. Tuud tege Võro Instituut ütenkuun Vana-Võromaa maavalitsuisiga, et hoita võrokõsõs olõmist avvu seen.
Ütel aastal andas vällä kooni kolm avvuhinda, minkaga kitetäs kas pikkä aigo tettüt tüüd võro keele ni meele edesikestmise hääs vai vahtsõt hääd alostust uma keele ni meele härgütämisel.
Avvuhindo välläandmisõ man kaias:
- kuis hindätiidmist ja hindästpidämist vällä näüdätäs;
- kuis hindätiidmine ja hindästpidämine vällänpuul koto silmä nakas;
- kuis hindätiidmist ja hindästpidämist noorilõ edesi andas.
Avvuhinda väärt tegijit võiva üles säädi nii eräisiku ku asotusõ ja seldsi. Avvuhinna saajas või hinnäst ka esi vällä pakku. Etteantu vormi perrä täüdet ülessäädmise ettepanõk tulõ saata Võro Instituudilõ aadrõssil Tarto 48, Võro vai e-postiga wi@wi.ee pääle radokuu 22. pääväs (22.02.2016).
Võro Instituudi direktri kuts kokko hindajidõ kogo, kon omma inemise Võro Instituudist, Põlva ja Võru maavalitsusõst ja vähämbält üts inemine ka mõnõst tõsõst Eesti kultuuriruumist (Setomaalt, Mulgimaalt, Kihnust vm). Päält edimädse avvuhinna välläandmist om järgmädsen hindajidõ kogon ka üts inemine mineväkõrdsõ avvuhinna saaja puult. Ülessäädmiisi põhal tege hindajidõ kogo edimädse parõmbidõ vällävalimisõ ja näid mindäs ka paigapääle kaema. Nättü põhjal tege hindajidõ kogo avvuhinna saajide kotsilõ otsussõ. Hindajidõ kogo otsus piät olõma tett ütel meelel seo alospaprõga ja kogo osaliisi süämetunnistusõ perrä. Ku vaia, võidas vällä anda ka mitu avvuhinda vai jättä avvuhind vällä andmalda.
Avvuhinnas om tenokiri ja tunnis- vai mälehtüsasi, miä näütäse vällä Vana-Võromaa illo vai ummamuudu olõmist. Ku olo lupasõ, käü avvuhinna mano ka kimmä tsihiga rahalinõ preemiä.
Avvuhinna saaja hõigatas vällä ja avvuhinna andas kätte imäkeelepääväl (14. urbõkuul).
Avvuhinna alospapõrd, hindajidõ kogo kuunsaisu ni avvuhindamisõ põhimõttõtit saa muuta Võro Instituudi direktri käskkiräga.
Jagamine