Kotussõnime ja nimekõrraldus

Võru Instituudi kohanimede-alase tegevuse võib jagada nelja ossa:

Välitööd tegeliku rahvakeelse kohanimetarvituse fikseerimiseks ajaloolisel Võrumaal ja piirnevatel aladel.

Kohanimekorraldus koostöös kaartide väljaandjatega ja ametlikke kohanimesid määravate asutustega.

Ajaloolise Võrumaa kohanimede andmebaas (AVKA). Välitööandmete, kohanimesid puudutavate keeleliste ja ajalooliste andmete koondamine kaardiga seotud andmebaasi ja selle andmebaasi interneti kaudu avalikuks kasutamiseks seadmine.

Kohanimede uurimine.

Välitööd

Välitööde kõige vahetum eesmärk on siiani olnud Eesti põhikaardi 1:20000 trükkiminevate lehtede kohanimede kontrollimine ja täiendamine. Põhikaardi Kagu-Eesti lehti on alates 1995. aastast tootnud Eesti Kaardikeskus, kogu selle aja on toimunud viljakas koostöö kohanimede osas. Eesti Kaardikeskuse töötaja Tõnu Raudsepp on ette valmistanud eri ajajärkude kaardimaterjalid ja Eesti Keele Instituudi kohanimekogus leiduvad andmed. Võru Instituudi kohanimekoguja Evar Saar on saadud materjali ja tekkinud küsimustega läbi käinud peaaegu kõik kaardile jäävad talud, kus külarahvalt saadud info järgi leidub eakamaid põliselanikke. Täpsustatud on teadaolevate nimede asukohta ja ulatust ning muidugi on nimesid juurde kogutud. Fikseeritud on kohtade rööpnimed ja nimede erinevad hääldusvariandid, et valida nende hulgast kaardile kohapeal kõige tarvitatavamad või ajalooliselt väärtuslikumad.

Välitööde põhikaardi väljaandmisega seotud ring sai 2003. aastakevadeks peale tervele ajaloolisele Võrumaale. Käidud on ka vana Võrumaa naaberaladel: Setumaa kontrolljoonest Eesti poole jääv osa ja Luke kihelkonna (Valga ümbrus) Eesti osa, Otepää, Kambja ja Võnnu äärealad. Võru Instituudi kohanimevälitööga on ilmunud üle 60 Eesti põhikaardi lehe.

Kohanimekorraldus

Kõige edukam ja järjekindlam on Võru Instituudi kohanimekorralduslik tegevus olnudki Eesti põhikaardi osas. Põhikaardil on saavutatud kõigi siiani ametlikult fikseerimata kohanimede kirjutamine vastavuses kohalikus võrukeelses kasutuses levinud häälduskujuga. Kui ametlik nimi erineb sellest, mida kohalik rahvas kasutab, või on erinevusi ametlikus ja häälduspärases kirjapildis, on rahvalik ja häälduspärane nimi antud ametliku nime järel sulgudes (külanimed, jõgede ja ojade nimed). Põhikaardi Võrumaa-lehtede nimevalikupõhimõtteid on kujundanud Evar Saar ja Kaido Kama koostöös Tõnu Raudsepaga Eesti Kaardikeskusest, peamine nõuandja on olnud kohanimenõukogu liige Peeter Päll Eesti Keele Instituudist.

Võru Instituut on kohanimede osas nõustanud ka kaardikirjastust Regio (teedeatlas) ja mitmeid kaartide tellijaid Võrumaal ning Setumaal.

Võru Instituut on kogu aeg propageerinud nende ajalooliste külade taastamist, mis 1977. a asustusjaotuse reformiga likvideeriti. Kuna õigus asustusjaotuse muutmist algatada on antud kohalikele omavalitsustele, tegeldi 1997. ja 1998. aastal intensiivselt probleemi selgitamisega vallavalitsustes ja volikogudes. Omavalitsustegelaste kartus täiendava asjaajamise ees on tinginud selle, et kahes kolmandikus ajaloolise Võrumaa valdadest on arvestusest väljajäänud vanad külad siiani ametlikult taastamata. Võru keele prestiiži tõusu märgiks on, et üksikutes valdades, nagu Rõuge, Misso ja Meremäe, said koos vanade külade taastamisega ka peaaegu kõik külanimed endale võrupärase ametliku kirjakuju. Ametlike külanimede lähendamine rahvakeeles kasutusel olevatele õnnestus osaliselt ka Värska, Orava, Veriora, Lasva, Haanja ja Sõmerpalu vallas.

Võru Instituut on osalenud Kohanimeseaduse väljatöötamisel ja täiendamisel ning teinud selgitustööd ajalooliste talunimede päästmiseks käimasoleva maareformi käigus. Jõudumööda tegeldakse avalikel siltidel ja viitadel esinevate kohanimevigade ning põhjendamatu nimevaliku kriitikaga. Seetõttu võtame heameelega vastu igasugust informatsiooni valesti kirjutatud või eksitavate bussipeatusenimede, teeviitade jms osas.

AVKA

Kohanimeandmebaasi loomist on Võru Instituudis kavandatud kogumistöö algusest saadik, reaalne tegevus algas 1998. aastal. AVKA on nimeobjektile keskendunud andmebaas, kus ühe objekti kõik nimed, nimekujud, täiendavad andmed ja selgitused on seotud objektiga arvutikaardil. Andmebaasi iga rida sisaldab objekti märksõna ehk põhinime (harilikult nimi põhikaardilt), selle nime kohakäändeid, nimeobjekti liiki ja kuuluvust haldusüksuse ning erinevate ajalooliste üksuste järgi, nimeobjekti koordinaate. Andmebaasi saab lisada koha rööpnimesid, andmeid eestiaegselt katastrikaardilt ja kommentaare. Kavas on andmebaasi pikaajaline täiendamine ajalooliste nimekujudega koos allikaviidetega.

AVKA peamine kavandaja on olnud Evar Saar, andmeid on sisestanud lisaks temale ka Agu Vissel, Janika Jushina, Leila Holts ja Evelin Buht. 2003. aasta lõpul said põhikaardi välitööde andmed kogu ajaloolise Võrumaa kohta sisestatud.

aasta keskpaigast on AVKA prooviandmed väljas ka Internetis. Koostöös Eesti Kaardikeskusega valmis kaardiserver, milles kasutaja saab teha päringuid nii üksiknimede kui ka teda huvitavate nimevalimite osas ja vaadelda leitud nimede objekte dünaamilisel arvutikaardil.

Kohanimede uurimine

Kohanimede uurimises on puudutatud eelkõige valdkondi, kus rikkalik välitöömaterjal on uurimissuuna kätte juhatanud. On tegeldud talunimede ja isikunimede vaheldumise küsimustega, uuritud uute kohanimede tekkimise võimalusi ja seaduspärasusi, maastikusõnavara esinemist kohanimedes, murrakujoonte kajastumist kohanimedes ja kohanimede struktuuri varieerumist nimede suulises kasutuses. Evar Saare olulisemad artiklid: „Kotussõnimmi ja inemisenimmi läbikasumisõst Räpinä kihlkunnan“ (Võro Instituudi Toimõtiseq 6), “Lajast ilmast lainatu võrdlõvaq kotussõnimeq Võrumaal” (Võro Instituudi Toimõndusõq 10). Raamatus “Võromaa kotussõnimmist” (Võro Instituudi Toimõndusõq 13) on avaldatud kaks iseseisvat uurimistööd Võrumaa kohanimedest: Mariko Fasteri “Ülevaade ajaloolise Võromaa ja Setomaa kohanimede determinantidest” ja Evar Saare “Räpinä ja Vahtsõliina kohanimed. Sünkrooniline ülevaade ja andmebaas”.

Jagamine